Murat Jurynov: Eldiń keleshek damýy ǵylym deńgeıimen aıqyndalady

– Murat Jurynuly, Táýel­sizdiktiń 30 jyldyǵymen qatar elimizdegi eń iri zııatkerlik orta­lyq – Ulttyq ǵylym akade­mııa­synyń qurylǵanyna 75 jyl tolyp otyr. Sizdiń bul meke­meni basqarǵanyńyzǵa da jıyr­ma jylǵa jýyqtap qa­lyp­ty. Osy jyldarda ǵy­ly­mı qaýymdastyq qandaı jetistikke jetti?

– Pandemııadan keıingi ke­zeńde álem elderi úshin geosaıası keńistiktegi turaqtylyqpen qa­tar adamzattyń densaýlyǵyn saq­taý birinshi kezekke shyqty. Qıyn­dyqpen betpe-bet kele oty­ryp, ǵylymdy, bilimdi damytý­da ǵy­ly­mı-ınnovasııalyq baǵyt­­tyń mańyzyna kóz jetkiz­dik. Ǵy­lym sala­syna memleket tara­py­nan kóńil bóline bastady. Pre­zı­dent Qasym-Jomart Toqaev 2025 jylǵa deıin ǵylym­ǵa bólinetin qarjy­nyń IJО́ úle­sin 1 paıyzǵa jetkizýdi tap­­syr­dy. Munyń ózi úlken kórset­kish. Bilim jáne ǵylym mı­nıs­tr­i A.Aımaǵambetovtyń bas­shy­lyǵymen osy máseleler­diń durys sheshimin taýyp, zań­na­malarmen bekitý jumys­tary­men jáne oǵan qosa jetek­shi ǵalymdarǵa stıpendııa taǵaıyn­daý týraly zań jobasyn ázirleý, irgeli ǵylymmen aınalysatyn ınstıtýttardy tu­raqty qarjy­landyrý júıesine ótý máselesimen de shuǵyldanyp jatyr. Aıta ketetin másele, Reseı, Ýkraına elderinde munaı, gaz, metall kenin óndirýmen aınalysatyn kompanııalar jylyna tapqan tabysynyń 1 paıyzyn ǵylym salasyna aýdaryp otyrýdy dástúrge aınaldyryp keledi. Osy úrdisti bizde de qoldaný qajettigi bes jyldaı buryn Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy tarapynan aıtylǵan bolatyn. Ony jyldam júzege asyrý jóninde jýyrda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev naqty tapsyrma berdi. Keler jyldan bastap óndirýshi kompanııalar tapqan tabysynan ǵylymǵa arnaıy qarjy bólip otyrady. Bul – ǵylymdy da­my­týǵa baǵyttalǵan iri is-shara.

– Keńestik basqarý júıe­sinen birden Batys Eýropa úlgisine kóshý Ǵylym akademııa­nyń keleshegine qandaı múm­kindikter berdi?

– 2003 jyly qoǵamdyq bir­lestik mártebesine kóshken aka­de­mııany TMD elderinde birinshi bolyp KSRO modelinen naryqtyq ekonomıkaǵa beıim Batyseýropalyq modelge kóshire otyryp, ary qaraı damytý qajet­tigi týdy. Bul modeldi qabyl­damas buryn Fransııa akademııasynyń jumysymen tanysyp, zerttep qaıtýǵa týra keldi. Fransııa akademııasy – qoǵamdaǵy eń joǵary mártebeli mekemelerdiń biri. Kez kelgen mınıstrlikten bedeli joǵary. Jyldyq bıýdjeti 79 mln eýro kóleminde. Jalpy, shetelderde memlekettik, jekemenshik mártebesine qaramastan, ǵy­lym akademııalary bıýdjet­ten qar­jylandyrylady. Fran­­sııada, Amerıkada da sondaı. Kembrıdj, Stenford, Gar­vard sııaqty álem­niń jetekshi ýnıver­sıtetterin jekemenshik bolǵanyna qaramastan, memleket qarjylandyrady. О́ıtkeni olar Amerıka úshin maman daıarlaıdy, ǵylymdy damytyp, jańa tehnologııalar jasaıdy. Búginde jumysyn qoǵamdyq birlestik retinde jalǵastyryp otyrǵan akademııa tek bir bappen – Ǵylym jónindegi Ulttyq baıandamany daıyndaý úshin memleket tarapynan qarjylandyrylady. Odaq tusynda UǴA quramynda 45 ınstıtýt jumys istep kelse, keıinnen olar basqa mınıs­tr­likterdiń quramyna, birqatary aksıonerlik qoǵamdarǵa bólinip ketti. Degenmen de, sol jyldary Memleket basshysynyń aldynda akademııa úshin mańyzdy degen úsh máseleni sheship aldyq. Birinshi ǵımarat máselesi, ony tegin arenda tásilimen paıdalaný. Ekinshiden, 1946 jyldan beri shyǵyp kele jatqan 73 memleketke taraıtyn 8 jýrnaldy jaryqqa shyǵarý. Eger bul basylymdardyń shyǵýyn toqtatyp alsaq, álemdik ǵylymı qaýymdastyq aldyndaǵy bedelimizge nuqsan keletin edi.

– Bilim mınıstri bolyp tur­ǵan kezde tegin bilim alý máse­le­sin kóterip, onyń zań tarapy­nan bekýine yqpal etkenińiz belgili. Búginde osy máseleler qan­sha­lyqty jemisin berip keledi?

– Keńes Odaǵy tusynda Qazaq­stan ǵylymynyń bazasy myqty boldy. Biz Reseı men Ýkraınadan keıingi úshinshi oryndy ıelendik. Al KSRO bolsa Amerıkamen teń dárejede turdy. Mine, qazaq­standyq ǵalymdardyń osy bedeli bizge áli kúnge azyq bolyp keledi. Búginde qazaq ǵalymdaryna Re­seı, Qytaı, Eýropa elderi, taǵy da basqa kóptegen elderde qur­­­metpen qaraıdy. Mine, osy qurmetti joǵaltyp almaı, otan­­dyq ǵylymǵa jáne barlyq jetek­shi ǵalymdardyń bas qosqan ortalyǵy – Ulttyq ǵylym akademııasyna kóp kóńil bólý kerek. Egemendikke qol jetkizer tusta depýtat bolǵan ǵalymdarymyz el úshin mańyzdy zańdardyń qabyldanýyna muryndyq boldy. Olardyń qatarynda S.Zımanov, S.Sartaev, M.Qozybaev syndy ǵalymdar boldy. Solardyń arqasynda Konstıtýsııamyz, Prezıdenttik Respýblıka jáne Til týraly zańdar qabyldandy. Olar Úkimet aldynda máseleniń durys-burystyǵyn aıtyp, tótesinen qoıa bildi. Strategııalyq mańyzdy isterdiń basy-qasynda júrdi. Osy jyldarda bıznesmender tarapynan tipten Qa­zaq­stanǵa irgeli ǵylym kerek emes degen túsinik paıda boldy. Al tyǵyryqtan shyǵýdyń joly tek ǵalymdarǵa ǵana baılanysty edi. Sol jyldary táýelsiz Qazaqstannyń Ata Zańy qabyldandy. Al Konstıtýsııanyń bilim týraly 30-babynyń birinshi jobasyn óz qolymmen jazdym. Sondaǵy eń mańyzdy eki aýyz sóz naǵyz kúreske aınaldy. «Azamattardyń memlekettik oqý oryndarynda tegin orta bilim alýyna kepildik beriledi». Qar­jy salasyndaǵylar «aqysyz» oqytýǵa jáne «mindetti» degen eki sózge qarsy boldy. Me­niń usynysymdy sol kezdegi Qarjy mınıstriniń orynbasary R.Toqseıtov pen Úkimet apparatynan Á.Qusaıynov qoldap otyrdy. Usynystarymyz Úkimet basshysynan qoldaý tappady. Biraq bir qadam artqa sheginbeı, Tuńǵysh Prezıdent – Elbasynyń aldyna deıin baryp, el bolashaǵy úshin óte mańyzdy máseleni saqtap qaldyq.

– Tuńǵysh Prezıdent – El­basy Nursultan Nazarbaev rýhanı astanamyz – kóne Túrkis­tandy jandandyrý maqsatynda ýnıversıtet ashyp, Sizdi Túr­kis­tanǵa rektor etip jiberdi. Qıyn-qystaý kezeńde ýnıversıtet ashý, oǵan bilikti mamandardy tartý ońaıǵa soqpaǵany belgili. Bul túrki álemi jastaryn biriktirýge baǵyttalǵan ıgi qadamnyń biri boldy ǵoı?

– 1989 jyly Batys Germanııaǵa issapar barysynda Geıdelberg ýnıversıtetine bardym. Bilimge jaǵdaı jasaý degen osy bolar. Qalanyń ishindegi ǵajaıyp qala. Ýnıversıtet qaqpasynan bastap oqımyn degen adamǵa jaǵdaıdyń bári jasalǵan. Osyny kórip Batys Eýropa úlgisinde ýnıversıtet qalashyǵyn salmaq bolǵan armanymyz alystady. Qomaqty qarjysyz ony júzege asyrý múmkin emes. Sodan AQSh elshisi Ý.Kortnı myrzany Túrkistanǵa ertip kelip, AQSh-Qazaqstan ýnıversıtetin qurmaq boldyq. Máskeýge issaparmen kelgen AQSh prezıdentiniń TMD elderi boıynsha keńesshisi Vılıams myrzaǵa jolyqtyq. Biraq másele sheshilmedi. Sodan Túrkııaǵa baryp júrip, Qazaq-Túrik halyqaralyq ýnıversıtetiniń qalashyǵyn salýǵa qol jetkizdik. Osy oqý ornyna 10 jyl rektor boldym. Sol ýaqyt ishinde Túrkııa 100 mln dollar kóleminde qaıtarymsyz demeýshilik jasady. Sonyń nátıjesinde ýnı­ver­sıtettiń materıaldyq bazasy jaqsardy. Aýyldaǵy qazaq jastarynyń bi­lim alýyna úlken múmkindik týdy. Sonymen qatar búkil túrki áleminen stýdent jas­tardy jınap basyn qosyp, keleshekte olardyń túrki áleminde dostyq, birlik ornatýy­na yqpal jasadyq. Dáris berýge Almatydan, Shymkentten, Tash­kentten, Qaraǵandydan, árı­ne jáne Túrkııadan iri ǵalym-pro­fes­sorlardy shaqyrdyq. Bul Elbasynyń armany – qasıetti Túrkistan topyraǵyn gúldendirýge, túrki dúnıesin biriktirýge, dostyq uıym qurýǵa qosylǵan bir iri úles boldy.

– Álemdegi ahýalǵa baılanysty otandyq ǵylym syn-tegeýrinder kezeńinde tur. Bú­­ginde ǵylym aralaspaıtyn sa­la joq. Bilim, medısı­na, áleý­mettik sala, tipten eko­no­mı­ka­lyq turǵydan ór­ken­deýde ǵy­lymnyń úlesi zor. Sala­da she­shimin tappa­ǵan máse­leler­di ǵylymı qaýym­dastyq jıi kóterip júr. Otandyq ǵy­lymnyń aldynda naqty qan­daı mańyzdy mindetter bar?

– Búginde otandyq ǵylymda sheshimin tabýǵa tıisti negizgi eki másele bar. Kez kelgen el osy máseleni sheshe almasa, onda ǵylym damymaıdy. Onyń biri, elimizde qalyptasqan ǵylymı mektepterdi saqtap, kelesi býyndaǵy ǵalym­dardyń quramyn jasartý bolsa, ekinshisi, zerttelip bitken jumystardy óndiriske engizý. Ony der kezinde qoldanysqa engizbesek, jańalyq eskirip, ony basqalar paıdalanyp ketýi múmkin. Búginde ǵalymdarymyzdyń qanshama eńbekteri shetelder­ge ketip jatqanyn joqqa shyǵa­ra almaımyn. О́ıtkeni olardy qarjylandyratyn halyqaralyq uıymdar bar. Bular qazaqstandyq ǵalymdarǵa tam-tumdap qar­jy berip qoıyp, paıdasyn ózderi kóredi. Sondyqtan ǵalym­­darǵa meılinshe jaǵdaı jasaý ýaqyt kúttirmeıdi. Jańa­lyqty óndiriske engizý jaǵyna keletin bolsaq, kóptegen zaýyt­ymyz sheteldikterge tıe­sili bolǵandyqtan, olar óz ǵalym­darynyń zertteýlerin qarjylandyrady. Olardyń nazaryn aýdarý úshin qomaqty mólsherdegi zertteýler qajet, al ol úshin zamanaýı zerthanalar, jartylaı óndiristik jabdyqtar, tehnologııalar qajet. Kezinde jobalaý ınstıtýttary, konstrýktorlyq bıýrolar, alpaýyt zaýyttardyń janynda synaq ýchaskeleri, sehtar jumys isteıtin. Sondyqtan da jartylaı óndiristik eksperımenttik sehtar qurý birinshi kezekte tur. Iаǵnı memleketti baıytýdyń birden-bir tıimdi joly – aýyr ındýstrııany damyta otyryp, ınnovasııa jetistikterin tıimdi paıdalaný. Batys elderinde óndiriske ǵylymı turǵydan qoldaý mindetti túrde kórsetiledi. Ǵylymnyń jyldam damýyna baılanysty eń jańa degen tehnologııa bes jylda tıimdi bolmaı eskirip qalady. Sondyqtan kez kelgen zaýyt-fabrıkany ǵylymı turǵydan úzdiksiz qoldaý arqyly alǵy shepte ustap tura alamyz. Mysaly, AQSh, Japonııa, Ońtústik Koreıa sııaqty memleketterde óńdeý, taýar shyǵarý óndirisi osylaısha jolǵa qoıylǵan. Al Ońtústik-Shyǵys Azııa memleketteri aýyl sharýashylyǵy daqyldarynan jyl saıyn 4-5 ret ónim alatynyna qaramastan, kedeıshilikte ómir súrýde. Sebebi ol elderde ındýstrııa damymaǵan, joǵary tehnıkalyq bilim men ǵylym jetilmegen. Tabıǵı baılyqty shıkizat kúıinde sata berý qarjy ákelgenimen, memleketti damytpaıdy. Ony óz elimizde óńdep, taýarǵa aınaldyryp, Elbasy burynnan aıtyp kele jatqan orta jáne shaǵyn bıznesti damytpasaq, Afrıkanyń shıkizat qana óndire­tin kedeı memleketteriniń deń­geıinde qalyp qoıýymyz múmkin.

– Ǵylymı mektepterdi damytý máselesine qanshalyqty kóńil bólinip keledi?

– Ǵylymı mektepterdiń bu­zylýy ár saladaǵy kóshbas­shylyqtan aıyrylýmen para-par, sondyqtan ony saqtaý kerek. Ǵylymı mektepterge bolashaǵyn oılaǵan elder úlken qamqorlyq jasaıdy. О́ıtkeni onyń quramy jetekshi ǵalymdardan ǵana qury­lady. Bul uzaq jylǵy eńbek ári qomaqty qarjy qajet joba. Sondyqtan kóp qıyndyqpen qurylǵan ǵylymı mektepterdi joǵaltyp almaı, damytý ýaqyt kúttirmeıdi. TMD aýmaǵynda qazir Qazaqstanda ǵana Ulttyq ǵylym akademııasy qoǵamdyq birlestik retinde jumys júrgi­zýde. Ras, álemniń damyǵan elde­riniń bárinde UǴA memleketke qaramaıdy. Osyǵan qaramastan memleket olardan qarjy aıamaıdy. Máselen, AQSh-ta ǵylym­nyń da, ǵalymdardyń da abyroıy men bedeli óte joǵary. Olardyń ulttyq akademııasynyń jyldyq bıýdjeti 64 mln dollar. Bizge jer kólemi jaǵynan jaqyn Aýstralııada UǴA bıýdjeti 6,1 mln dollar. Qazaqstan – tabıǵı baılyǵy mol, halqy bilimdi, ǵylymy damyǵan memleket. Munaı qory jaǵynan biz álemde 9-oryndamyz, ýran, hrom, kómirden qorynan TMD-da 2-orynda kelemiz. Sırek kezdesetin metaldar men hımııalyq elementter qory jetkilikti. Qazaqstanǵa AQSh jáne Batys Eýropa, sondaı-aq Túrkııa, Iran, Japonııa jáne Qytaı sekildi elder qyzyǵýshylyq tanytýda. Bul alǵashqy kezekte respýblıkanyń strategııalyq shıkizattyq resýrstar boıynsha joǵary áleýetine baılanysty. Osy qorlardy ıgerip, ǵylymı-tehnologııalyq óndirister quryp, shıkizatty jańa tehnologııa­lar arqyly taýarǵa aınaldyryp eksportqa shyǵarǵanda ǵana onyń mol ıgiligin kóre alamyz.

– Otandyq ǵalymdar ǵy­lym­nyń qaı salasynda da joǵa­­ry bedelge ıe. Biraq soń­ǵy jyldary «ǵylym qar­taıyp barady» degendi jıi estı­miz. Elimizde ǵalymdardyń már­tebesi qalaı anyqtalady? Onyń arnaıy bir talaptary bar ma?

– Fransııa modeliniń úz­dik úlgilerin elimizde engizý máse­lesine qatysty aıttym. Bul el­de árbir akademıktiń shtattyq kómekshisi bar, memleket tarapynan qoldaý jolǵa qoıylǵan. Alaıda bizdiń 1995 jylǵa deıin akademık mártebesin alǵandar ǵana stıpendııasyn alyp keledi. Bul másele Úkimet aldynda jıi aıtylyp júr. Jasy jetip, qartaıǵan ǵalymdar, ıaǵnı akademıkter barlyq elde bar. Elimizde 2003 jyly 200 akademık bolsa, qazir olardyń sany 120 shamasynda. Osy tusta aıta ketetin másele, damyǵan elder tájirıbesinde «ómirlik akademık» degen mártebe qoldanysta. Bul jerde máseleniń taǵy bir jaǵyna nazar aýdara ketken jón. Mysaly, dúnıeden ótken akademık A.Janǵalıev 94 jasynda Amerıkanyń konkýrsyna qatysyp, ǵylymı grant utyp aldy. Eńbegi joǵary baǵalanyp, Amerıka ǵalymdary moıyndady. S.Zımanov aǵamyz 90-ǵa taıap qalǵanda qundy eńbekterin jazdy. Á.Qaıdar aǵamyz dúnıejúzi moıyndaıtyn eńbekterin 75-80-inde jazdy. Ǵylymnyń nátıjesi kóp jylǵy eńbekpen ólshenedi. Ǵalymnyń da ómiri ólsheýli, sondyqtan da olar bastaǵan isin osy salany janymen túsinetin jas býynǵa tabystap ketkisi keledi. О́kinishtisi, biz ótpeli kezeńde orta býyn ǵalymdarymyzdy joǵaltyp aldyq. Tek kafedra meńgerýshisi, top jetekshisi bolyp júrgen iri ǵalymdar ǵana ǵylymnan alystamady. Osy oraıda izbasar jastardy tárbıeleý, olardy ǵylymǵa tartyp, jaǵdaı jasaý ýaqyt kúttir­meıdi. Al ǵalymdardyń dárejesi ǵylymǵa sińirgen eńbegi men ashqan jańalyqtar arqyly belgilenedi. Ony sheneýnikter emes, ǵalymdar qaýymy anyqtaı alady.

– Siz 39 jasyńyzda ǵylym doktory ataǵyn alǵan ǵalym­syz. Esimińiz álemdik óner­tap­qyshtar tiziminde tur. 100-den astam ǵylymı jańa­lyǵyńyz pa­tenttelgen. Búginde onyń bir­­­qa­tary óndiriske endi. Bul baǵyt­taǵy jumystar qa­laı jal­ǵa­syn tabýda?

– Men oqýǵa tapsyrǵan jyldary eń myqty oqıtyn, ózine senetin balalar ǵana hımık bolýdy tańdady. Kezinde hımııa fakýltetine oqýǵa túsý úshin bir orynǵa on-on bes adamnan keletin. Instıtýtty bitirip, joldamamen zaýytqa barmaq bolǵanymda naǵyz ǵalym, kafedra meńgerýshisi, professor Ravıl Vahıdov aǵaıy­myz ǵylymǵa kelýimdi qala­dy. Ákemmen aqyldasyp kórip edim, kelisimin bildirip, batasyn berdi. Sodan keıin Máskeýge aspırantýraǵa túsip, Mendeleev atyndaǵy Máskeý hımııa-tehnologııa ınstıtýtyna barǵanymda, organıkalyq elektrohımııa salasynda dúnıejúzine áıgili ǵalym M.Fıoshınniń zerthanasyna tústim. Ǵalym bolyp qalyptasýyma osy eki adam­nyń eńbegi erekshe ekenin aıta ketkim keledi. Odan keıin jańa qyzmetter usyna bastady. Más­keýge ǵylymı-zertteý ınstıtýtyna jumysqa shaqyrdy. Tashkentke Odaq deń­geıindegi akademık A.Sadyqov jumysqa shaqyrdy. Ol kezde búkil Keńes Odaǵy boıynsha Orta Azııadan 3 qana akademık bar edi. Abıd Sadyqov – sol úsheýdiń biri boldy, qalǵan ekeýi Qazaqstannan – Q.Sátbaev pen A.Qonaev. Búginde elimizde jaratylystaný salasynda úzdiksiz zertteýler júrgizilip keledi. Jer betinde qoqys retinde saqtalyp kelgen mıllıardtaǵan tonna tıtannyń qaldyqtaryn eritip jiberetin múmkindikterin qazaqstandyq ǵalymdar oılap tapty. Meniń jetekshiligimmen «Tıtannyń qyshqyl sý eritindilerindegi postelektrolızdik hımııalyq erý qubylysy» jobasy otandyq ǵalymdardyń jetistigi. Tıtandy post-elektrolızdik tásilmen qyshqyl sýda eritip, odan ártúrli qundy zattar alý tehnologııasy Qytaıdyń Boadı tıtan zaýyty basshylarynyń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzdy. Bul jumysymyzdy dúnıe júzi ǵalymdary moıyndap, búginge deıin adamzatqa belgisiz bolyp kelgen qubylys retinde «Ǵylymı jańalyq» bolyp tirkeldi jáne bizge arnaıy dıplomdar men medaldar tapsyryldy. Búginde elimizde hımııa óndirisi jaqsy damyǵan, zaýyttar kóp. Metallýrgııa óndirisi hımııamen tyǵyz baılanysty. Rýdany alǵan soń, ony tazartyp, baıytý hımııaǵa táýeldi. Respýblıkada munaı óńdeıtin úsh óndiris jáne on shaqty metallýrgııa zaýyty bar. Oǵan qosa hımııa salasyndaǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynda jáne birneshe ýnıversıtette ǵalymdar daıyndalady. Sondyqtan da hımııa ǵylymynyń elimizdegi áleýeti joǵary. Al ony eldiń ıgiligine jarata bilý – memlekettiń mindeti.

– Búginde halyqaralyq ǵylymı jýrnaldardaǵy jarııa­lanymdarǵa qarap, qazaq ǵa­lym­dary áleýetiniń joǵary eke­nin kóremiz. Biraq zertteýlerin arnaıy forýmdarda qorǵap ári demeýshi izdep júrgen ǵalymdardyń da bar eke­ni ras. Osy máselege tıisti oryndar qalaı nazar aýdaryp otyr?

– Táýelsiz Qazaqstanda óndiris tarapynan ǵylymǵa Keńes ókimeti kezindegideı suranys joq ekenin joǵaryda aıtyp óttim. Iri óndiris oryndary sheteldik ınvestorlar qolynda. Ol kompanııalardyń óz elderinde kóptegen ǵylymı-zertteý ınstıtýttary bar, ǵylymǵa bólinetin shyǵyndary sonda ketedi. Al odan tómendeý óndiris oryndaryn ıelengen monopolıster qandaı taýar shyǵarsa da ótimdi, arasynda básekelestik joq. Ǵylymsyz-aq tabysty kúrep tabady, qorshaǵan ortany da aıamaı búldirip jatyr. Ekinshi sebebi – ǵylymı laboratorııa men óndiris sehtarynyń arasyn jalǵap turatyn kópirdiń rólin atqaratyn iri eksperımentaldyq qondyrǵylar men sehtar joq. Jartylaı óndiristik synaqsyz zaýyttar ǵalymdardyń jasaǵan tehnologııalaryn qabyldaı almaıdy. Qazir osy máselelerdi sheshý úshin tıisti zań jobalary daıyndalyp jatyr. Jańadan óris alyp kele jatqan memleket-jekemenshik seriktestigin qurý arqyly bul máseleni tolyq sheshýge bolady. Ondaı ıgi bastamalar da joq emes, ken óndirisi, metallýrgııa, hımııa, odan keıin aýyl sharýashylyǵy, densaýlyq saqtaý salalarynda. Al irgeli ǵylymda: fızıka, hımııa, bıologııa, matematıka. Búginde aýyl sharýashylyǵy salasyn kóterý de basty basymdyqtardyń biri. О́ıtkeni Qazaqstan agrarly el ári qazaqtyń qyryq paıyzy áli aýylda turady. Degenmen el ekonomıkasyn kóterýde negizinen tehnıkalyq ǵylymdardyń qolǵa alynǵany abzal.

Sóz sońynda aıtarym, Qazaq­stan bilimi men ǵylymy, mádenıeti, dástúri damyǵan memleket. Oǵan qosa ushan-teńiz jeras­ty baı­­lyǵymyzdy esepke alsaq, elimiz­diń jarqyn bolashaǵyna, Qazaq­stannyń gúldene beretinine se­nimimiz arta túsedi.

Áńgimelesken

Elvıra SERIKQYZY,

«Egemen Qazaqstan»