О́ner • 23 Aqpan, 2022

Kınoǵa ssenarıı emes, nıet jetispeıdi

233 ret kórsetildi

Sózdi áýeli jazýshy Beıimbet Maılınniń «Kúlpashynan» bastaıyq. Teatr sahnasyna da, kıno túsirý úshin de bul shyǵarma suranyp-aq tur. Qazirgi kórermeni kóp kınolardyń negizgi arqaýy ómirde bolǵan oqıǵalar jelisimen túsirilip jatqanynan habardarmyz.

 

«Kúlpashtyń» ónboıy – bizdiń tarıhymyzdaǵy qaraly kúnderdiń bir beti. Qoǵamnyń derti, ashtyq, keler kúnnen, atap aıtqanda otaǵasy Maqtymnyń keshikkeninen úmiti úzilmegen jar men balanyń taǵdyry ekranǵa tússe, kórip otyrǵan kisini tebirentpeı qoımasy anyq. «Mine, búgin aqtyq azyq taba almaǵandaryna úshinshi kún, ishi qabysyp, júregi qaraıyp, kózi buldyrap, ólim saǵatyn kútkendeı ypyny ketip otyr... Áli esil-derti balasynda. Oılap otyryp-otyryp qabaǵyn shytyp, keıistik tartqan kisi tárizdi balasyna qarap: «Qudaı-aı!.. Ne qylmysymyzdan bul kúıge tústik eken?» dedi. Jylap jiberdi. Búrtik-búrtik ystyq jas ústindegi jarǵaq tonnyń omyraýynan syrǵanaı bastady...». Osy joldar kórkem fılmge taptyrmas sıýjetter emes pe?! Ash qalǵan ana men balanyń zary bir ulttyń basyna tóngen qaýip pen qater ekenin nege sezbeske?!

 

Al keıipker Kúlpashtyń janyn jegideı jegen taǵy bir oı ardyń, adaldyqtyń, ta­zalyqtyń tarazysyndaǵy salmaq edi. Búıirin ashtyq qysyp, ózegin taldyrǵanda týǵan sińilisi ony basqa bardam kúıeýge ketýge azǵyrady. «Osy jamanmen biraz kún ómir ótkizdiń ǵoı. Endigi qalǵan ómirindi qorlyqqa salma... jyl bolsa aýyr, osy bastan azbas, tozbas qamyńdy oıla... – degen. Kúlpashtyń kóńilin aýdarý úshin Raýshannyń usynatyn adamy – Jumaǵazy. – 40-50 qarasy bar. Bir aýyldyń baıy. Burynǵy qatynynan bala qalǵan joq. – Jasy bıyl tap 40-ta. Oǵan tıseń, óziń bı, óziń han bolasyń!.. – deıdi Raýshan. Qystyń bas kezinde eptep kúndelik tamaq taýyp ashyǵa qoımaǵandyqtan: «Baıyńdy tastap, baıǵa tı...» – degende, Kúlpashtyń júregi tas tóbesine shyǵyp ketti. – Qaraǵym, Raýshanjan-aý, aýzyń baryp neǵyp aıtyp otyrsyń! – dep edi». Qarny ash adamnyń sana sezimi men oıy da ash bolmaq. Jazýshy keıipkeriniń osy tustaǵy ishki batyldyǵy men qýattylyǵyn shyǵarmasynda sátti paı­dalanady. Eger bizdiń rejısserler kór­kem shyǵarmalardan kınoǵa qajetti psıho­lo­gııalyq sheshimder izdegisi kelse, onda Maı­lınniń «Kúlpashynan» taba alatyny daýsyz. «Asharshylyqqa qarsy soǵys – bul shyn máninde adamzattyń azattyq soǵysy» degen Djon Kennedıdiń danalyq sózi bir talaı shyndyqtyń betin ashqysy kelgen adamnyń kózqarasy. Beıimbet Maılınniń keıipkeri Kúlpashtyń da taǵdyryna buǵaý salǵysy kelgen qatygez ashtyqpen kúres jasaǵysy keledi. Amal neshik?! Ábden ashtyq meńdep, esin alǵan Kúlpashtyń bar oıy balasynyń qamy ekeni sózsiz. Bul da ulttyq kıno úshin kerekti ári oılandyratyn detal emes pe?! Adamzat adamzat bolǵaly beri urpaq jalǵaý máselesi aldyńǵy orynda bolyp keledi. Áne sol úlken oı osy shyǵarmanyń ózeginiń biri. «Qalıjandy qaıtem?» dep nalyǵan Kúlpashtyń sol sáttegi janaryndaǵy úmit otyna muzdy muqıttyń sýyn quısa da ósh­pesteı edi. Onyń bar oılaǵany – balasy Qalıjan. Bárinen qajyǵan Kúlpash: «Áı, qaraǵym-aı! – dep óksip jylap jiberdi. – Qaraǵym-aı, ózderiń bilshi... men esten tanǵan kisi ǵoı» dedi. Adal anany ashtyq, ǵarip kúı jeńip tyndy. Shyǵarmanyń osydan keıingi bóligi adam taǵdyry týraly órbı beredi. О́mir boıy bir-birine adal bolyp, «bizdi qara jer aıyrsyn» dep serttesken eki qosaqtyń ashtyq aldyndaǵy dármensizdigi sóz bolady.

«Kúlpash taǵy sóıleı almaı, kóz jasy­na býlyqty. Áldene ýaqytta taǵy da: – Áı, – dedi. – Nemene, jazǵan, aıtsaıshy! – Biz osy qaıtemiz? – Qaıdan bileıin? – Biz ólmeımiz be? – О́letin shyǵarmyz!.. – Biz... – dep taǵy toqtaldy. – Biz... biz... aıyrylsaq qaıtedi?!». Shyǵarmanyń sharyqtaý shegi ispetti osy dıalogterdiń ózi kil shyndyqtyń sońǵy sózin aıtyp turǵandaı. Avtordyń ózi jazǵandaı «Ashtyqtyń qandy tyrnaǵy Kúlpashty bárine kóndirgen». Kóndirmeı qaıtsyn?! «Qaraǵym-aı, etti kórgende ne der eken? – deıdi oqta-sanda». Jańa kúıeýiniń úıinen burynǵy jary Maqtym men balasy Qalıǵa dep tyǵyp alyp bara jatqan eki kesek ette Kúlpashtyń ólmes úmiti, bar bolmysy jasyrynyp jatpasyna kim kepil?!

«Qaraǵym, Qalıjan, tur!.. Tónip kelip Qalıdy súıeıin dep umtylǵanda, kózi Maq­tymnyń kózine túsip ketti: kózi adyraıyp, aýzy ashylyp, tisi aqsıyp jatyr eken!.. Kúlpash shoshyp: – Áı... – dedi. Budan keıin ne bolǵanyn ózi de bilmeı, ólip jatqan baıy men balasyn qushaqtaı qulady». 1922 jy­ly jazylǵan osy shyǵarma áli kúnge deıin ózekti. Jurt áli oqyp keledi. Oqýdan ja­lyqpaıdy da. Munda qazaqtyń qasiretti ash­tyq jyldaryndaǵy aıanyshty hali aq qaǵaz arqyly sóılep berip otyrady. Sol jyldarda Maqtym sııaqty qansha qazaq otbasyn zulmattan aman alyp qalý úshin moınyna dorba ilip, el kezip ketti, Kúlpash syndy qanshama ana kóziniń jasyn kól etip, artynda urpaǵyn aman qaldyrýdyń, ony óltirmeýdiń amalyn izdedi, al Qalıjan sııaqty qansha jas bala ajalynan buryn qara jer qoınynan pana tapty. Osynyń bárin oıǵa alyp otyryp, bizdiń qazirgi rejısserlerimiz nege osyndaı keremet shyǵarmalardy ózek ete otyryp, kórkem fılmder túsirmeıdi degen suraqqa jaýap izdeýdemiz.

Kókeıde júrgen saýal boıynsha kınotanýshy Dana Ámirbekovaǵa habarlasyp, osy suraq tóńireginde surap kórip edik. «Birinshiden, Keńes zamanynan bas­tap qazirge deıin qazaq ádebıetindegi kórkem shyǵarmalar negizinde múlde kıno túsirilmedi dep aıta almaımyz. Buǵan mysal retinde Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qoja», Dýlat Isabekovtiń «Gaýhar tas» at­ty shyǵarmalary ekrandalǵan bolatyn. Odan keıin Talǵat Temenov «Gúlnaz» atty povesin «Mahabbat beketi» dep fılmge aınaldyrdy. 2005 jyly Ilııas Esenberlın­niń «Kóshpendiler» trılogııasy «Almas qy­lysh» bolyp kórermenge jol tartty. Al telehıkaıalarǵa kelsek, «Abaı» tele hıkaıa­sy shyqty, bul árıne Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» epopeıasy boıynsha túsirildi. Ázilhan Nurshaıyqovtyń «Mahabbat qyzyq mol jyldary» fılm bolyp jaryqqa shyqty. Qazir Smaǵul Elýbaıdyń «Aqboz úıi» túsirilip jatyr. Esime túskeni osy. Rejısserler ekige bólinedi, birinshisi, kıno sýretkerler, al ekinshisi, kıno jasaýshylar. Kıno sýretkerleri kınoǵa óner retinde qaraıdy, olar osy zamandy sýretteýge, onyń ústine, ózge óner túrlerinen alshaq bolýǵa tyrysady, ádebıette osynyń ishinde. Sebebi kınonyń óziniń tili, erekshelikteri bar, kóptegen ádebı shyǵarmany kıno tiline beıimdeýge kelmeıdi, sózben jetkizgen nárseni keıde kıno tilimen jetkizýge bolmaıdy. Kıno tilimen jetkizetin nárseni sózben jetkizýge de bolmaıdy. Ár óner salasy ózinshe bir bólek álem bolǵandyqtan olar bir-birinen alyp qaıtalaǵysy kelmeıdi. Al kıno jasaýshylarǵa báribir, olar ıdeıa, oı jetkizgisi kelmeıdi. Tipti kórermendi oılandyrǵysy da kelmeıdi. Olar kınoǵa mezettik kóńil kúı syılaıtyn qural nemese aqsha kózi retinde qaraıdy, sol úshin olar kez kelgen dúnıeni kınoǵa aınaldyra berýi múmkin» degen pikirin aıtty. Buǵan kelisemiz. Biraq bizdiń ádebıettiń qazynasy bunymen ǵana shektelip qalmasy anyq.

Beıimbettiń «Kúlpashynan» bólek qazaq ádebıetinde erekshe orny bar jazýshy Júsipbek Aımaýytovtyń «Aqbilegi», «Kúni­keıdiń jazyǵy», Aqan Nurmanovtyń «Qulan­nyń ajaly» romany, Tynymbaı Nur­maǵambetovtiń «Aıqaıy», Qabdesh Juma­dilovtiń «Taǵdyry», Spandııar Kóbeev­tiń «Qalyń maly» kórkem fılm túsi­rýge suranyp turǵan shyǵarmalar eke­nin rejısserlerdiń esine taǵy bir ret sala ketkendi jón kórdik. «Aqbilektegi» oqı­ǵa­lar tikeleı ómirden alynǵany bizdiń kıno­gerlerdi qyzyqtyrmaı ma? Qala berdi Júsipbek Aımaýytov osy shyǵarmasynda bir ǵana qazaq qyzynyń taǵdyry arqyly bir ulttyń azabyn, saıasattan, zamannan kórgen quqaıyn sýrettep berdi emes pe?! Al mahabbatty, súıispenshilikti arqaý etken shyǵarma izdese, Saıyn Muratbekovtiń «Qylaýyn», Beıimbet Maıllınniń «Shuǵanyń belgisin» negiz etip, keremet fılm túsirýge nege bol­masqa? Suraq kóp, jaýap az. «Uly fılm jasaý úshin úsh nárse kerek: ssenarıı, ssenarıı jáne taǵy da ssenarıı» degen Alfred Hıchkoktyń sózi osy oıymyzdy túıindeıdi. Kórkem shyǵarma barshylyq, endi oǵan túsi­rilgen fılmder kóbeısin.

 

Sońǵy jańalyqtar

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

«Sáýleń bolsa keýdeńde...»

Pikir • Búgin, 00:21

Qýaty mol qurama jem

Ekonomıka • Búgin, 00:14

Ekonomıkany resessııa kútip tur ma?

Ekonomıka • Búgin, 00:07

Tekeliniń tátti taǵamdary

Aımaqtar • Búgin, 00:05

Jer silkinisi: saqtyq pen sabaq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Talqy

Ádebıet • Keshe

Qar ústindegi qarsaq

Aımaqtar • Keshe

Álkeıdiń kúndeligi

Tarıh • Keshe

Jyl úzdikteri anyqtaldy

Sport • Keshe

«Hat qorjyn»

Qoǵam • Keshe

Qarǵyn sýdan qaýip bar

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Oqýshylar tapqan olja

Jádiger • Keshe

Uqsas jańalyqtar