Ekonomıka • 15 Qyrkúıek, 2021

Bazalyq mólsherleme baspana naryǵyna qalaı áser etedi?

67 ret kórsetildi

Ulttyq bank bazalyq stavkany 9,5 paıyzǵa kóterdi. Bul óz kezeginde nesıe paıyzdarynyń ósýine de yqpal etedi. Osy rette aqsha-nesıe saıasatynyń qatańdaýy turǵyn úı naryǵyna qalaı áser etedi degen zańdy saýal da týyndaıdy.

Ekonomıst Eldar Sham­sýt­dınovtiń aıtýynsha, bazalyq stavkany eskere otyryp Ulttyq bank naryqtan aqsha jınaı bastaıdy.

«Bazalyq stavkanyń kóte­rilýi kommersııalyq bank stav­kalarynyń da kóterilýine alyp keledi. Sonymen birge aqsha-nesıe saıasatynyń qatańdaýyna baı­lanysty memleket basty jetkizýshi retinde qurylystyń aldyńǵy shebine shyǵady. Ekinshi deńgeıli bankter naqty sektordy qarjylandyrýdy toqtatady. Olarǵa odan da Ulttyq bankke qundy qaǵazdar salǵan yńǵaıly. Bul jalpy alǵanda endi bas­talyp jatqan kommersııalyq qurylystardyń baıaýlaýyna ákelip soǵýy múmkin. Qazir biz baıqap otyrǵan karantınnen keıingi qurylys qarqyny jaqyn arada qaıtadan álsireıdi. О́ıt­keni kóptegen kompanııalar páterlerin satty, biraq qury­lysty aıaqtamady, sebebi qarjy­laryn basqa qurylystarǵa jum­sap qoıdy. Menińshe, qarashaǵa qaraı keıbir kompanııalar min­dettemelerin oryndaı almaı qalýy yqtımal», deıdi sarapshy.

О́tken aıda turǵyn úı satyp alý-satý kelisimshartyn jasaý kórsetkishi de tómendep ketken. Tamyzda jalpy sany 46 457 kelisim jasalǵan, bul shildemen salystyrǵanda 0,4 paıyzǵa tómen. 46 myńnan astam kelisimniń 32 myńy kópqabatty úı páterleri boıynsha jasalsa, 14 myńǵa jýyǵy jeke úılerge qatysty.

Sondaı-aq Ulttyq statıstıka bıýrosy jazdyń sońǵy aıyn­da birinshi naryq úıleriniń 1,1 paıyzǵa qymbattaǵanyn jarııa­lady. Qazir Qazaqstanda páter sharshy metriniń ortasha baǵasy – 343 815 teńge. Eń qymbat sharshy metr – 436 myń teńge – Nur-Sultan qalasynda, bul kórsetkish Almatyda 409 myń teńge bolsa, Shymkentte 357 myń teńge shamasynda. Al eń arzan óńirler – Taraz (149 myń) ben Qyzylorda (165 myń) jáne Semeı (209 myń) qalalary.

Qazaqstan qurylysshylar odaǵynyń tóraǵasy Talǵat Erǵalıevtiń aıtýynsha, eldegi baspana baǵasy keler kóktemnen bastap kúrt ósedi.

«Jyl sońyna deıin birinshi naryqta baǵa boıynsha aıtarlyqtaı ózgeris bolmaıdy. Al jyl sońy satylym boıynsha ár kez belsendi órbıdi, soǵan sáıkes baǵa da ósedi. Biraq qatty emes. Ári ketse 5 paıyzǵa deıin qymbattar. Meniń oıymsha, baǵanyń tym qymbattaýy keler jyldyń kókteminde baıqalady. Ol kezde turǵyn úı quny 10-15 paıyzǵa deıin sharyqtaýy múmkin. Baǵa ósimine áser etetin birneshe faktor bar, onyń ishinde dollar kýrsyn, qurylystaǵy úlesi 60 paıyzǵa deıin jetetin ımporttyq taýarlar baǵasyn aıta alamyz», deıdi T.Erǵalıev.

Eske salsaq, osydan apta buryn Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń basshysy Serik Jumanǵarın qurylys materıaldarynyń baǵasyna túsinikteme bergen.

«Jyl basynan beri otandyq qurylys materıaldary baǵasynyń ósýi 25 paıyzdy qurady. Bul rette syrtqy naryqtaǵy jaǵdaılar baǵa ósimine áser etýde. Atalǵan ózgerister armatýra (+45 paıyz), kabel (+20 paıyz), proflıst (+70 paıyz), shyny (+35 paıyz) taýarlaryna áser etti. Qazirgi kezde birinshi naryqtaǵy úıler baǵasynyń arzandaýy baıqalyp otyr. Shamamen 3 paıyzdan 0,4 paıyzǵa deıin arzandady. Ekinshi naryq páterleri 5 paıyzdan 1,1 paıyzǵa tómendedi», degen edi Úkimet otyrysynda.

Telegramdaǵy Tengenomika kanaly bazalyq stavkanyń ósýin aqylǵa syıymdy sheshim dep baǵalaıdy. «Bul bizdiń naryqtyq kútýlerimizge sáıkes keledi jáne qalypty ári óz ýaqytynda qabyldanǵan sheshim. Endi ári qaraı ne bolary belgisiz. Ulttyq bank taǵy da stavkany kótere me, álde úzilis jasaı ma? Bizdiń kózqaras boıynsha, sheshimniń qalaı bolary el ishindegi ınflıasııa deńgeıine, Federaldy rezerv júıesiniń jaqyn aradaǵy áreketine, sondaı-aq naryq reaksııasyna tikeleı baılanysty» dep jazady kanal sarapshylary.

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar