Tarıh • 12 Jeltoqsan, 2021

Qalmaqqyrǵan eteginde Qarataıdyń beıiti

342 ret kórsetildi

Taıatqan Shunaqqa taıaǵanda áýdem jerdegi tóbeden Kókjarly Qarataı babamyzdyń beıiti kórindi. Arqany artqa tastap, neshe shaqyrym júrgenimizdi esepke de almappyz. Almaty men О́skemennen jınalǵan Qarataı batyrdyń urpaqtary baba árýaǵyna quran baǵyshtap, zııarat etip qaıtpaq nıette jolǵa bir aı buryn qamdanǵanbyz.

Jolaı Qaraǵandy oblysynyń Shet aýdanyna qarasty Aqsý Aıýly aýylyna burylyp, ólketanýshy, jazýshy Kámel Júnistegin jol bastaýshy etip aldyq. Áıtpese, taram-taram dala jolynan mejeli jerimizdi dál tabýymyz múmkin emes eken. Osy óńirdiń oı-qyryn, tarıhyn jaqsy biletin Kámel Júnistegi 2000 jyldary Qarataı babamyzdyń beıitin tabýǵa tikeleı atsalysqanyn da jaqsy bilemiz. Ony biletinimiz, Qarataıdyń urpaqtary 2001 jyly alǵash ret baba basyna baryp, qurbandyq shalǵan, as bergen. Keıin jazýshy Qaıyrdy Nazyrbaev «Qarataıdyń zıraty qalaı tabyldy?» degen kólemdi maqala jazyp, biz ony jata-jastana oqyp shyqqanbyz. Ile-shala Qazaqstannyń Qurmetti jýrnalısi Ádilbek Qumarǵajınniń orys tilinde «Moı Karataı ata (posledam pylnogo pohoda) atty maqalasy jaryq kórdi. «Er qımyldaıdy armannan, er armany el bolý» demekshi eldikti ańsaǵan ári bı, ári batyr Qarataı babamyzdyń urpaǵy ekenbiz dep, rýhtanyp, jigerlenip qalǵanymyz da shyndyq. Sodan beri tup-týra 20 jyl ótipti. Sol ýaqyt ishinde urpaqtary Katonqaraǵaı aýylynyń kireberisine Kókjarly Qarataıdyń menmundalatyp tulǵa músinin qoıdy. Endigi bir oıymyz, Kámel aqsaqaldyń áńgimesin, saparymyzdy beınetaspaǵa tartyp alaıyq degenbiz. «Sýret jáne búkil ǵumyr» demekshi taspaǵa basylǵan foto, beıne tasqa qashalǵanmen birdeı. Ekinshiden, Qaraǵandy dalasyndaǵy babamyzdyń jatqan jerine árkimniń aıaǵy jete bermeıdi.

...Aǵadyr aýylyn basyp ótip, shoıyn joldyń boıyndaǵy Kıiktige kelip toqtadyq. Budan ári aýyl joq. Medıen dala, quba belder. Baǵytymyzdy baǵamdaıtyndaı shoshaıyp ósken bir tal joq. Kámel aǵanyń nusqaýymen tilersekten shań shubatyp, oń tústik batysty betke aldyq.

– Áli bir-eki saǵattyq jol bar, – dedi Kámel Júnistegi yńǵaılana otyryp...

Kámel aǵanyń jasy seksennen asqan. Júzine qarap, seksenniń seńgirindegi aqsaqal degenge senińkiremeısiń. Qımyly shıraq, tyń. Qanshama qıyndyq kórgenimen, qudaıdyń bergen qýaty ǵoı. Sonaý keńes úkimeti tusynda partııa qurǵany úshin, Sibirdiń túrmelerin túgendep shyqqandardyń ishinde Kámel aǵamyz da bar edi.

– Jol qysqarsyn, sizdi tyńdaıyq. Qaraǵandynyń qula dalasyndaǵy Qarataıdyń beıiti ekenin qaıdan bildińiz? – dep suraqty tótesinen qoıdyq.

Jo-joq, kúmándanyp surap otyrǵan biz emes. Tek qana tarıhı faktini bilgimiz kelgen. Al ony bir bilse, tarıh qatparlarynda sónip bara jatqan jyraýlardyń jyrlaryn, kúıshilerdiń kúılerin toptastyryp, kitap etip qattap júrgen Kámel aqsaqal biledi. Jáne ol ne jazsa da, ne aıtsa da tarıhı derekterge ábden kóz jetkizip baryp aıtady.

– Men nege tarıhty zertteýge kiristim?! Aldymen osy suraqqa jaýap bereıin, – dep áńgimeniń tıegin aǵytty. – Jıyrma eki jasymda «ESEP» degen jasyryn partııa qurdyq. Tarqatyp aıtsam, «elin súıgen erler partııasy». Sodan Ibir-Sibirdiń túrmelerin túgel kórdik. Qudaı saqtap, tiri keldik. Biraq, dostarym kúresti toqtatqysy kelmedi. Burynǵydaı ashyq kúrese almaıtynymyzdy bildik, únemi ańdýda boldyq. Endi kúressek, jaza óte qatal bolatynyn ishimiz sezdi. Shetimizden atyp tastaýy ábden múmkin. Sol úshin kúresti beıbit jolmen jalǵastyrýdy josparladyq. 1932 jylǵy ashtyq, 1937 jylǵy repressııa saldarynan qyrylyp qalǵan halqymyz týraly zertteýler jasaý qajet edi. Ol zamanda qazaqtyń bolashaqqa degen úmiti joǵalyp bara jatqan. Tarıhyn qoıyp, búgini ne bolaryn bilmegen. Alaıda sol zamanda aty atalmaı qalǵan jyraýlar, batyrlar, óner ıeleri qanshama edi. Mine, osyny zerttegimiz keldi. «Jınaǵan materıaldy maǵan beresińder, men iske asyramyn» dedim belsendi azamattarǵa. Bul jumys ta ońaı emes edi. KGB-nyń qyzmetkeri arnaıy kelip, «úıińnen bir paraq qaǵaz taýyp alsaq, 10 jylǵa ketesiń» dep qatań túrde eskertkenderi bar. Túrmeden 1967 jyly kelgemiz. Jylyna eki-úsh ret úıdi tintip otyratyn. Tipti, 1980 jyly mamyr aıynda balalarymdy dárilep, taldyryp tastap, úıdiń astań-kesteńin shyǵaryp ketken. Já, onyń bárin aıtyp ne qylamyn, – dep júıtkigen kóliktiń terezesinen alysqa kóz tastady da áńgimesin qaıta jalǵady. Biz bolsaq, uıyp tyńdap kelemiz. Tyńdap qana emes, aıtqandaryn úntaspaǵa jazyp alyp otyrmyz. Toqtaı qalǵan jerde beıne jazbaǵa túsirip álekpiz. Ondaǵy oıymyz tanymdyq, tarıhı saparymyzdy jerlesterge nasıhattaý...

– Sóıtip, óńirdegi batyrlardy, aqyndardy, jyraýlardy zertteı bastadyq. Tar zamanda Shortanbaıdyń jyryn oqyǵandy qoıyp, atyn ataǵany úshin talaılar sottalyp jatty. Bosaǵa aýylyndaǵy Anarbek degen jyrshy Shortanbaıdyń eki-aq shýmaq óleńin aıtqany úshin 18 jyl túrmede otyrdy. Osynyń bárin bile tura jandy shúberekke túıip, iske kiristik.

– Qarataı batyrdyń mazary bertin tabyldy ǵoı, – dep kóliktiń artqy ornynda otyrǵan Zańǵar Kárimhan áńgimeni sabaqtaı tústi.

– Iá, sony aıtaıyn dep otyrmyn. Alǵash ret Aǵybaı batyrdyń basyna 1967 jyly keldim. Joldan Hasen jyrshyny alyp alǵanbyz. Ol osy aımaqty jaqsy biletin. Kele jatyp, kóringen taýdy da, aǵyp jatqan bulaqty da surap kelemin. Bir tóbege kelgende myna taý qalaı atalady dedim. Qalmaq qyrǵan dedi de, Hasen aqsaqal oqıǵasyn aıtyp berdi. Aıtýynsha, eń sońǵy soǵys 1771 jyly osy jerde bolǵan eken. Edil boıynan Jońǵarııaǵa qaıta shegingen qalmaqtar osy jerge deıin jetipti. Sonda Kishi júzdiń Ábilqaıyr hannyń áskeri de qalmaqtardyń sońyna túsip otyrǵan. Ol týraly kapıtan Rychkovtyń kitabynda jazylǵan. Orystardyń bir dıvızııa áskeri de sońyna túsken. Qazaqtar da qalmaqtardy qaýmalap otyrǵan. Sol Qalmaq qyrǵan taýynda bolǵan soǵysqa Qarataı batyr da qatysyp, keskilesken urysta qaza bolǵan. «Bul batyrdyń túbi Naıman, esimi Qarataı» dedi Hasen jyrshy. Bul birinshi estýim, – deı bergende kóz ushynan oqshaý turǵan tóbe kórindi. Aıtqanyndaı, eteginen kıiz úıge uqsas mazar qaraýytty.

Áńgimemizdi sap tyıyp, shoshaıǵan mazarǵa qaraı moıyn sozdyq. Babamyzdyń basyna jaqyndaı bere boıymyzdy jınaqtap, ishteı nıet ettik. Shejireden tartsaq, Qarataı Naımannyń besinshi urpaǵy. Naımannyń Belgibaıynan Súgirshi týǵan. Onyń Baltaly, Baǵanaly, Ergenekti degen úsh uly bolǵan. Ergenektiden Sarjomart, Býra, Kókjarly taraıdy. Qarataı babamyz Kókjarlynyń (7 uly bolǵan) tuńǵysh uly. Odan Boranshy, Beske, Shońmuryn týǵan. Mine, osy úsheýinen taraǵan bizdiń tabanymyz búgin babamyz jatqan Taıatqan Shunaqqa tıdi.

Dóńniń basyna jerlenipti. Ejelde erlikpen qaza bolǵan batyrlarǵa qurmet kórsetilip, bıikteý jerge jerlep, basyn kóteretin. Ár-ár jerden úıindi tastar baıqaldy. Tegi olar da sol shaıqasta mert bolǵan jaýyngerler bolsa kerek. Mazardyń syrtynda «Naıman Kókjarly Qarataı. HVII-XVIII ǵ.ǵ. Batyr babaǵa katonqaraǵaılyq urpaqtarynan» dep jazylǵan granıt tas ornatylǵan eken. Mazar ishine kireberis esigindegi naımannyń belgisine kóz tústi. «Bismillá» dep tar esikten júrelep, ishine endik. Úsh adam jerlenipti. Bizdi qarsy alǵan shyraqshy Hamıt aqsaqal Kókjarly Qarataı rýhyna quran baǵyshtap, biz ishteı duǵa ettik, bet sıpadyq. Osy jerde Hamıt shyraqshy óziniń estigenin, kóńilge túıgenin aıtyp berdi.

– 1771 jyly Abylaı sultan 100 myń qazaqtyń qolymen qalmaq áskerin osy jerde qarsy alǵan eken. Qalmaq hany da osy jerde qyrǵyn urys bolatynyn bildi. Ol qalǵan halqyn da aman saqtaǵysy keldi. Qalmaq qolbasshysy bul jerge jetkende «170 myń halqym qaldy, qudaı jaratqan halyqty joq qylyp qaıtemiz?! Qyryq batyrǵa qyryq batyr shyǵaraıyq. Kimniń batyrlary jeńiske jetedi, sonyń ámiri júredi» dep bir mámilege keledi. Qazaqtyń qyryq batyry qalmaqtyń batyrlaryn qyryp salǵanmen, sol shaıqasta Qarataı qaza bolǵan. Sonda Abylaı sultan «mynaý taýdy Qalmaq qyrǵan dep ataısyńdar. Kókjarly Qarataıdy kishileý tóbege jerleısińder, kúmbezin turǵyzasyńdar!» dep ámir bergen. Abylaı zamanynda batyrlarǵa kúmbezdi kıiz úı tárizdi etip kótergen, – dep Hamıt aqsaqal Qarataıdyń sońǵy shaıqasy týraly tarıhı-tanymdyq áńgimesin aıtqan.

Nıet qylyp, quran baǵyshtaǵan soń Almatydan at arytyp kelgen Qarataıdyń urpaqtary Qurmet Orazaev, Qaırat Ahmetov, Baýyrjan Qudabaev, О́skemennen kelgen Mereı Qaınaruly, Ádil Saılaýbekter osydan 8-9 shaqyrym jerdegi Aǵybaı batyrdyń basyna bet túzedik. Munda shyraqshy Hamıt aqsaqaldyń shańyraǵynda dastarhan jaıyldy, qurbandyq shalyndy. Jazýshy Kámel Júnisteginiń joldaǵy bastaǵan áńgimesi osy jerde, dastarhan basynda jalǵastyrdy. Jolsoqty bolyp, sharshaǵanymyzben, aqsaqaldyń áńgimesin qyzyǵa tyńdadyq.

– Baǵana Qarataıdyń osynda jerlengeni týraly alǵash qaıdan estigenimdi aıttym. 1977 jyl. Anarbek jyrshy 18 jyl otyryp, túrmeden eshkimge senbesteı bolyp shyqqan. «Saıası halyq jaýy» degen moınymyzda qamyt ilingen bizderge ǵana senedi. Sengen soń shyǵar, Kenesary hannyń bas ıdeology bolǵan, onyń óleńderin áskerı uran retinde paıdalanǵan Shortanbaı jyraýdyń jyrlaryn sarnap otyryp aıtyp berdi, jazyp aldym. Anarbektiń emshiligi de, táýiptigi de bar edi. Anarbekten Qalmaq qyrǵan taýynyń túbinde soǵys bolypty, sol jerde beıit tur. Sol kimdiki dep suradym. «Ol Qarataı degen batyrdyń beıiti» dedi oılanbastan. Bul ekinshi ret estýim. Estigende de qarajaıaý adamdardan emes, oqyǵan, toqyǵan, kókirek kózderi oıaý azamattardan estip júrmin, – dedi sózin nyǵyzdaı Kámel Júnistegi.

– Úshinshi estýimdi aıtaıyn; 1979 jyly Qyzdarbek kúıshini qaıta zertteı bastadyq. Ony zertteý ońaı emes. Qyzdarbektiń búkil shákirtterin 1931 jyly atyp tastaǵan. Sol sebepti de muny qozǵaýǵa bolmaıtyn jabyq taqyryp. Birde Qyzdarbek týraly materıal izdep, Moıyntyǵa keldim. Osy jerdegi Qazı degen aqsaqalmen kezdestim. Men kelsem, toqsanǵa kelgen Qazı aqyn sarnap otyr. Áńgime aıtyp otyryp, «e» deshi deıdi. Sóıtsem «e-e-e» dep quptaý kerek eken. Áńgimelese otyryp, Qyzdarbek kúıshi jóninde kóp materıal berdi. Sóıtti de jaqyn tartyp; «qazaqtyń sózin teretin qazaq joq qoı dep oılap edim. Bar ekensiń. Bir sóz aıtaıyn, jadyńa saqtap al! Qalmaqqyrǵan degen jerde bir beıit bar, bilesiń be?» dedi. Estýim bar dedim. «Ol Qarataı degen naımannyń beıiti» dedi. Osymen úshinshi adamnan estidim, – dedi dastarhan basyndaǵy bárimizge kezek qarap. Biz únsiz ǵana bas ızep tyńdap otyrmyz.

– 1984 jyly Aǵybaıdyń basyna kóktas qoıaıyq dep, tasty Aǵadyr aýylyna jetkizdik. Kóktas bir jylǵa jýyq sol jerdegi meniń dosym Erǵalynyń úıinde jatty. Aǵybaıdyń basyna aparyp qoıatyn adam joq. Eshkimniń júregi daýalamaıdy. Men kúndiz-túni ańdýdaǵy adammyn. Úıden shyǵýym problema. Bir kúni kóz baılanǵanda kóliktiń shamyn jaqpaı shyǵyp, Aǵadyr aýylyna tarttym. Sol jerde janyma Serik Ysmaqov degen shejireshil aqsaqaldy ertip jolǵa shyqtyq. Ol jolaı talaı beıitterge toqtap, bárin túsindirip otyrdy. Aǵybaı batyrǵa jetpeı joldyń oń boıyndaǵy beıitti Qarataı batyrdyń beıiti dep nusqady.  «Al mynaý jaqta bir beıit bar, attyń basy qosa qalanǵan. Bul kimdiki desek, Mamyt degen batyrdyki» dedi... Sonymen qosh! 2001 jyly «Qarataı batyr osynda jatyr» degen áńgime qaıta shyqty. Ony áý basta zerttegen Álıhan Bókeıhanov edi. 1918 jyly Semeıde Alash Orda sezi bolǵan. Sonda Álıhan Shyńǵystaıdan kelgen Ábdikerim dosynan«babańnyń basy qaıda jatyr, bilesiń be?» dep suraǵan. «Shunaq deı me, osy Arqada, anyǵyn bilmedim» dep sasqan kórinedi Ápekeń. Sonda Álıhan «Seniń babań Taıatqan Shunaqta» jatyr degen. Kórdińder me, Álıhannyń zerttegenin biriń bilseń, endi biriń bilmeısińder. Qarataı XVIII ǵasyrda qaıtys bolǵan. Al Álıhan 1904 jyldary zertteý júrgizdi. Iаǵnı, shamamen 150 jyl ótken soń. Ol eki ortada tórt-bes urpaq aýysyp ketti. Qazaq baǵynbas úshin oryspen de soǵysyp jatty. Alasapyran zaman toqtaǵan joq. Eger sol tóbeniń basynda beıit turmasa, sol mańdy mekendegen halyq Qarataıdyń beıiti ekenin umytyp keter edi. Sol sebepten halyq Álıhanǵa mynaý turǵan Qarataı batyrdyń beıiti dep kórsetken.

– 2001 jyly maǵan Qalıhan Ysqaq habarlasty; «seniń bilmeıtiniń joq, Qarataı batyrdyń beıitin taýyp ber» dep buıyra sóıledi. Tura tur dedim, biz dáýkes halyqpyz. Aldymen zerttep alaıyq dedim. Aqpannyń sońynda habarlasqan. Men búkil mektep dırektorlaryna, «selsovettiń» basshylaryna «sol mańdaǵy beıitterdi tizimdep berińder» degen mazmunda hat jazdym. Árıne túgendep beretin adamdar da sol kezde shamaly edi. Sodan soń sol jerde týyp ósken Maǵjan moldany janyma alyp, Sarybulaq ózeniniń boıyndaǵy beıitterdi súzip óttik. Aqyry Qalmaq qyrǵanǵa da jettik. Osy jerde Maǵjan molda «mynaý tóbeniń basyndaǵy beıit Qarataı batyrdyń beıiti. Ol Zaısan jaqtyń adamy»dep qysqa qaıyrdy.

Joldaǵan hatym boıynsha talaı adamdar ózderiniń biletinderi jazyp jiberip jatty. Talaı mektepke dırektor bolǵan, «possovetterdi» basqarǵan Murat Kókkózov sol mańnyń beıitterin kartaǵa túsirip alyp kelipti. Ony on shaqty jyl buryn aqsaq Ádil degen kisimen birge júrip, karta etip syzǵan eken. Sol kartada Kókjarly Qarataı batyrdyń beıiti kórsetilip tur. Bul keremet dálel. 2002 jyly sol jerde týyp ósken Qýanysh Máharmanov degen azamatpen kezdestim. Ol 1965 jylǵa deıin sol jerde turǵan, sol jerdegi mektepte oqyǵan. Onyń aıtýynsha, mektep attyń basy turǵan beıittiń mańynda bolǵan eken. Ol beıit Mamyttyki degen eken Qýanysh Máharmanov.

Terezeniń arǵy jaǵy búginde ıen dala. Buryn aýyl boldy degenge sený qıyn. Sóıtsek, mynaý qula túzde aýyl da bolǵan kórinedi.

– Sóıtip júrgende Aqseleý Seıdimbekov «Qazaqtyń aýyzsha tarıhy» degen kitabyn alyp kelipti úıge. Ekemiz kóp áńgimelestik. Oqyp shyqtym. 275 betinde «Qarataıdyń qara taly degen ózen» dep, «shaǵyn kishkentaı beıit – Qarataıdyń beıiti» degen úzindi kórsetilipti. Sóz arasynda tóbeniń basyndaǵy kishkentaı beıit Qarataıdyki dep Aqseleý naqtylap aıtqan edi. Kórdińiz be, munyń bári túbegeıli zertteý. Sodan keıin baryp qana katonqaraǵaılyq azamattar kelip, batyrdyń basyna kók tas qoıdy, – dep áriden bastaǵan áńgimesiniń núktesin qoıǵandaı boldy.

Ertesi tańbaly tastar men Mamyt batyrdyń basyna soqtyq. Buryndary onyń molasynda aq sóńkesi shyqqan attyń basy turǵan eken. Bertinde sý shaıdy ma, ıt-qus kóterip ketti me, ǵaıyp bolypty. Molanyń tóbesi de oıylyp ortaǵa túsipti. Mańdaı jaǵynan qoıdyń bas súıegin baıqadyq. Alystan aǵarańdap turatyn attyń basyn mańaıdan izdep kórip edik, tappadyq. Tarıhtan belgili, Mamyt Aǵybaı batyrdyń oń qoly bolǵan. Aǵybaı ómirden ótken soń da el basqarǵanyn kóne kózder áńgimelep otyrǵan.

– Attyń basy anyq kórinip turatyn, – dep Kámel Júnistegi ornyn kórsetti. – Mamyt ataqty adam. Qazaq halqy kim-kóringenge beıit kótermegen. Bireýdiń beıitine jerlemegen. Qarataıdyń qasynda Mamyt jatyr degen ósek shyqqan. Ol bekershilik. Ekeýiniń arasy 150 jyl. Eshqashanda el basqarǵan adamdy bireýdiń beıitine aparyp jerlemegen. Osyny túsiný kerek. Mamyt Aǵybaı batyrdyń oń qoly bolsa, Aǵybaı Kenesarynyń bas qolbasshysy, – dedi Kámel aqsaqal áńgimesiniń núktesin qoıǵandaı.

Qarataı men Aǵybaı batyrlardyń keseneleri eńseli, sonaý qozy kósh jerden qaraıyp kórinedi. Bizder Qarataı urpaqtary keler jyly batyr babamyzdyń mazarynyń janyna keńinen qorshap, kelgen jurt emin-erkin demalyp, táý etýine múmkindik jasaýdy oılastyryp jatyrmyz. Mamyttyń basyna da belgisin qoısa, quba qup bolar ma edi.

Kóńil toq. Arqadan bir júk túskendeı elge aıańdadyq. Qalmaq qyrǵannyń baýyryndaǵy Qarataı mazarynyń tusynan ótip bara jatyp bet sıpadyq. Láıim, baba rýhy urpaqtaryn qorǵap-qorshap, jelep-jebep júrsin dep ishteı duǵa tiledik. Katonqaraǵaı eli batyr baba esimin esh ýaqytta umytpaq emes. Áli talaı urpaǵy Taıatqan Shunaqqa iz salady.

Dáýlet Áshimhan

«El Shejire» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti

Sońǵy jańalyqtar

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 22:12

Kaspıı teńizine úsh adam batyp ketken

Aımaqtar • Búgin, 21:18

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar