Abaı • 02 Jeltoqsan, 2021

Abaıdyń kitaby jańǵyrtyldy

124 ret kórsetildi

Elorda tórinde jańadan ashylǵan mekeme Mádenıet jáne sport mınıstrligi Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq orta­ly­ǵynyń restavrasııa-konservasııa bóliminde osydan 112 jyl buryn Peterbor qalasynda basylyp shyqqan Abaı Qunanbaevtyń qundy kitaby jańǵyrtylyp, jańarǵan nusqasy Semeıdegi Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıine tabystaldy.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Osy oraıda atalǵan ki­tapty Se­meı qalasynan arnaıy alyp ke­lip, jańǵyrtpasyn jasaýǵa mu­ryndyq bolǵan mekeme­niń ákimshilik-qarjy bóliminiń bas­tyǵy Aınur Jarahmetova eken. Al kóne týyn­dynyń tarıhyna toqtalar bolsaq, Abaıdyń qazasynan (1904 jyl) keıin týys­tary men balalary aqynnyń mura­syn jınas­tyryp, baspaǵa ázirleýge kirisken. Sóıtip, Kákitaı men Tura­ǵul 1905 jyly jazǵasalym aqyn­nyń óleńderin, qarasózderin jı­nap, túgendeıdi. Tapqandaryn ­Mú­r­­seıit Bikeulynyń qolyna be­rip, ­áde­­milep, kóshirtedi. Eskishe qus­nı-kór­­­kem jazýdyń has sheberi ­Mú­r­­­­seıit molda arnaıy tigilgen qos­­ta oty­ryp, bir aıda kóshirip shyq­­­­qan, deıdi abaıtanýshy mamandar.

Shyn máninde týystaryna uly aqynnyń qoljazbasyn jınaqtap, baspaǵa daıyndaýdy tapsyrǵan adam Álıhan Bókeıhanov. Álekeń 1915 jyly 18 qańtar kúni «Qazaq» gazetine jarııalanǵan «Kákitaıdyń qazasy» jaıly maqalasynda: «...1904 jyly Abaı marqumnyń óleńin kitap qylyp basyńdar dep, balalaryna hat jazdym. 1905 jyly shildeniń aıaǵynda Kákitaı Abaıdyń qoljazbasyn alyp Ombydaǵy maǵan keldi...» dese, 1995 jyly «Abaı» jýrnalynda jaryq kórgen Minásh Árhamqyzynyń «Kákitaı» atty esteliginde: «Ábden daıyndalǵan qoljazbany Semeıge Kákitaı alyp ketti. Jol shyǵynyna arnap satyp, pul qylý úshin eki semiz at, eki se­miz túıe birge ketti» dep jazady.

Kákitaı osy saparynda Om­by­daǵy Álekeńe qoljazbany aparyp bergen. Jınaqta Abaı óleńderi 17 bólikke toptastyrylyp, árbir bólikke: «Halyq týraly», «О́leń týraly», «О́zi týraly», «Ǵashyqtyq týraly», «Oı týraly» t.b taqyryp berilipti. «Aqyn shyǵarmalaryn bulaı jikteý shartty túrde bolsa da taqyrybyna qaraı toptap bastyrý sol zamandaǵy oqyrman qaýymǵa Abaıdyń aqyndyǵyn tanytý jolyn jeńildetý maqsatynan týǵan bolatyn», dep tujyrym jasapty úlken ǵalym Qaıym Muha­metqanuly.

Tórt jylǵa sozylǵan shyr­ǵalańnan keıin Abaıdyń alǵashqy óleńder jınaǵy 1909 jyly basylyp shyǵady. Jınaqtyń bas­qy betinde: «Qazaq aqyny Ibra­hım Qunanbaı uǵylynyń óle­ńi. Bastyrǵan: Kákitaı, Týraǵul Qunan­baıuǵlandary. SPB., Vostochnaıa elektropechatnıa I.Boraganskoga, 1909» dep jazylǵan.

Osylaı bir ǵasyrdan astam ýaqyt qol tımegen kitapty elor­da­lyq jańǵyrtýshy mamandar bir aı­dyń ishinde restavrasııalap shy­ǵypty. «Bizge jetkende kitaptyń syrtqy muqabasy tozyp joǵalǵan, qaǵazy úlbirep shashylýǵa shaq qal­ǵan, tigisteri sógilgen óte nashar kúı­de boldy. Jumys barysynda res­tavrasııanyń barlyq jańa tehnologııalary qoldanyldy. Ony tolyq qylshyldyq beıtaraptaý, taza bylǵary qoldaný arqyly, mra­mor­lyq qaǵazben qoldap, túbi klas­sıkalyq ádispen tigildi», deı­di res­tavrator maman Janserik Beısenqulov.

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar