Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 17 Jeltoqsan, 2021

Qııaǵa qonǵan muzbalaq

586 ret kórsetildi

Qashanda aýyldyń qýanyshy men basqa da jańalyqtaryn Maqsat inimnen bilip turamyn. Ońtústik Qazaqstannyń teriskeıi Sozaqtyń qıyryndaǵy Qaraqur aýylynda qarapaıym ustazdar otbasynda 1969 jyly 15 tamyzda dúnıege kelgen Maqsat – naǵyz shyǵarmashylyq óner ıesi. Ol jeltoqsan kóterilisine de qatysqan.

1986 jylǵy jeltoqsanda Maqsat Jeńisuly Qarǵabaı da qazaq jastarymen birge keńestiń óktem ári ozbyr saıasatyna qarsy shyqqan edi. Qaraqur aýylyndaǵy F.Engels atyndaǵy orta mektepti 1986 jyly bitirip, sol jyly Almaty mal dárigerlik ınstıtýtynyń zooınjener fakýltetine oqýǵa túsken edi.

Qazaqy aýylda mektep bitirip, oqýǵa jańa barǵan bala Maqsat neni túsine qoıady deısiz, tipti, qalany aralaýǵa da ýaqyty joq, bar biletini – sabaq oqý edi. Sol kezdegi jastar jeltoqsan kóterilisiniń mánin uzaq jyldardan beri basqa túsken bodandyqqa qarsy bulqynys dep túsinip, boılaryn patrıottyq bir kúsh bıleıtin.

Iá, tolqý bolatyn sol kúni stýdentterdi kúndegiden erte qońyraý daýysy oıatqan. Jataqhananyń ishi ary-beri sýyt súrgin júrispen bastalǵan. Maqsat jatatyn №216 bólmedegi kishkentaı radıo Úkimet úıindegi jańalyqty tarata bastaıdy. Áıgili jeltoqsannyń rýhanı kúshi osy shaǵyn bólmede, osy kishkentaı ǵana radıodan qýat quıǵandaı boldy, sonymen birge stýdentter jańalyqtardy bir-birinen qaıta-qaıta surastyryp jatty. Estýinshe, alǵashqy ýaqytta beıbit sherý jasalyp, jastardyń alańǵa shyǵýyna eshqandaı da tyıym bolmaǵan. Alaıda joǵary jaqtan naqty nusqaýlar kelgen be, áıteýir joǵary oqý oryndarynyń basshylary men ustazdary óz stýdentterin jataqhanadan shyǵarmaýǵa tyrysyp, dekandar, kýratorlar, komsomol, partkom hatshylarynyń bári ketpeı, jataqhanalarda bolǵanyn Maqsat keıinirekte jıi aıtyp otyratyn.

Sol kúnderi oqytýshylar óz stýdentterin kúzetýmen bolǵan edi. Jataqhanalardy jaýyp tastap, alańǵa eshkimdi shyǵarmaýǵa tyrysty, muǵalimdermen birge forma kıgen áskerı kisiler de boldy.

– Iá, 17-shi jeltoqsan tańy osylaı bastaldy, saǵat 11-den asqan kezde alańǵa úlken sherý kelip toqtady. Biz terezeden qarap turmyz. «Ushqynnan jalyn laýlaıdy», «Ár halyqqa óz kósemi» degen urandar jazylǵan plakattardy joǵary kóterip alǵan olar: «Jigitter, tez shyǵyńdar, bizdi osylaı basynyp, qorlaı bere me, narazylyq bildiremiz!», dep aıqaılady. Tordaǵy qyrandaı jigitter yzaǵa býlyǵyp, alasurdy. Endi bir sátte bir qyz ortaǵa shyǵyp: «Jigitter, qyz basymyzben biz de shyqtyq qoı, jigittik namystaryń qaıda? Osylaı terezeden qarap, telmirip tura beresińder me? Sekirińder!» demesi bar ma? Sol-aq eken, ekinshi qabattan sekirý bastaldy. Odan esik buzyldy. Jataqhana túgel derlik kóshege shyǵyp ketti.

Sherý alańǵa kelgende Shámshi Qaldaıaqovtyń «Meniń Qazaqstanym» áni shyrqalyp jatyr eken. Aldymyzdan dekanymyz Arynǵazy Egeýbaev aǵaıymyz shyǵa kelip: «Qane, tez qaıtyńdar, aınalaıyndar!» dedi. Biz qaıtpadyq.

Jastyq jiger boıymyzdy kernep, jasy úlken aǵanyń aqylyn tyńdatar emes. Alańǵa shyǵa berdik. Menimen birge shardaralyq Qalmomyn Alaıdarov, qyzylordalyq Meıirhan Ábenov, narynqoldyq Jomart Ýnasbaev, taldyqorǵandyq Bekzat Ahmetov, Qaırat Orazbaev, Elýbaı, aqtóbelik Qalmurzaev Erlan sııaqty azamattar boldy. Biz AZVI-diń №2-shi jataqhanasynan shyǵyp, Abaı dańǵylyn boılap, Fýrmanov kóshesiniń qıylysyndaǵy qurylys tehnıkýmyna, odan SHI-ǵa, AGMI-ǵa baryp, jastardy qatarymyzǵa tolyqtyra berdik. Sodan keıin Seıfýllın kóshesimen júrip otyryp, JENPI-ge kelip, odan keri qaıtyp alańǵa keldik. Bul ýaqytta alań tola bastady. Osylaısha, alańda ekinshi kúni keshke qaraı áskerler kelip, uryp-soǵý, ustap-qamaý, tekserip-tergeý jumystary bastaldy. Qazirgi kezde bul – tek estelik qana.

«1988 jyly ınstıtýttan ásker qataryna alynyp, Germanııanyń Vaıner qalasynda azamattyq boryshymdy ótep júrdim. Bul – tarıhı qala eken. Adolf Gıtler osy qalada týypty. Onyń túbinde álemge belgili Býhenvald konslageri tur. Meni jeltoqsan oqıǵasyna qatysýshy retinde tergeý-tekserý osy jerde bastaldy. Áskerı bıletimde «1986 jyl. Almaty qalasy» degen, onyń berilgen ýaqytyn bildiretin jazý tur. Tergeýge tirek bolǵan da – osy jazý. Sodan 6 aı tergeýde júrdim. Naqaqtan aıtylǵan nebir sózder janymdy kúıdirdi. Amal joq, bárine tózýge týra keldi. Instıtýtta osy oqıǵaǵa baılanysty nebir qýǵyn-súrgindi kórse de moıymaı, aqyry aqtalyp shyqqan qaısar minezdi, namysqoı aǵalarymyzdy kórgenmin. Solarǵa uqsap men de moıymadym. Atam qazaqtyń árýaǵyna syıynyp, aq jolymnan jaltaqtamadym. Qaıta aýyldan dombyra aldyryp, nemis jerinde halqymyzdyń tamasha ánderin shyrqadym. Janyma ánimdi serik ettim. Sol jyly áskerı bólimder arasynda «Án-88» festıvali ótti. Osy festıvalge qatysyp, júldeli orynǵa ıe boldym. Onda men uly Abaıdyń Geteden aýdarǵan «Jelsiz túnde jaryq aı», «Aıttym sálem qalamqasyn» oryndadym. Biraq meniń bul tabystarym qolyna sham alyp, sońyma túsip júrgen №58947 áskerı bóliminiń polk komandıri, podpolkovnık V.Ivoılovqa shanshýdaı qadaldy. Kezekti bir komsomol jınalysynda «búlikshi», «nasıst», «dekabrıst» dep, másele kóterdi. Bul joly meni alańsyz moıyndatpaqshy boldy. Biraq men tergeýde bergen jaýabymnan taımadym. Podpolkovnıkti jınalystaǵy komandırler men soldattar qoldamady. «Aqqa qudaı jaq» degen ras eken. Aqyry ashýǵa minip, doldanǵan komandır: «Vstat, volchonok» dep aıqaı salyp, kelgen bette ústimdegi kıteldi aıyryp tastady da pogondarymdy julyp-julyp alyp: «7 sýtok arest» dedi oılanbastan. Ary taza adamǵa budan artyq qııanat pen qorlyq bar ma? V.Ivoılovtyń maqsaty meniń qyr sońyma túsip, moıyndatý arqyly qyraǵylyq kórsetip, óziniń shenin kóterý edi. Alaıda onyń maqsaty oryndalǵan joq. Bul maǵan ómirde úlken sabaq boldy, degenmen osy «sabaq» rýhanı jan-dúnıemdi jańartty» deıdi Maqsattyń ózi.

Búgingi tańda Maqsat Jeńisuly Qarǵabaı Qazaqstan Jazýshylar odaǵy, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi. Sozaq aýdanyndaǵy Jeltoqsan kóterilisine qatysýshy jastardyń «Jeltoqsan ardagerleri» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy. Aýdandyq ata-analar komıtetiniń de tóraǵasy. Aýdandyq «Sozaq úni» gazetiniń jaýapty hatshysy. «Ońtústik Qazaqstan» gazetiniń Báıdibek, Sozaq aýdandaryndaǵy menshikti tilshisi.

Maqsat «Aıdynǵa qonǵan aqqýlar», «Iz qaldyrǵan», «О́mirdiń ózi», «Erlikke uran», «Sozaq perzentteri», «Ǵıbrat», «Qaraqurlyq ustazdar», «Sultanbek», «Sozaqtyń Sáýirbegi», «Áýesbek», «Bizdiń Taı aǵaı», «Sozaq jylnamasy», «Elbergen», «Ábdýáli», «Sur jebe», «Babalar salǵan jolmenen», «Dýlat Turantegi» syndy 20-ǵa jýyq áńgime, jyr, pýblısıstıkalyq kitaptyń, sondaı-aq QR Prezıdentiniń Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasyna oraı «Týǵan ólke – jumbaq ólke», «Saıaly báıterek» atty kitaptarynyń da avtory.

Mine, keshegi aq qar, kók muzda óz eliniń Táýelsizdigi úshin halqymen birge kúresken teriskeıdiń túlegi 17 jasar muzbalaq jigittiń asqaq armany oryndalyp, Táýelsiz elinde óziniń súıikti isimen aınalysyp, halqynyń údesinen shyǵyp eńbegi baǵalanyp, baqytty ǵumyr keship otyrǵanyn kórý qýantady.

Eline bergeninen bereri kóp Maqsattyń óskeleń urpaqty óz Otanyn súıýge, ony qorǵaı bilýge tárbıeleý nıeti jazǵan kitaptarynan, áńgimeleri men maqalalarynan kórinip turady.

Qarshyǵa MUQANBEKULY,

Nur-Sultan qalasy

Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar