Qazaqstan • 12 Sáýir, 2022

Kóshi-qon: Qansha adam «qara tizimde» tur?

1242 ret kórsetildi

Kóshi-qon máselesi – el órkendeýine eleýli áser etetin faktor­dyń biri ekeni belgili. «El ishi daýdan, syrty jaýdan aman bolsyn» degen babalar ulaǵatynda úlken mán bar. Sebebi, shekara asqan sheteldikter elimizge aǵylǵan saıyn olarǵa qatysty máseleler de kúrdelene túsedi.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Kóshi-qon máselesi qaı kezde de ózekti. Osydan 5-6 jyl buryn elimizden 376 myń adam shyqqa­ny­na qaramastan, Qazaqstanǵa qaıtadan 377 myń sheteldiktiń kirgeni týraly aqparat taraǵan bolatyn. «Arqada qys jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar?» degen sózdiń astaryna úńilsek, shetelden kelgenderdiń deni óz elinde nápaqa taba almaǵandyqtan basqa memleketterdiń shekarasynan ótip, tabys tabýǵa tyrysady.

Ǵalamtordy ashyp, izdeý te­tigin basyp qalǵanymyzda, bi­rer jyl buryn júrgizilgen saýal­namalardyń biri kózimizge tústi. Kerek derekke kóz júgirtkenimizde sheteldik mıgranttardyń jartysynan astamy Qazaqstanda tirkeýsiz júretindigin ańǵardyq. Osydan-aq Qazaqstandy «óz elindeı» kórip júrgenderge baqylaýdyń álsiz, olardan salyqqa túsetin tabysty esepteýdiń keı jaǵdaıda mánsiz ekenin túsingendeımiz. Jalpy syrttan kelgen jumysshylar­dyń ishki jaǵdaıǵa aıtarlyqtaı áser etetini eki bastan málim. Má­selen, ońtústikke О́zbekstannan aǵylǵan jumysshylar jaldan­baly qurylysshy retinde ba­ǵany «qulatqan». Osylaısha ózin ózi jumyspen qamtyp júr­gen­derge «mańǵyt, aýzyńa sań­ǵyt» dep júrgenderi belgili. Olar­dyń pysyqtyǵyna kijingen aýyl­dardaǵy aǵaıyndar yzaǵa býly­ǵyp, eki qolǵa bir kúrek tappaı qa­latyn kezderi de bolady. Qysqasy, zańsyz kóshi-qonnan týyndaıtyn másele de, tóner qaýip-qater de az emes.

Sońǵy derekterge sen­sek, zań­­syz keletin kó­ship-qoný­shy­lar­dy qaıtarý jáne qa­byldaý prosesin retteý úshin búgingi tań­da Qazaqstan 17 el­men baılanys ornatqan. Atap aıtar bolsaq, Germanııa, Shveı­sarııa, Chehııa, Latvııa, Lıtva, Reseı, О́zbekstan, Norvegııa, Bela­rýs, Majarstan, Benılıýks el­deri, Moldova, Pol­sha, Qyrǵyz Res­pýblıkasy jáne Tájikstanmen aza­mattaryn keri qabyldap alý týra­ly 15 kelisim qujatyna qol qo­ıylǵan.

«Budan bólek, alys shetel memleketterimen taǵy 27 keli­sim jasasý prosesi pysyqtalyp ja­tyr. Sondaı-aq 2020 jylǵy 11 qańtarda kúshine engen «Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń keı­bir zańnamalyq aktilerine qyl­mystyq, qylmystyq is júrgizý zań­namasyn jetildirý jáne jeke adam­nyń quqyqtaryn qorǵaýdy kú­sheıtý máseleleri boıynsha óz­ge­rister men tolyqtyrýlar en­gizý týraly» zańyna sáıkes, eli­mizde 30 táýlikke deıin bolatyn she­teldikterdiń barlyq sanattary úshin tirkeý tolyǵymen joıyldy», deıdi IIM Kóshi-qon qyzmeti komıteti tóraǵasynyń orynbasary, polısııa polkovnıgi Sabyrjan Seıitjanov.

Kóshi-qon qyzmeti komıtetiniń málimetinshe, ótken jyly Qazaq­stanǵa 1 mıllıon 323 myń 906 sheteldik kelgen. Olardyń 90 paıyzy TMD elderiniń, sonyń ishinde О́zbekstan, Reseı, Qyrǵyz Respýblıkasy, Belarýs, Tájik­stan azamattary. Alys shetelderden at basyn burǵandardyń basym bóligi Túrkııa, Germanııa, Qytaı jáne Úndistan elderiniń azamattary sanalady.

Kóshi-qon máselesinde zań bu­zýshylardyń qarasy da azaıar emes. Derekterge kóz jú­girt­sek, 62,8 myń kóshi-qon zańna­ma­syn buzýshy ákimshilik jaýap­ker­shilikke tartylsa, onyń 3,9 myńy elden shyǵarylǵan. Olar Qazaqstannan bes jylǵa deıin «jer aýdaryldy». Kóshi-qon zańnamasyn buzýshylardyń aldyńǵy qatarynda ózbek aǵa­ıyndar tur. Budan keıingi tizimge Reseı, Tájikstan jáne Qyrǵyz Respýblıkasynan kelgender ilin­gen. Al alys shetelderden kó­binese Qytaı azamattary zańǵa júr­dim-bardym qaraıdy.

Polısııa polkovnıgi Qazaq­stan bıliginiń 73 memleketpen vıza­syz rejim ornatqanyn da alǵa tart­ty. Onyń ishinde ekijaqty negizde ­19 el­ge, birjaqty tártipte 54 elge múmkindik berilgen. Tıisinshe Ishki ister mınıstrligi sheteldik aza­mattardyń Qazaqstanda júrý mer­zimin (vızalar, ýaqytsha tu­rýǵa ruqsat berý) uzartý boıynsha naqty jumystar atqarǵan. E-Visa jobasy ýaqytynda iske asyryldy, onyń sheńberinde she­teldikter elshilikke júginbeı-aq iskerlik, týrıstik jáne emdelý úshin elektrondy vızalardy ala alady. Bul sheteldikterge elektrondy vızalardy qosymsha ýaqyt pen jol shyǵynsyz alýǵa múmkindik beredi.

S.Seıitjanovtyń málimdeýin­she, 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap IIM-niń kóshi-qon sala­syndaǵy 20 fýnksııasy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń quzyretine ótken. Buǵan deıin bul máselelermen 2 vedomstvo qatar aınalysyp kelgen edi. Bul burynǵylar aıt­qandaı «Bólshektep al da, bıleı ber» «qaǵıdatyn» júzege asyrý úshin berilgen múmkindik emes. Vedomstvolar jumysty júıeli túrde júzege asyrýy úshin jasalǵan yńǵaıly qadam.

«Endigári kóshi-qon pro­ses­te­riniń monıtorıngi udaıy nazar­da bolady. Osylaısha sheteldikter­diń kelýi, ketýi, olardyń el aýmaǵyn­da kóshýi, qyzmetin júzege asyrý máseleleri turaqty túrde taldanady. Sondaı-aq kóshi-qon pro­sesterin retteý jáne monıtorıng júrgizý salasyndaǵy is-sharalar júıesi jańa formatta ázirlenedi. Kóshi-qon prosesterin retteýdiń úlgilik qaǵıdalary da talapqa saı júzege asyrylmaq. Odan bólek, bosqyndarmen jumys problemasy da kún tártibinen túspek emes. Pana izdegen adamǵa bosqyn mártebesin berý, uzartý, aıyrý jáne toqtatý týraly kýálik berý kózdelip otyr. Bul máselelerdiń barlyǵyn Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi júzege asyrady. Sondaı-aq mı­nıstrlik eńbekshi kóship kelý­shige ruqsat berý jumysyn da qadaǵalaıdy. Al sheteldikter­diń jumys isteýine ruqsattardyń bar­­lyq basqa túrlerin jergilikti atqarýshy organdar beredi, olardy berý tártibin Eńbek jáne halyq­ty áleýmettik qorǵaý mınıstr­ligi aıqyndaıdy. Osylaısha endi júıeli jumystardyń arqasyn­da birneshe uqsas problema bir memlekettik organ arqyly sheshimin tappaq. Tıimdilik dege­nińiz osy», deıdi polısııa pol­kovnıgi máseleniń mánisine tereń úńilip.

Jalpy, 2021 jyly eńbekshi kóship kelýshilerge 484607 ruq­sat resimdelip, el bıýdjetine 7 mlrd 502 mln teńge túsken. Son­daı-aq sheteldik jumys kúshin zańsyz tartqany úshin 1 750 ju­mys berýshi jaýapkershilikke tar­tyldy. Árıne, bıýdjetke kiris­tiń kirgeni jaqsy. Alaıda ju­mys berýshilerdiń áli kúnge zań­syzdyqqa jol berip júrgeni oılandyrmaı qoımaıdy.

Qazaqstannyń sartap dala, jýsandy qyry men eskili-jańa shaharlaryn turaqty meken etken sheteldikterdiń sany da jyl ótken saıyn arta túsýde. «Sońǵy derekterge kóz júgirtsek, qazirgi ýaqytta elde 138 myńnan astam sheteldik azamat turaqty turady. Olardyń 22 312-si Qazaqstan azamattyǵyn jeńildetilgen tártippen alǵan bolsa, 19 198 qandasymyz resmı túrde Qazaqstan azamaty atanǵan. Al 1 808 sheteldik Prezıdent Jarlyǵyna sáıkes Qazaqstan aza­maty atanyp, qujattaryn resim­degen eken. Sondaı-aq 17 179 adamǵa qatysty Qazaqstan aza­mattyǵynan aıyrylý tirkeldi, onyń ishinde 1 142 adam qos azamattyq faktisi boıynsha ákim­shilik jaýapkershilikke tar­tylǵan», deıdi S.Seıitjanov.

Elimiz boıynsha ishki kóshi-qon prosesterine jyl saıyn mıl­lıondaǵan adam qatysady. Ishki kóshi-qon monıtorıngi oblysishi­lik kóshi-qonnyń shamamen 75 pa­ıyzyna jáne oblysaralyq kóshi-qonnyń 25 paıyzyna tıesili ekeni belgili bolyp otyr.

Zańsyz kóshi-qon qaı eldiń bolmasyn damýyna keri áser etetini málim. 2005 jyly Fransııada bolǵan janjal, 1998 jyly Indo­nezııada antıımmıgranttyq qaı­shylyqtardan týyndaǵan másele saldarynan Sýharto rejimi­niń qulaǵanyn álem jurty kór­di. Jalpy, mıgranttardyń qaty­sýy­men bolatyn áleýmettik qaı­shylyqtar memlekettik bılikke jáne halyqtyń qaýipsizdigine aıtar­lyqtaı keri áser etetini dá­lel­deýdi qajet etpeıtin aksıo­ma ispetti. Ekonomıkalyq da­mý prosesinde zańsyz mıgrant­tardyń artýy jumyspen qamtý máselesinde aıtarlyqtaı qıyn­dyqtar týǵyzatyny da ras.

Taǵy bir derekterge kóz jú­girtsek, tabysy táýir memleketterde kóship-qonýshylarǵa jumys kúshiniń 18,5 paıyzy tıesili eken. Qaıbir jyldary jahanda kóship-qonýshylardyń jumyspen qamtylýǵa múmkin­digi mol ekendigi aıtylǵan. Kelýshilerdiń 70 paıyzdan astamy ekonomıkalyq belsendi bolsa, jergilikti halyqtyń arasynda bul kórsetkishtiń 60%-dan tómeni ekeni belgili bolǵan. Sońǵy jyldary tórtkúl dúnıe­degi eńbek mıgranttarynyń sany óspese, kemigen emes. Demek, álem­de bar mıgrasııa problemasyn bizdiń el de syrt aınalyp kete almaıdy. Sondyqtan eńbek mıgranttary máselesine kelgen­de quzyretti qatar bólisip alǵan vedomstvolarmen birge jer­­gilikti atqarýshy bılikter de saýysqandaı saq bolǵany jón. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda zań­syzdyqtyń, krımınaldyq top­tardyń áreketteriniń tyıyla qoıýy ekitalaı. Álemdegi táji­rı­­beniń ózi sony baıqatyp otyr.

Sońǵy jańalyqtar

Aqyly joldaǵy ahýal qandaı?

Aımaqtar • Keshe

Buǵybulaý

Qazaqstan • Keshe

Júze bilý – ómir

Qoǵam • Keshe

О́lketanýshy

Qazaqstan • Keshe

Kebenek

Tarıh • Keshe

Sáýkele

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar