Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»
Osy oraıda atalǵan kitapty Semeı qalasynan arnaıy alyp kelip, jańǵyrtpasyn jasaýǵa muryndyq bolǵan mekemeniń ákimshilik-qarjy bóliminiń bastyǵy Aınur Jarahmetova eken. Al kóne týyndynyń tarıhyna toqtalar bolsaq, Abaıdyń qazasynan (1904 jyl) keıin týystary men balalary aqynnyń murasyn jınastyryp, baspaǵa ázirleýge kirisken. Sóıtip, Kákitaı men Turaǵul 1905 jyly jazǵasalym aqynnyń óleńderin, qarasózderin jınap, túgendeıdi. Tapqandaryn Múrseıit Bikeulynyń qolyna berip, ádemilep, kóshirtedi. Eskishe qusnı-kórkem jazýdyń has sheberi Múrseıit molda arnaıy tigilgen qosta otyryp, bir aıda kóshirip shyqqan, deıdi abaıtanýshy mamandar.
Shyn máninde týystaryna uly aqynnyń qoljazbasyn jınaqtap, baspaǵa daıyndaýdy tapsyrǵan adam Álıhan Bókeıhanov. Álekeń 1915 jyly 18 qańtar kúni «Qazaq» gazetine jarııalanǵan «Kákitaıdyń qazasy» jaıly maqalasynda: «...1904 jyly Abaı marqumnyń óleńin kitap qylyp basyńdar dep, balalaryna hat jazdym. 1905 jyly shildeniń aıaǵynda Kákitaı Abaıdyń qoljazbasyn alyp Ombydaǵy maǵan keldi...» dese, 1995 jyly «Abaı» jýrnalynda jaryq kórgen Minásh Árhamqyzynyń «Kákitaı» atty esteliginde: «Ábden daıyndalǵan qoljazbany Semeıge Kákitaı alyp ketti. Jol shyǵynyna arnap satyp, pul qylý úshin eki semiz at, eki semiz túıe birge ketti» dep jazady.
Kákitaı osy saparynda Ombydaǵy Álekeńe qoljazbany aparyp bergen. Jınaqta Abaı óleńderi 17 bólikke toptastyrylyp, árbir bólikke: «Halyq týraly», «О́leń týraly», «О́zi týraly», «Ǵashyqtyq týraly», «Oı týraly» t.b taqyryp berilipti. «Aqyn shyǵarmalaryn bulaı jikteý shartty túrde bolsa da taqyrybyna qaraı toptap bastyrý sol zamandaǵy oqyrman qaýymǵa Abaıdyń aqyndyǵyn tanytý jolyn jeńildetý maqsatynan týǵan bolatyn», dep tujyrym jasapty úlken ǵalym Qaıym Muhametqanuly.
Tórt jylǵa sozylǵan shyrǵalańnan keıin Abaıdyń alǵashqy óleńder jınaǵy 1909 jyly basylyp shyǵady. Jınaqtyń basqy betinde: «Qazaq aqyny Ibrahım Qunanbaı uǵylynyń óleńi. Bastyrǵan: Kákitaı, Týraǵul Qunanbaıuǵlandary. SPB., Vostochnaıa elektropechatnıa I.Boraganskoga, 1909» dep jazylǵan.
Osylaı bir ǵasyrdan astam ýaqyt qol tımegen kitapty elordalyq jańǵyrtýshy mamandar bir aıdyń ishinde restavrasııalap shyǵypty. «Bizge jetkende kitaptyń syrtqy muqabasy tozyp joǵalǵan, qaǵazy úlbirep shashylýǵa shaq qalǵan, tigisteri sógilgen óte nashar kúıde boldy. Jumys barysynda restavrasııanyń barlyq jańa tehnologııalary qoldanyldy. Ony tolyq qylshyldyq beıtaraptaý, taza bylǵary qoldaný arqyly, mramorlyq qaǵazben qoldap, túbi klassıkalyq ádispen tigildi», deıdi restavrator maman Janserik Beısenqulov.
