Tarıh • 17 Qańtar, 2022

Fatıma hanymnyń kóılegi

85 ret kórsetildi

О́tken jyldyń sońynda Batys Qazaqstan oblystyq Han ordasy tarıhı-mádenı, arhıtektýralyq-etnografııalyq mýzeı-qoryǵy elorda tórinde «Bókeı Ordasy – el murasy» atty kórme uıymdastyrdy. Kórme ekspozısııasyna mýzeı-qoryq qorynda saqtaýly turǵan 17 myń eksponattan iriktep alynǵan 120 jádiger ákelindi. Sonyń biri – Jáńgir hannyń úshinshi áıeli Fatıma hanymnyń altyn zerli bal kóıleginiń dálme-dál jańǵyrtpasy.

Atalǵan jádiger ıesi Fatıma hanym jaıly aıtar bolsaq, ol Orynbor mýftıi Muhamedjan Hýseınovtiń qyzy. Eýropasha bilim alǵan, orysshaǵa jetik jáne nemis, fransýz tilderin belgili dárejede meńgergen. Sonymen qatar bı, mýzyka qatarly óner salasyna da óte jaqyn bolǵan kórinedi. 1826 jyly han Jáńgir jubaıy Fatımamen Reseı patshasy Nıkolaı birinshiniń taqqa otyrý rásimine qatysqanyn tarıhtan bilemiz. Osy saltanatta Fatımanyń bilimdiligi men mádenıettiligine orys ıntellıgensııasy, tipti Fatımany bıge shaqyrǵan Nıkolaı patshanyń ózi de, tańdanyp, tánti bolǵan. Osy oqıǵa jaıly: «Toı-dýmannyń bir sátinde Eýropadan kelgen áýlettik ataǵy bar kerbezder men orys elıtasynyń qypsha belderin bı zalynyń shetine yǵystyryp, Nıkolaı men Fatıma vals­pen qalyqtady», dep sıpattaıdy belgili jýrnalıst Tilekqabyl Boranǵalıuly «Jáńgir han» atty tarıhı kitabynda. Bul pikirdi «Qazaq hanymdary» atty tarıhı esse jazǵan Sarbas Aqtaev ta rastaıdy. Tipti Qazan tóńkerisine deıin Fatıma hanymnyń portreti Kremldiń Georgıev zalynda ilýli turypty. Jan­syz beıneniń astynda: «Fatıma (1809/11 j.sh., Orynbor – 2.10.1845 Bókeı Or­dasy)» degen anyqtama bolǵan.

Maqala basynda aıtylǵan Fatıma hanymnyń bal kóılegi jaıly aıtar bolsaq, bul kóılekti kóne foto nusqasyna qarap jańǵyrtqan ismer – Almaty qalasynyń turǵyny, avtorlyq «Zerleý» úıiniń meńgerýshisi, elimizge tanymal sheber Aıjan Abdýbaıtova. Atalǵan mýzeı-qoryq bul buıymdy №59 akt arqyly qabyldap alypty. Kóılektiń kórkemdigine toqtalar bolsaq, bul buıym tutastaı kók mýar matadan tigilgen. Tik jaǵaly. Eki ıyǵynan tómen qaraı buıralana ornalasqan fonarly búkteme shyntaq tusynan irkilip, jeke-jeke ilgektengen. Kóılektiń qypsha beli shyǵys halyqtarynyń sheksizdik ıdeıa­syn beıneleıtin búktemeli órnekpen ádeptelip, asty men ústi qyzyl túspen jıektele syrylǵan. Kóılektiń keń etegi belden tómen qaraı tógile sheńberlengen. Etek qos búrmelenip, ústińgi bóligi – shyǵys mánerli gúldi oıýmen kórkemdelse, astyńǵy jaǵy – altyn zerli jippen jıek­telgen.

Aıjan Toıshybekqyzy bul jádi­gerdi tórt aı tapjylmaı otyryp zerlep, 2010 jyly jeltoqsan aıynda Han ordasy tarıhı-mádenı, arhı­tek­týralyq-etnografııalyq mýzeı-qory­ǵyna tapsyrypty. Sheberdiń aıtýyna qaraǵanda, bul jádigerdiń jańǵyr­tylýyna kásibı turǵydan kómektesken adam, tanymal mýzeıtanýshy ári kóne qazaq áıelder kıiminiń bilgiri Sara Esqaıyrqyzy kórinedi. Bul apamyz A.Abdýbaıtovany I Nıkolaıdyń taqqa otyrý rásimine qatysqan aǵylshyn dıplomatynyń patshamen vals bılegen Fatıma hanymnyń kóılegin qolmen ustaǵandaı sýrettep jazyp shyqqan qujat­pen tanystyrǵan. Sheber osy jaz­ba negizinde jádigerdi jańǵyrtyp shyqqan.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 10 teńgege qymbattady

Qarjy • Búgin, 16:23

Referendýmǵa latvııalyq baqylaýshylar keledi

Referendým-2022 • Búgin, 15:25

Saıajaıdan esirtki zerthanasy tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 13:07

Uqsas jańalyqtar