Tehnologııa • 13 Qazan, 2021

Internettegi alaıaqtardy qalaı tanımyz?

226 ret kórsetildi

Qazir kóbimiz qarjylyq operasııalardy onlaın formatta júzege asyra bastadyq. Bul – jaqsy úrdis. Biraq qaý­pi de qatar ilese júredi. Kıber­alaıaqtar adamdardyń ańqaý­lyǵyn paıdalanady, keıde tip­ti asa saq klıentterdiń ózin aldap túsiredi. Sondyqtan on­laın-bankıngti qoldanǵan kezde árbir qadamǵa muqııat bolý shart.

Bankter óz klıentterine qashyqtan qyzmet kórsetýdi bastaǵaly beri adamdardy onlaın aldap túsirýdiń myń aılasyn tapqan qarjy alaıaqtary da belsendi qımylǵa kóshken. Olar úshin klıent shotynan mıllıondaǵan aqshany sypyryp alýdyń ózi túk­ke turmaıtyn iske aınal­ǵan. Kóp jaǵdaıda alaıaqtar jalǵan sil­teme jiberý arqyly qıturqy áreket­terin iske asyryp jatady. Árıne, klıent­terdiń qarajatyn saqtaý úshin bank barlyq sharalardy jasap ba­ǵady, alaıda sońǵy sóz báribir paı­da­lanýshynyń ózin­de. Olar kóp jaǵdaıda bank kartochkasynyń rek­vızıtterin, keri betindegi kod nómirin, SMS-kod, pın-kodty «bank qyzmetkeri» bolyp habar­lasqan belgisiz adamǵa aıtamyn dep sandaryn soǵyp qalady.

Internet-alaıaqtar kóbine qan­daı jolmen aqshany tartyp alady? Máse­len, túrli saıttarda arzan ba­ǵa­da qyzmetter men taýarlardy usy­nyp, jedel jetkizip beretinin de aıta­dy. Sóıtip, klıentten aldyn ala ne­me­se tolyq tólem talap etedi. Kóp jaǵ­daıda úshinshi adamnyń shotyn berip, aqshany soǵan salýdy suraı­dy. Tólemdi alǵannan keıin tap­sy­rysty oryndamaıdy. Satyp alý­shy ózimen kimniń baılanysqa shyq­qanyn, onyń túr-tulǵasyn, aty-jó­nin bilmegendikten, mundaı jaǵ­daı­da qylmyskerdi ustaý da ońaıǵa soqpaıdy.

Keıde alaıaqtar bank klıentterine bank­tiń qaýipsizdik qyzmetinenbiz dep habarlasyp, olardyń kartasy arqyly qaýipti operasııa­lar­dyń júrgizilip jatqanyn aıtady. Olardyń kartasyn buǵatqa túsirip tastaý úshin kartanyń keri betindegi úsh sandy nómirdi aıtýlaryn suraıdy. Ony bilip alǵan soń ınternet-bankıngke jedel qosylyp, klıenttiń onlaın-shotyndaǵy búkil aqshany joq qylady. Klıent kartasyn emin-erkin paıdalaný úshin alaıaqtarǵa kartanyń nómi­rin, qoldanýshynyń aty-jónin, áreket etý mer­zimin, CVC nemese CVV nómirin bilý jetkilikti.

Odan keıingi taǵy bir áreket – qarjylyq alaıaq­tar qońyraý shalyp, SMS jiberedi, sol arqyly «sizdiń abonenttik nómirińiz konkýrsta jeńip shyqty» dep aldaıdy. Syılyǵyńyzdy alý úshin jeke derekterińiz qajet dep, klıenttiń ınternet-bankıngine qol jetkizý úshin túrli qosymshalardy júktep alýdy usynady. Sóıtip, taǵy da aqsha urlaýǵa kirisedi.

Jıi taraǵan áreketterdiń biri – olar adam­dardyń telefonyna sil­teme jiberip, sony toltyrýdy su­raıdy. Klıent álgi siltemeni basqan kezde avtomatty túrde shotyndaǵy aqsha urlana bastaıdy. Olar tipti óz maqsattary úshin balalardy aldap túsirýden de taıynbaıdy. Túrli jolmen balanyń senimine kirip, ata-anasynyń aty-jónin, JSN-yn, ózge de aqparattaryn bilip alyp, onlaın-nesıe rásimdeý jaǵdaılary da kóptep kezdesken.

Mundaı alaıaqtardyń arbaýyna tús­pes úshin jeke derekterińizdi aıtýǵa ádettenbeýińiz qajet, ásirese kar­tada jazylǵan nómirlerge asa saq bol­ǵan jón. Aýdarymdar týraly túbir­tekti, kod pen kod sózderdi de esh­kimge kórsetýge bolmaıdy. Tekse­ril­megen jáne kúmándi derek kóz­de­rine, mysaly, ınternettegi bel­gi­siz adamdarǵa senim bildirmegen du­rys. Aqsha máselesine baılanysty usy­nylǵan kez kelgen aqparatty tek­serińiz, qandaı da bir sheshim qa­byl­damas buryn týǵan-týys, dos-ja­ranmen keńesý qajet. Al ınter­net arqyly qandaı da bir taýardy alǵyńyz kelse, onda taýar sizge jet­ki­zilmeı turyp tólem jasamańyz. Son­da ǵana onyń shyn nemese jalǵan satý­shy ekenine kózińiz jetpek. Túr­li siltemelerdi de baspaý kerek. Bas­ty­ńyz eken, qarjyńyzdan aıyryl­dym deı berińiz. Alaıaqtar tanymal bank pen marketpleısterdiń jal­ǵan kóshirmesin jasap, silteme ji­be­rip jatady. Sol sebepti kelip tur­ǵan siltemeniń ataýyna, jazylýyna mu­qııat mán berý kerek. «Siz baıqaýda jeńimpaz atandyńyz» degen de senýge turmaıtyn habarlama. Olaı aıtyp habarlasqan adammen áriqaraı sóılesip jatýdyń ózi artyq.

Qarjy alaıaqtarynyń quryǵyna túspes úshin onlaın-bankıng qupııa sózin jıi aýystyryp, vırýsqa qarsy baǵdarlamany da jıi jańartyp turǵan abzal. Sonymen qatar shotyńyzdaǵy aqshanyń qashan, qaıda jumsalǵanyn da jıi baqylap otyryńyz. Eger ınternet arqyly taýar satyp alǵan bolsańyz, onda qupııa kodty eshkimge aıtpańyz. Ádette ol SMS túrinde keledi.

Myna jaǵdaı da jıi ushyrasady: sizdiń shotyńyzǵa aqsha túskeni týraly bank habarlamasy keledi. Sosyn belgisiz adam habarlasyp, «aqshany baıqamaı jiberip qoıyppyn, keri qaıtarasyz ba?» deıdi. Mundaı kez­de onyń aıtqanyn oryndaýǵa asyqpaý kerek. О́ıtkeni aqsha sizge shyn má­ninde túsken joq, al habarlama – jalǵan SMS. Mundaıda óz shoty­ńyzdy tekserip, aqshanyń shynymen túsken-túspegenin baıqańyz.

Eger sizge «satyp alýdy rastańyz» degen habarlama jáne kod kelse, sosyn belgisiz bireý qońyraýlatyp «qa­te­lesip sizdiń telefon nómirdi kór­setip jiberippin, ótinish, kodty aıtyp jiberesiz be?» deýi múmkin. Esh­qandaı jaǵdaıda onyń aıtqanyn iste­meńiz. Qylmysker siz aıtqan kod arqy­ly sizdiń shotyńyzdaǵy aqshany url­aǵysy keledi nemese sizge qajet emes aqyly servıske tirkep tastaýy múmkin.

Eger qylmysker sizdiń jeke máli­metterińizdi paıdalansa, nemese qu­pııa só­zińizdi buzyp kirgisi kelse, ne bol­masa tólem kartańyzdy joǵal­typ alsańyz, onda birden bankke habarlasyp, bul týraly málimdeý kerek. Bank sizdiń kartańyzdy ýaqyt­sha buǵat­taıdy ne bolmasa kartany jańa­dan shyǵaryp beredi. Qarjy alaıaq­tarynyń ońaı jemtigine aınal­mas úshin senimdi qupııa sóz ornatý da óte mańyzdy. Qupııa sóz 12 sımvoldan kem bolmaýy kerek. Qupııa sóz qanshalyqty uzaq bolǵan saıyn sonshalyqty senimdi.

Ishki ister mınıstrliginiń málime­tin­she, sońǵy jyldary ınternet arqyly jasalatyn alaıaqtyq úlken qarqynmen óse túsken. «Onlaın-qyz­met kórsetý aıasynyń keńebine baı­lanysty ınternet-alaıaqtyq 2,3 ese ósti. Osyǵan baılanysty mı­nıs­tr­liktegi kıberqylmyspen kú­res ortalyǵynyń qurylymynda osyn­­daı qylmystardy ashýmen aınalysatyn arnaıy top quryldy. Mınıstrlik sheteldik áriptesterimen jáne ha­lyq­aralyq uıymdarmen bel­sendi yn­tymaqtastyq ornatýda. Qazaq­standyq «kompıýterlik qylmystar týraly» eýropalyq konvensııaǵa qosý boıyn­sha sharalar qabyldanyp jatyr» degen edi Ishki ister mınıstri Erlan Turǵymbaev jyl ortasynda.

Kıberqylmyskerler jeke adamdy bylaı qoıǵanda, bankterdiń ózine jıi shabýyl jasaıdy. 2020 jyldyń toǵyz aıynyń ózinde elimizde 8,3 myń ınternet-alaıaqtyǵy tirkelgen. Bul 2019 jylmen salystyrǵanda 52,8 paıyzǵa joǵary. Mamandardyń aıtýynsha, ásirese, áıgili bankter men marketpleısterdiń jalǵan kóshirmesin jasaý tym qatty óris alǵan. Iаǵnı sol arqyly klıentter shotynan qarajat urlanady. 2018 jylǵa deıin mundaı fıshıngtik shabýyldar sany 150-ge de jetpese, byltyr mundaı qylmys sany myńǵa taqaǵan.

 

Sońǵy jańalyqtar

QHL: «Barys» «Vıtıazge» jol berdi

Hokkeı • Búgin, 19:35

«Egemenge» jazylyńyz – syılyq utyp alyńyz!

Egemen Qazaqstan • Búgin, 19:08

Kýrchatovta AES salynýy múmkin

Qazaqstan • Búgin, 18:02

Qyrǵyzstanda tynyshtyq kúni ornady

Álem • Búgin, 12:30

Koronavırýstyń jańa shtammyna ataý berildi

Koronavırýs • Búgin, 11:37

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:35

Pavlodar oblylysy «qyzyl» aımaqtan shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:16

905 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:08

Uqsas jańalyqtar