Tarıhty taný, atamekendi ardaqtaý

Bul ıgi is-sharany júzege asyrý barysynda Egemen Qazaqstan jáne «Kazahstanskaıa pravda» gazetteri qyzmetkerlerinen quralǵan delegasııa Qaraǵandy oblysyndaǵy Ulytaý-Jezqazǵan óńiri men Jańaarqa aýdanynyń tarıhı jerlerin aralap, túrli is-sharalar uıymdastyryp, eki myń shaqyrym shamasyndaǵy joldy eńserdi.

Aqseleý bıiginen bastaldy

Kenshiler astanasynan eki kólikpen shyqqan ekspedısııa músheleri túske ta­man Jańaarqa aýdanyna at-kóligi aman jetti. Quramyna Egemen Qazaqstan jáne «Kazahstanskaıa pravda» gazet­teriniń qyzmetkerleri engen delegasııany «Egemen Qazaqstan» RG» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary Erbolat Qamen bastap bardy. Ekspedı­sııa quramynda Egemen Qazaqstan ga­zeti bas redaktorynyń orynbasary Tal­ǵat Batyrhan, basylymnyń bólim meń­ge­rýshisi Mıras Asan, Janbolat Ken­je­ǵul, «Kazahstanskaıa prav­da» gazeti saı­tynyń redaktory Evge­nıı Fedorov, «Ka­zahstanskaıa pravda» gazetiniń tilshi­si Zarına Moskaý, qaraǵandylyq ardager jýr­nalıst, et­nograf-jazýshy Tórehan Maı­bas, Saryarqa aqparat JShS dırektory Qambar Ahmet, Qaraǵandy ob­lys­tyq ishki saıa­sat basqarmasynyń bó­lim basshysy Nurjan Ilııashev boldy. Sony­men birge, ekspedısııaǵa jergilikti Saryarqa telearnasynyń tilshisi Maqsat Beısenaev pen operator Oljas Ǵabbasov aqparattyq qoldaý kórsetti.

Jańaarqa aýdanynyń ortalyǵyna jetkende, «Atameken» ekspedısııasyn aýdan ákiminiń orynbasary Qanat Qo­jy­qaev, ishki saıasat bóliminiń basshysy Jalǵ­asbek Saılaýbekov, aýdandyq «Jańa­arqa» gazetiniń redaktory Saltanat Eralına qarsy aldy. Jańaarqa kentinde, atap aıtqanda, «S.Seıfýllın atyndaǵy ortalyqtandyrylǵan kitaphanalar jú­ıesi» mekemesinde ekspedısııa múshesi, etnograf-jazýshy Tóre­han Maıbastyń «Qurmaldyq» dep atal­ǵan kitabynyń tusaý­keseri uıym­dastyryldy.

Alashtyń aıaýly tulǵasy Aqseleý Seı­dimbektiń dúnıe tanymy týrasyn­da syr shertetin bul týyndynyń qun­dylyǵy jóninde jyly pikirler aıtyldy. Sonymen qatar tusaýkeser rási­min­de jergilikti ónerpazdar Aqseleý án­deri shyrqalǵan shaǵyn konsert qoıyp, jol­soqty bolyp kelgen ekspedısııa mú­she­lerin ónerdiń rýhymen sergitti. Kitap avtory mýzeı qoryna jáne ekspedı­sııa múshelerine óziniń qundy eńbegin syı­ǵa tartyp, kórsetilgen syı-qurmetke alǵysyn bildirdi.

Kitaphanadaǵy keleli is-sharadan ke­ıin «Atameken» ekspedısııasy Aqseleý Seıdimbektiń máńgilik tynys tapqan mekenine kelip, oqylǵan Qurannyń, ba­ǵyshtalǵan duǵanyń ishinde bolyp, taý tul­ǵanyń rýhyna taǵzym etti. Ult rýha­nııatynyń damýyna ólsheýsiz úles qos­qan qaıratker tulǵa 2009 jyldyń 16 qyr­kúıeginde dúnıeden ozǵan bolatyn. О́ziniń amanaty boıynsha onyń súıegi qazir jurt «Aqseleý bıigi» dep atap ketken tóbe basyna qoıylǵan. Marqumnyń qulpytasyna «Kóktegi kúnge, jerdegi elge meıirim qanbady», degen mániniń as­tary tym tereńde jatqan óz sózi ja­zylǵan.

Aıta ketý kerek, Aqseleý Seıdimbek 1976-1983 jyldar aralyǵynda «Sosıa­lıs­tik Qazaqstan» (qazirgi Egemen Qazaqstan gazeti) gazetinde Ádebıet jáne óner bóliminiń meńgerýshisi bolyp qyzmet etken. Mine, «Egemen» uıymdastyrǵan ekspedısııanyń Aqseleý bıiginen bastaý alǵanynda osyndaı sımvolıkalyq mán jatqan edi.

 Jezqazǵan jerindegi jyly júzdesýler

Aqseleý bıiginen attanǵan «Atameken» ekspedısııasy 325 shaqyrymdy artqa tas­tap, Jezqazǵan qalasynyń shetine ińir túsken mezgilde at tumsyǵyn iliktirdi. Bul jerde delegasııa múshelerin qalalyq ishki saıasat bóliminiń meńgerýshisi Mereke Myrzabekova men Sátbaev qalalyq ishki saıasat bóliminiń qyzmetkeri Darhan Muqan bastaǵan top qarsy aldy.

Ertesine «Atameken» ekspedısııasyn Jezqazǵan qalasynyń ákimi Qaırat Ábsattarov qabyldap, baspasóz ókilde­rin óńirdiń qazirgi tynys-tirshiligimen tanystyrdy.

Jalpy alǵanda qalanyń ekonomı­ka­lyq kórsetkishteri qalypty deńgeıde eken. Sońǵy úsh jylda onyń qarqyny 1,7 ese artqan. Qaladaǵy negizgi óndiris kózi – «Qazaqmys» korporasııasynyń kásip­oryndary. Olardyń ónimderi qala ekono­mıkasynyń 96%-yn quraıdy. Ákimniń aıtýynsha, qazirgi basty maqsattyń biri – shaǵyn jáne orta bıznesti damytyp, sol arqyly mono qala qatarynan shyǵý.

Jezqazǵannyń rýhanı órisi keń, ózin­dik kelbeti bar shahar ekeni ras. Qa­la­da mýzykalyq-drama teatr, ýnıversıtet, 2 mýzeı, fılarmonııa, 20 mektep, 8 kolledj jumys isteıdi. Jumyssyzdyq deńgeıi respýblıkalyq kórsetkishten as­­paıdy, ortasha jalaqy kólemi boıyn­sha respýblıka boıynsha 3-4 oryndy ıelenedi.

Jezqazǵannyń ákimi áńgime barysyn­da Táýelsizdiktiń 30 jyldyq toıy qur­metine «Jezqazǵannyń 70 jyldyǵyna 70 ıgi is» jobasyn júzege asyrýdy bastap ketkenderin málim etti.

«Jobaǵa kirgen 70 ıgi is qalada jaıly jaǵdaı jasaýǵa jáne onyń sáýlettik kelbetin jaqsartýǵa, halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa, Jezqazǵandy ınvestısııalyq jáne basqa da jobalardy iske asyrý turǵysynan tartymdy, eń jaıly qala retinde tanymal etýge, adamı kapıtaldy tıimdi paıdalanýǵa baǵyttalǵan», deıdi Qaırat Ábsattarov.

Kezdesý barysynda qaladaǵy aýyz sý jáne ekologııalyq ahýaldyń kúrdeli máseleleri, ony sheshýdiń joldary da sóz boldy.

Budan keıin ekspedısııa músheleri Jezqazǵan tarıhı-arheologııalyq mýze­ıinde bolyp, ejelgi zaman syryn shertken eksponattarmen tanysty. Atalǵan murajaı qorynda 50 myńǵa tarta jádiger saqtalǵan.

Mekemeniń sońǵy jyldar ishinde qol jetkizgen tabys ta az emes. Mysaly, Kedendik odaq pen TMD músheleri – Reseı, Ýkraına, Qazaqstan, Belarýs jáne Ázerbaıjan respýblıkalaryn qamtyǵan jalpymemlekettik ulttyq reıtıng-baǵdarlamasy boıynsha altyn medalmen jáne «Sala kóshbasshysy-2014» ulttyq sertıfıkatymen marapattalǵan. 2015 jyly Jezqazǵan tarıhı-arheologııalyq mýzeıine Qazaqstan IKOM IýNESKO-ǵa qarasty Halyqaralyq mýzeıler keńe­siniń sheshimimen «Jyl mýzeıi» dıplomy tabystalǵan.

«Atameken» ekspedısııasynyń múshe­lerine Jezqazǵan jeriniń jyly­lyǵyn sezdirgen jannyń biri – «Ege­menniń» eldegi janashyry, belgili mesenat Bekzat Altynbekov boldy. Alys joldan kelgen delegasııanyń tynyǵyp alýyna barlyq jaǵdaıdy jasaǵan azamatqa degen alǵys mol, árıne.

 «Joshy hanǵa» jol kerek

Jezqazǵan qalasynan Joshy han ke­se­nesi oryn tepken jerge deıingi qashyq­tyq 50 shaqyrymdaı bolady. «Atameken» ekspedısııasynyń músheleri qara joldyń shańyn shyǵaryp mejeli jerge jetkende, quladúzde boı kótergen sáýletti ǵımaratty kórip tańǵalǵany ras edi. Qysqa ýaqytta qabyrǵasy qalanǵan bul keshenniń qurylysyn qazirdiń ózinde aıaqtalǵan dep senimmen aıta berýge bolady. Onyń ashylýy bıylǵy qazan aıyna josparlanǵan kórinedi.

Keshenniń aýmaǵy óte aýqymdy: ol 2,5 myń sharshy metrdi quraıdy. Onyń ishinde, 1,8 myń sharshy metr aýmaqta kór­me zaly, ashana, 20 oryndyq qonaq úı men namazhana sııaqty bólimder orna­lasqan. Úlken dálizdiń kireberisine monıtor qoıylǵan, onyń kómegimen kesenege kelýshiler keshenniń ishki mazmunymen jáne Joshy han kesenesiniń tarıhymen qazaq, aǵylshyn jáne orys tilderinde tanysa alady.

Mádenı-tarıhı keshenniń aýlasynda Joshy han eskertkishi oryn tepken. Bıiktigi bes metr bolatyn bul músindi Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi Ǵazız Eshkenov somdapty. Eskertkish janyna han shatyry oryn teýipti. Onyń ishi kilemdermen jáne áshekeılermen kómkerilgen, sonymen qatar sýretke túsý­shilerge arnalyp sımvolıkalyq taq ornatylǵan eken. Budan bólek, keshen aýmaǵynda «Aqsaq qulan» men par at jegilgen kúıme syndy sáýlet nysandary tur, týlar, týtuǵyrlar qoıylǵan.

Keshen ǵımaratynyń tehnıkalyq jaq­­taryna tolyqqandy kóńil bólingen. Atap aıtsaq, ekspozısııalar men demon­stra­­­sııalarǵa arnalǵan zaldar, namazhana, tamaq ishetin oryn býfet-shaıhana, qyz­­metkerlerdiń turýyna arnalǵan ból­meler, demalýǵa arnalǵan galereıalar, ke­­shen­ge kelýshi saıahatshy qaýym men qo­­naq­­tarǵa arnalǵan demalys bólmeleri bar.

«Joshy han» mádenı-tarıhı kesheni­niń bólim jetekshisi Baqytjan Kóp­­baevtyń aıtýynsha, jańa nysan Jez­qazǵandaǵy Halyqtar dostyǵy men máde­nıet úıi mekemesiniń qaraýyna berilgen eken.

Eske sala keter bolsaq, «Joshy han» tarıhı-mádenı kesheniniń qurylysy Memleket basshysynyń «Syndarly qo­ǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaq­tylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Qa­zaqstan halqyna Joldaýynda aıtyl­ǵan mindetterdi júzege asyrý boıynsha Qa­­zaq­stan Respýblıkasy Úkimetiniń 2019 jyldyń 31 jeltoqsanyndaǵy №1059 Qaýlysymen bekitilgen «Ulyq Ulys» – Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyn daıyn­daý jáne merekeleý jónindegi is-sharalar» josparyna engen bolatyn.

Jezqazǵan qalasynyń ákimi jańa keshenniń negizgi maqsaty halqy­myz­dyń qalyptasý tarıhynyń ma­ńyzdy kezeń­deriniń birine eldiń qyzyǵý­shylyǵyn oıatyp, týrısterdi tartý ekendigin aıtady.

«Joba júzege asqanda jurt Jezqazǵan qalasynyń ǵana emes, Ulytaý aýdanynyń da tarıhı nysandaryn aralaýǵa múm­kindik alady. Sonymen qatar bul nysan Jezqazǵan óńiri men elimizdiń baǵa jetpes mádenı murasyn nasıhattaýǵa da ıgi yqpalyn tıgizedi degen senimdemiz», deıdi Q.Ábsattarov.

Aıta ketetin bir jaıt, ekspedısııa músheleriniń Joshy han kesenesine aıaldaǵan kezde mundaǵy kóneniń eskert­kishin tamashalap júrgen birqydyrý kózimdi shaldy. Bul kórinis jańa keshen paıdalanýǵa berilgende, kesenege keletin saıahatshy qaýym sanynyń tipti de arta túsetinine kóńildi sendiredi. Tek, bir ǵana áttegen-aı bar: ol – jol máselesi. Osy jaǵy oıdaǵydaı sheshim tapsa, Joshy han men Alasha han kesenelerine týrısterdiń tolassyz aǵylatyn túri bar eken.

 Ulytaý ulyqtalsyn desek...

Ekspedısııa músheleri Joshy han kesenesinen keıin 25 shaqyrym jerdegi Alasha han mazaryna soqqan soń, Ulytaý aýdanynyń ortalyǵyna jol tartty. Ult uıasy qaqpasynyń aldynan kútip alǵan aýdan ákimi Sovetbek Medebaev jýrnalıster tobyn Ulytaý ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı qoryq-murajaıyna bastady.

Qabyrǵasy 1990 jyly qalanǵan Uly­taý ulttyq tarıhı-mádenı jáne ta­bıǵı qoryq-murajaıynyń jalpy aýdany 147,246 myń gektar. Al mýzeıdiń ózinde eki kórme zaly­nan basqa ýaqytsha kórmeler, saqtaý qoımalary, kitaphana, ınternet-kafe jáne aqparattyq-týrıstik dúńgirshek úshin úı-jaı qarastyrylǵan. Mura­jaı qorynda myńdaǵan jyldar boıy Eýrazııa dalasynda ómir súrgen mádenı qaýymdastyqtardyń damýyn ­­kór­setetin erekshe jádigerler bar. Olar­dyń jalpy sany 4 902 eken.

Jalpy, Ulytaý aýdanynyń aýma­ǵynda kóneden qalǵan, resmı tirkelgen 337 eskertkish bar. Onyń 282-si Ulytaý qoryq-mýzeıi qorynyń tarıhı-mádenı kartasyna engizilgen. Qoryq-murajaı­dyń aýmaǵynda Alasha han, Joshy han, Te­rekti áýlıe sııaqty áıgili eskertkishter, Baıqońyr, Basqamyr tastaryndaǵy sýretter jáne basqa da túrli tarıhı já­digerler bar. Ulytaý qoryǵy óziniń erekshe florasy men faýnasymen tany­mal ekendigin aıta ketý kerek. Munda anyqtalǵan ósimdiktiń 617 túri bar eken, onyń 90-y emdik shópter kórinedi.

Mýzeı eksponattarymen tanysqan ­ekspedısııa músheleri kenttegi jańadan ­boı kótergen «Sapar ortalyǵy» ǵıma­ratyn­da da boldy. Qurylysy 2018 jyly bastalǵan bul nysan bıyl kelýshilerge aıqara esik ashpaqshy. Munda týrısterge qajetti bar­­lyq jaǵdaı qarastyrylǵan: dámhana, kádesyı dúkenderi, májilis zaly jumys isteıtin bolady. Ulytaý aýdanynyń áki­mi «Sapar ortalyǵy» zamanaýı qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etilip, saıa­hat­shylarǵa joǵary deńgeıde qyzmet kór­setýge, mádenı-aǵartý, ǵylymı zertteý jumystaryn jandandyrýǵa súbeli úles qosady degendi aıtady.

Uly qorǵandar, qorymdar, Beǵazy-Dándibaı mádenıetiniń keseneleri, tas­taǵy tańbalar, petroglıfter, shahtalar, metall qorytý peshteri jáne basqa da kóne eskertkishterimen áıgili Ulytaý – jer aýmaǵy boıynsha elimizdegi eń iri aýdan. Alty oblyspen shekara túıistirgen onyń terrıtorııasy 122,9 myń sharshy shaqyrymdy quraıdy.

Átteń, ýaqyttyń tyǵyzdyǵyna baılanysty, Altyn Ordanyń hany Toqtamys, uly qolbasshy, el qamyn jegen Edige jerlengen tarıhı oryndardy, Altynshoqy taýyndaǵy Aqsaq Temir jazba qaldyrǵan tas taqtany kórýdiń sáti túspedi. Ýaqyt bolǵan kúnniń ózinde, Ult uıasy – Uly­taýda bel sýytar qonaq úıdiń, júrek jalǵar ashananyń joqtyǵy qonaqty qondyrmas ta edi. Qalaı bolǵanda da, kúni erteń týrıster qaptap kelip jatsa, Ulytaý uıatqa qalmasyn desek, meımanhana men dámhana jáne sapaly jol mindetti túrde salynýy kerek-aq.

Kún uıasyna qulaǵan mezgilde «Ata­meken» ekspedısııasy bıylǵy jaz dala órtinen kóz ashpaǵan Ulytaý aýdany­na tileýlestik bildirip, eki qolyn bulǵap qımaı qoshtasqan jańa ákiminiń qyzmetine sáttilik tilep, atqa qondy.

«Egemen Qazaqstan» aksıonerlik qoǵamy uıym­­dastyrǵan bul joba óziniń maq­sa­­tyna jetti dep senimmen aıtýǵa bo­la­dy: josparlanǵan is-sharalar túgel­deı júzege asyp, el tarıhyn tanýǵa, ata­me­kendi ardaqtaýǵa, týrızmdi nasıhat­taý­ǵa baǵyttalǵan mıssııa óz mejesin ba­ǵyn­dyrǵan edi.

Sóz sońynda astyn syza aıt­paǵymyz, osy sapardyń barysy tarıhqa tunǵan ólkemizge týrıster lek-legimen kelýi úshin taqtaıdaı tegis jol kerek ekenine kózdi taǵy bir márte jetkizdi. Sonymen birge, saıahatshylarǵa sapaly qyzmet kórsetetin qonaq úıler sany da arta tússe degen tilek bar. Osy eki másele sheshimin tapsa – Jezqazǵan-Ulytaý óńiri týrızm ındýstrııasynyń sharapatyn molynan kóredi dep senimmen aıtýǵa bolýshy edi.

Qaraǵandy oblysy