Dıletanttan dáýirge deıin

Debıýt hám dýel

Eýropalyq ádebı modernızm­niń beldi ókili, áıgili «Joǵalǵan ýaqyt izimen» atty jeti tomdyq epopeıanyń avtory Valenten Lýı Jorj Ejen Marsel Prýst osydan shamamen júz elý jyl buryn dúnıege kelipti.

Ol Parıj tóńireginde aýqatty otbasynda týdy. Ákesi – dáriger-epıdemıolog, professor, fransýz úkimetiniń indettermen kúres jónindegi keńesshisi. Al anasy – evreı bankıriniń qyzy. Ol aýrýshań bala bolyp ósti, toǵyz jasynda shaldyqqan demikpe aýrýynan aqyry aıyǵa almady. Bul syrqat onyń minez-qulqyna da áser etti. Marsel Prýst tuıyq adam edi.

Prýst eń eski lıseılerdiń biri – Kondorsta oqydy. Dańǵazaǵa toly oıyndar, qurdastarynyń shýly ortasyn ol kitap oqýmen almas­tyrdy. Degenmen Sorbonnanyń zań fakýltetinde oqyp júrgende ol sol dáýirdiń ıgi jaqsylary jınalatyn Parıjdiń sándi salondaryna jıi baryp turdy. Sondaı salondardyń birinde Marsel óziniń ádebıettegi «ókil ákesi» Anatol Franspen tanysady. Jazýshy onyń boıynan ózgeler moıyndaı qoımaǵan talantty tanyp, jurt ádebı dıletant sanaǵan Prýstty shabyttandyrǵan.

1896 jyly Frans Mar­selge «Kóńil kóterýler men kún­der» atty tuńǵysh áńgimeler jına­ǵynyń jaryq kórýine kómektesip, alǵy sózin jazdy. Alaıda synshylar bul jınaqty asa unatpady. Belgili aqyn ári romanıst Jan Lor­ren oǵan tas-talqan etip resen­zııa jazdy. Muny qatty kóńi­line alǵan Prýst ony dýelge shaqyr­ǵan.

Eýropanyń talantty romanıst ataǵy Prýstqa ómirden ótken soń ǵana buıyrdy. Onyń jazýshylyq tabandylyǵy qandaı qurmetke de laıyq. 1909 jyldan 1922 jylǵa deıingi aralyqta jazýshy jeti tomnan turatyn epopeıa jazyp shyqty. «Svanǵa jol tartqanda», «Tolysqan arýlar saıasynda», «Germanttarǵa barǵanda», «Sodom jáne Gomorra», «Tutqyn qyz», «Qashqyn qyz» jáne «Tabylǵan ýaqyt» – ádebı modernızmniń birden-bir úlgisi sanaldy.

Aqıqatynda, roman jazýda «serııalylyqty» ustaný fran­sýzdarǵa tán dástúr bolǵan edi. Fran­sýz ádebıetiniń korıfeıleri Zolıa men Balzak osynysymen erek­shelenetin.

 «Kókmyljyń» Prýst

Marsel Prýst óziniń ádebı ustazdarynyń biri retinde Lev Tolstoıdy ataıtyn. Vladımır Nabokovtyń pikirinshe, ol Prýst­tyń jazý mánerine alǵashqy romany – «Soǵys jáne beıbitshilikte» jol salyp ketken.

«Prýsttyń da izashary bar bolatyn. «Soǵys jáne beıbit­shilik­tiń» ekinshi tomy úshinshi bóliminiń ekinshi taraýynda knıaz Andreı tanysy, graf Rostovtyń úıinde túneıdi. Onyń uıqysy kelmeıdi. «Knıaz Andreı turdy da, ashpaqshy bolyp terezege jaqyndady. Terezeniń qaqpaǵyn ashqan boıda, sol mezetti kútip turǵandaı, aı sáýlesi bólmege buzyp-jara kirdi. Ol terezeni ashty. Múlgigen samal tún ashyq edi. Dál terezeniń túbinde muqııat qyr­qylǵan aǵashtar qatary or­nalasqan. Olardyń arǵy jaǵy qara túske, al sáýle túsken bergi jaǵy kúmis túske boıalǵan... Qara aǵash­tardyń artqy tusynda shyq jyltyratqan úı tóbesi, oń jaǵyn­da dińi men butaqtary aq tústi úlken buıralanǵan aǵash tur. Jul­dyzsyz kóktemgi ashyq aspanda tolǵan aı jarqyraıdy».

Nabokovtyń bul pikirinde Mar­sel Prýsttyń bolashaq máneri ańǵarylady: «Kórinetin men esti­letinniń, shuǵyla men jańǵy­ryq­tyń, kórý men estýdiń tyǵyz baılanysy bilinedi».

Prýsttyń qalamynan shyqqan jeti romannyń sońǵy úsheýi ol ómirden ótken soń jaryq kórdi (olardy baýyry redaksııalaǵan). Al romandardyń alǵashqy aıaqtal­maǵan sıklin basýdan barlyq iri fransýz baspagerleri bas tartypty. Tek Bernar Grasse ǵana ony avtordyń esebinen jarııalaýǵa kelisim bergenimen, aıtarlyqtaı qysqartýǵa májbúr etti. Basylym synshylardyń da, oqyrmandardyń da yqylasyn oıata almady. Prýst sol baıaǵy «dıletant» kúıinde qala berdi. Somerset Moem, Grem Grın, Vladımır Nabokov jáne basqa da álemdik klassıkter onyń prozasyn ómirden ótken soń ǵana moıyn­dady.

Prýst Borıs Pasternaktyń prozasyna yqpal etkenin bilemiz. Pasternak onyń shyǵarmalary ózi úshin «tyń jańalyq» bolǵanyn jáne olardy qaıtalap oqýǵa júreksinetinin aıtqan: «Oqýǵa qorqamyn (tym jaqynnan!) – jáne besinshi betinde tars japtym».

Aqıqatynda, Prýsttyń oqyr­mandary eki sanatqa bólinedi: biri onyń jaıbaraqat, usaq-túıekke, metaforalar men keıipkerlerge (2 myńǵa jýyq keıipker qam­tylǵan) toly sıpattaý mánerine tánti bolsa, ekinshileri onyń prozasyn jalyqtyratyn hám oqýǵa turmaıtyn dep sanaıdy. Prýsttyń darynyn joqqa shyǵarǵan jazýshylar qatarynda Ivlın Vo, Djeıms Djoıs, Maksım Gorkıı, Kadzýo Isıgýro jáne basqalary bar. Gorkıı ol týraly: «Kókmyljyń Marsel Prýst», deıdi.

Ol Djoıs ekeýi – ádebı mo­dernniń basty tulǵalary sanaldy. Sóıte tura, eki tulǵanyń aınalasynda «estetter qastandyǵy» oryn alǵan. Irlandyq Djoıs jó­ninde aıtylǵan áıgili ázil: «О́zin qur­met tutatyn ár ırlandyqtyń úıinde ol eshqashan oqymaıtyn eki kitap turýy tıis: Injil men Djoıstyń «Ýlısi».

Vıktorıandyq dáýirde (1837-1907 jyldar) Anglııada erekshe salon oıyny keń tarala bastady. Onyń máni «Oılardy, sezimderdi jáne t.b. jazýǵa arnalǵan albom» dep atalatyn arnaıy albomdaǵy birneshe suraqqa jaýap berýden turatyn. Ol kúlli Eýropaǵa tez tarap, túrli áleýmettik toptardyń ókilderi arasynda kópke deıin qoldanyldy. Saýaldamadaǵy suraqtarǵa jaýap bergen adamdar­dyń ishinde nemis fılosofy Karl Marks, fransýz akteri Jerar Fılıp, amerıkalyq jazýshy Djon Apdaık, keńestik rejısser Andreı Tarkovskıı, amerıkalyq ǵalym Artýr Heller jáne basqa da tanymal tulǵalar bar.

Alaıda bul saýaldamanyń ata­ǵy Marsel Prýsttyń jaýap­tarynan keıin keńge jaıyl­dy. Ol saýaldama suraqtaryna jasóspirim kezinde birneshe ret jaýap bergen. Sodan eki saýaldama ǵana kúni búginge sol qalpynda jetip otyr: bireýi 1886 jyly, ıaǵnı Marseldiń 13-14 jasynda, ekinshisi – 1891-1892 jyldary 19-20 jasynda toltyrylǵan.

Bálkı, buǵan deıin de adam­nyń talǵamyn, ishki oıyn, ádebı kózqarasyn bildiretin saýaldamalar bolǵan shyǵar. Al «Prýsttyń saýaldamasy» atanǵan bul suraq­tardyń ereksheligi nede? Árıne, bolashaq romanıstiń shynaıy da shyǵarmashyl jaýaptarynda.

Oqyrman, siz de «Prýsttyń saýaldamasyna» jaýap berip kórińiz. Al odan buryn jazýshynyń jaýabyn oqýdy da umytpańyz. Merci.