Azattyq úshin arpalysqan

Jarlyq boıynsha Túrkistan men Dala ólkesinen maıdanǵa okop qazýǵa 400 myń, sonyń ishinde qa­zaqtar qonys­tanǵan dalalyq oblystardan – 100 myńnan astam, Jetisý óńirinen – 87 myń adam tar­­tý josparlandy. Osy áre­ket ha­lyq­tyń kóterilýine sebep boldy.

* * *

Kóterilistiń basty oshaǵynyń biri Je­tisý óńirinde óristedi. 1916 jyl­­dyń shilde-tamyz aıla­ryn­da jappaı qarqyn alǵan kóte­ri­lis saldarynan jergilikti bı­lik shildeniń 17-si kúni ólke­ge tóten­she jaǵdaı jarııalady. О́ıt­keni kóterilisshiler shil­deniń 12-si kú­ni Vernyı ýezine qaras­ty Qoram jáne Quram bolystaryn óltirse, tamyz­dyń 3-inde eki myń adam­dyq top ýezd bastyǵynyń kómekshisi Hly­novs­kııdiń otrıadyna sha­býyl jasady. Tamyzdyń 6-sy kúni Samsy ańǵa­rynda Botbaı, Qastek, Yrǵaıty bolystarynan jınalǵan 5 myń adam jazalaýshy otrıadpen shaıqasty. Al tamyzdyń 8-inde Aqsý jaılaýynda qazaq-qyrǵyz sezi ótip, patsha jarlyǵyna bir­ge qar­sy turýǵa sheshim qabyldandy. Sóı­tip, kóte­rilis aýmaǵy Shý ózeni men Ystyq­kól­ge jap­sar­­las jatqan búkil ólkeni qamtydy.

Jaǵdaıdyń shıelenisýine baı­lanysty 1916 jyly 20 shil­dede general Kýropatkın Túr­kis­tan ólke­lik general-gýber­na­tor­­­lyǵyna taǵaıyn­dalyp, oǵan «kóterilisshilerdi talqan­daý» jóninde buıryq berildi. Ol M.Folbaým bas­taǵan jazalaýshy otrıadty uıymdastyryp, orys-kazak stansalaryna asyǵys túrde qarý-jaraq taratty. Ja­za­laýshy otrıadtar janynan kóteri­lisshilerdi jazalaıtyn áske­rı dala soty quryldy.

Túrkistan ólkesiniń basqa ob­lys­tarynan Jetisýǵa úsh áskerı ja­saq, jeti atqyshtar rotasy, 14 zeńbirek jetkizilip, maıdandaǵy armııadan orys-kazak batareıasy jáne eki pýlemet komandasy bar eki úlken polk ákelindi. Bular sońǵy shaıqasty 1916 jyly kyrkúıektiń aıaǵynda Qapal ýezindegi Byjy ózeniniń ma­ńynda júrgizdi. Muz­daı qarýlanǵan patsha áskerine tótep bere almaǵan kóterilisshiler jeńiliske ushyrap, 300 myńnan astam qazaq týǵan jerin ­tastap, Qytaıǵa ótip ketti. Olardy qýa shyq­qan patsha jendetteri beıbit ha­lyq­ty jazalady.

* * *

Ult-azattyq qozǵalystyń ekin­shi taba­ny Torǵaı boldy. Bul kóterilis buqaralyq sıpat alyp, uzaqqa sozyldy hám jaqsy uıym­dastyryldy. Torǵaı, Yrǵyz, Aqtóbe, Qostanaı ýezderin qam­tyǵan kóterilisshiler sany 50 myńǵa jetti. Kóterilis basshysy Amangeldi Ima­nov sarbazdaryn ondyq, elýlik, júz­dik, myńdyqqa bóldi. Arnaıy mergender bólim­shesin qurdy. Olar 1916 jyly 23 qazanda Torǵaı qalasyn azat etti. Kóterilisshiler qarashanyń ortasynda Batpaqqaraǵa jına­lyp, jazalaýshylar­ǵa qarsy par­tızandyq kúres ádisterin paıdalaný jaıly sheshim qabyldady.

Torǵaıdaǵy kóterilisti basý úshin general Lavrentev bastaǵan arnaıy jazalaý ekspedısııasy jasaqtalyp, qura­mynda: 17-shi atqyshtar rotasy, 18-shi orys-­kazak júzdigi, 4 atty ás­ker eskadrony, 18 zeńbirek, 10 pýle­met boldy. Keıin ­13 qa­rasha kúni ás­ke­rı qımyl­ǵa Qazan, ­Perm, Orynbor­dan qosym­sha polktar tar­tyldy. Jaza­laý­shylar men kóterilisshi­ler arasyndaǵy soǵys qımyly 1917 jyly aqpan býrjýa­zııalyq-demokratııalyq revolıýsııasynan keıin de jalǵasyp, patsha ókimeti qulatylǵan soń toqtady.

* * *

Úshinshi kezekte – Semeı jáne Aq­mola oblystarynda joǵa­ry­da­ǵy eki oblystaǵydaı uıym­das­qan kóterilis bolmasa da, jekele­gen qar­sylyq is-qımyldary bo­lyp jat­ty. El arasynda oryn al­ǵan dúrbeleńge baılanysty Aq­mo­la qa­lasyna general-gýbernator ke­lip, halyqty jınap sóz sóı­leı­di. Dál osy jıynda bolǵan qazaq­tyń kórnekti qaıratkeri Sáken Seı­fýllın bylaı dep baıandaıdy: «Gýbernatordyń túsi sýyq, jaz­ǵyturǵy kúıittenip shabynǵan bý­ra tárizdi. Jurt bórikterin qoly­na ustap, ıin tiresip jınalyp tur­­dy. Baılary, bıleri aldynda til­­mash arqyly bóriksiz bastarǵa aıt­­qan sózi mynaý: «Aqmola qa­zaq­­ta­ry patshanyń áskerı qyz­me­tine barmaýǵa, patshanyń jar­­ly­ǵy­na mo­ıyn­sunbaı býnt shyǵa­ryp, kóterilis jasa­maq bolyp ja­­tyr», degendi estip keldim. Qa­zaq­tyń munysy qutyrǵandyq, aqy­maqtyq. Orystyń áskerine, orystyń qarý-jaraǵyna qazaq qarsy tura ala ma? Sender aq­sa­­­­qal­dar, baılar, bir juma­nyń ishin­­de elge shyǵyp, qazaqty ás­ker jumysyna barýǵa kóndirip ke­liń­der! О́ıtip kelmeseńder, senderdi jazalaımyn! Qyrǵa, ár elge ás­ker shyǵaryp, qa­­zaqty qoı­­daı qyr­­dyramyn! Qazaq­ty shalǵymen shap­qan shópshe shap­­­tyra­­­myn! Pý­le­met degendi bile­­sińder me, oqty jań­byrsha jaý­dy­­rady. Sol pýlemetpen ásker shyǵa­ramyn. Bir jumada sender baryp, habar alyp kele almasań­dar, áskerdi qyrǵa, jan-jaqqa shyǵa­ryp, jol boıy kóringen qazaqty atqyza beremin. Pýlemetterdi oq ótpeı­tin avto­mobılge salyp júredi. Qa­zaq qoı­­sha qyrylady... Estidiń­der me! Bil­diń­der me! Bir jumada bá­riń jan-jaqqa shy­ǵyp, qazaqty kón­diriń­der. Áıtpese ózderińdi abaqtyǵa jabamyn. 15 mınýt aqyldasyńdar da, 15 mınýt­tan soń maǵan jaýabyn berińder» (S.Seı­fýllın. «Tar jol, taıǵaq keshý» tarıhı-memýarlyq roman.«Jazýshy» ­baspasy, Almaty. – 1977. 27-b).

Osy dúrbeleń kezinde Aqmola óńi­rinde el ishinde «han saılaý» úrdisi etek alady. Bul halyqtyń orys bodan­dyǵynan qutylý úshin ózderiniń baıyr­ǵy handyq dáýirin ańsaýdan jáne erte­degi ulys bú­tin­digin armandaýdan týǵan dúnıe-tin. Bir qyzyǵy, qazaqtar óz arasynan han saılaǵanda, patshanyń bolys-starshyndaryn emes, patshalyq bıliktiń astaýynan dám tatpaǵan, jeke halyqshyl tulǵalardy taýyp saılaýǵa tyrysty.

Osylaı halyq arasynan qaý­qarsyz handar saılanyp, onyń mańyna toptasa bastaǵan eldi ydyratý úshin Aqmola óńirine arnaıy 12 atty ásker júzdigi men 11 kúsheıtilgen jaıaý ásker rotasy ju­myldyrylǵan eken. Bul kúshtik qury­lymdar daladaǵy eldi aralap, kúsh biriktirýge umtylǵan aýyldardy dereý es jıǵyzbaı shaýyp-janshyp tastady.

Bundaǵy qyr elinde bolyp jatqan oqıǵalar týraly Sáken Seıfýllın bylaı dep jazady: «Qyrǵa lek-legimen ás­ker shyǵyp jatyr. Talaı eldi sha­ýyp, talaı qazaqty túrmege ákep qamap jatyr. Alystaǵy el úrikken. Mal talanǵan. Jan to­naý­ǵa, zorlaýǵa túsken. Jazyqsyz el shabyl­ǵan, jazasyz jan atylǵan. Eki-úsh «han» bolǵan nadan sorlylardy ákep túrmege qamap tas­tady. Ustalyp abaqtyǵa jabylǵan «han­dardyń» biri – Áljan qajy. Biri – Shoń bıdiń balalary. Qazaqtar túr­me­ge syımaı, podvaldarǵa da qamap jatyr. Túrmedegilerden habar alyndy. «Býnt bastyqtaryn» túr­meniń ulyqtary kúnde dúre­leıdi. «Handardan» kúnde jaýap alyp, uryp qoıady. Áljan qajyny uryp túrmede óltirdi...

Keıbir jerlerde qashyp kósh­ken el jasaý-múlikterin, dú­nıe­­­­-
le­rin molaǵa tyǵyp jatyr. Bol­ma­sa, dúnıelerin jer qazyp, ólgen ada­mnyń qabiri táriz­dendirip qoı­yp ketedi. Soldattar bilip qa­lyp talaı molany buzyp, qoımaı ta­­­­­ý­yp alǵan. Talaı shyn molalar­dy da qoımaı, izdep talqandap buzǵan.

Soldatqa kez bolǵan el týǵa­ly kór­me­gen jábirin kórdi. Atyl­ǵan adam... qyp-qy­zyl dúre. Já­bir-zor­lyq kórgen qyz-qatyn, jylaǵan bala. Asty-ústine kelgen el... Qys­qa­sy, qyrǵa qara pále tıgendeı boldy.

Bir kúni kóshede kele jatyp, semına­rııada birge oqyǵan bir orys-kazak bala­­sy­na ushyrastym. Qyrdaǵy elge býnt basýǵa barypty. Ústinde jyltyraǵan praporshık kıimi bar. Amandastyq, haldarymyzdy surastyq.

О́z qolyńmen qazaq óltirdiń be, neshe qazaq óltirdiń dedim. Zıranov kúlip:

– A.., óz qolymmen bes-aq qazaq shaýyp óltirdim dedi. Mine, hal osyndaı bol­ǵan!.. (S.Seıfýllın. «Tar jol, taı­ǵaq keshý» tarıhı-memýarlyq roman. «Jazýshy» ­bas­­pasy, Almaty – 1977. 38-39 bb).

* * *

Kóterilisshilerdi jazalaý sha­­ra­­sy asa qatygezdikpen júr­gizil­di. Zert­teýshi Turdyhan Jek­sen­baı myrza: kó­teri­listi tez ara­da tunshyqtyrý úshin arnaıy ja­saqtalǵan jazalaýshy otrıadtar ji­be­rý; jergilikti orys-kazaktar men qonystanýshy mujyqtardy mobılızasııalap, buratanalardy aıaýsyz jazalaý men talap-tonaýǵa barynsha paıdalaný; kóterilisti janyshtap basqan soń, baılyǵy mol, shuraıly da kórikti jerlerdi buratanalardan tazartyp, tek qana orystar turatyn mekenge aınaldyrý.., t.b. jospar bolǵanyn aıtady. («Qazaq ádebıeti». 18 naýryz, 2016 j.). Osy strategııalyq jospardy júzege asyrý Jetisý oblysynyń general-gýbernatory kóterilisti tez arada aıaýsyz basý úshin 30 myńdaı jazalaýshy kúsh jumyldyrady.

Túrkistan ólkesiniń gýbernato­ry ári áskerı qolbasshysy Kýro­patkın jazalaýshy otrıad­tarǵa: «Sońǵy 40 jylda jer betinen qa­­zaq­­tardy jym-jylas joıyp jiberý jospary kelisilip, tıim­­di júrgizilýde. Bılik buǵan shyn máninde tolyq yńǵaılandy. Tek qana 1902 jyl men 1912 jyl ara­lyǵynda qazaqtyń sa­ny 9 paıyzǵa azaıdy... Endi osy kóteri­listi paı­­­dalanyp, buza­qy­­lar­ǵa qar­sy she­shýshi jáne esh­­qan­daı jas, jy­nys erekshe­ligi­ne qaramaı aıaý­syz jaza­laý júr­gizil­sin!», de­gen qandy buı­­ry­ǵyn beredi (S.Braı­ın, S.Shafıro. «Alashorda tarı­hy jónindegi ocherk­ter». 1935. 26-b).

Kýropatkın Túrkistan ólkesin bas-aıaǵy 6-7 aı ǵana bıledi. Osy ýa­qyt ishin­de 347 adamdy darǵa asý­­ǵa qol qo­ıyp, 3000-nan astam adam­­dy kóteri­lis­ke qatysqany úshin túrli jazaǵa tart­qan eken. Ol 1916 jyldyń tamyz aıynda ýezd bastyqtaryna bergen jar­­­lyǵynda: «Vernyı ýezinde al­ǵash bas kótergen Botbaı bolysyna horýnjıı Aleksandrov qolas­tyndaǵy júzdigimen baryp, osy bolystyń úsh aýylyndaǵy adamdardy túp-tu­qııanyn qal­dyrmaı túgel qyryp, úıle­rin ór­tep, maldaryn aıdap áket­sin... Bu­lar­­dy osylaısha táýbege kelti­rý ke­rek!» delinse (T.Jek­senbaı. «Qazaq ádebıeti». 18 naý­ryz, 2016 j.) gene­ral-gýbernatordyń 1916 jyly 13 qyrkúıekte Lepsi ýezd bas­tyǵyna jol­daǵan jedelhatynda: «Biz­diń áskerler men qarýly pereselender­ge mynany jetkizińiz: kóterilisti tez basý­dyń bir ǵana joly – búlik shyǵarǵan bo­lystyń birneshe júz adamyn birden qyryp tas­taý», deıdi.

Osylaı Túrkistan ólkesi Je­tisý óńi­­rin basqarǵan qatygez basshylary­nan tap­syrma alǵan tómengi ýezd bastyqtary men ja­zalaýshy otrıad basshylary qara halyqqa ne istemedi. My­saly, Baký­revıch degen jazalaýshy otrıad bas­tyǵy óziniń qo­las­tyndaǵylarǵa ber­gen buı­ry­ǵynda: «Joldaryńda kez­des­tirgen kyrǵyzdardyń (qa­zaq­tar­dyń) bári­niń kózin qurta berińder, eshqandaı aıaýshy­lyq bolmasyn! Olardyń az ǵana bolsa da tobyn kórseńder, búlikshiler dep sanańdar da, aıaýsyz jazalańdar. Qolǵa túskenderin áskerı sotqa tartyp, dereý darǵa asyńdar… Aıaýshylyq degen bolmasyn!», degeni jaıly derek bar («Bir sýret pen bir maqala jaıynda». «Qa­zaq ádebıeti». 18 naýryz, 2016 j.).

Sol sııaqty, Prıneston ýnı­ver­sı­tetiniń qyzmetkeri E.Deılı óziniń «Bas­ma­shylar men bolshevıkter» atty eń­be­ginde: 1916 jyly polkovnık Iva­nov­­tyń jazalaýshy otrıadyna: «Reseı solda­ty etiginiń taqasy myńdaǵan jergi­likti qań­ǵybastar ómirinen baǵa­ly», dep nus­­qaý berilgeni jaıly derekti keltiredi.

Jetisý kóterilisiniń je­tek­shisi Bek­bolat Áshekeev 7 qyr­kúıekte Vernyı áskerı garnızony soty­nyń úkimimen ólim jazasyna kesi­lip, úkimdi oblys­tyń ás­ke­rı gýbernatory Folbaým sol kú­ni bekitip, 9 qyrkúıekte Boral­daı­da darǵa asyldy. Sotsyz já­ne tergeýsiz atyl­­ǵandardy esep­teme­­gende, sot úkimi­men Túrkis­tan ólkesinde 1917 jyldyń 1 aq­­pa­­­­nyna deıin 347 adam ólim ja­za­­sy­na, 168 adam kator­galyq ju­mys­tarǵa, ­129 adam túrmege jiberildi.

Odan keıin Jarkent ýeziniń Kegen jazyǵy, Tekes, Shalkóde ańǵa­ry, Qar­qara óńiri jáne Prje­valsk, Pishpek ýezde­rindegi Ys­tyq­kól jaǵalaýy, Keben, Shý ja­zyǵynyń bóliginde atam zamannan meken etip kele jatqan jergilikti qazaq-qyrǵyzdar ásker kúshimen Qytaıǵa qýyldy da, bul jerlerde tek qana orys­tar turatyn erekshe Prjevalsk ýezi paıda boldy.