Ádebıet • 13 Sáýir, 2022

Ulttyń baılyǵy – folklory

437 ret kórsetildi

Árbir halyqtyń jazý-syzý tarıhy jáne qoldanatyn álipbıi bar. Qazaq halqy HH ǵasyrdyń birinshi shıregine deıin arab grafıkasyn qoldanyp keldi. Osy álipbı arqyly kem degende 10 ǵasyrdan astam ýaqyt ulttyń tarıhy, folklory, genologııalyq shejiresi, memlekettik hat-habar qujattary júrgizildi. Peterbor qalasynda 1903 jyly jaryq kórgen «Rossııa» atty ǵylymı jýrnalda, «qazaqtyń dástúrli mádenıetin – til tabıǵatyna, oı-pikirin jetkize bilý qabiletine, baı aýyz ádebıetine, ónerine qarap baǵalaýǵa bolady» degen tujyrym aıtylypty. Dál qazir qolymyzda bar derekkózine júginsek: M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń qoljazba qorynda qazaq folklorynyń úlken-kishili 200 myńdaı nusqasy saqtaýly tur.

Kollajdardy jasaǵan Záýresh SMAǴUL, «EQ»

Jalpy alǵanda, qazaq halqynyń folklorlyq, avtorlyq aýyz áde­bı muralary – onyń jer asty qa­zy­nalary men tórt túlik maly sııaq­ty babalardan amanat etilgen ulttyq baılyǵy. Iаǵnı dúnıe jú­zi halyqtarynyń ortaq rýhanı qun­dylyqtaryn tolyqtyryp, jalpy adamzattyq órkenıetke úles qosatyndaı qazaq ultynyń mádenı murasy jetkilikti. Solardyń bir úlken bóligi – jyr, dastandary. Bul jádigerler tarıh soqpaǵynyń ár kezeńderinde týyndap, avtorlary umytylsa da, san ǵasyr qoınaýynan urpaqtan-urpaqqa aýyzsha tarap, halyq jadynda máńgilik saqtalyp keldi. Osylaı ýaqyt súzgisinen ótken babalar sózi – urpaqqa tálim-tárbıe berip, olardyń psıhologııasyn, estetıkalyq tanymyn, oı órisin, shy­ǵarmashylyq baǵyt-baǵdaryn órken­detýge zor yqpal tıgizetin dástúrli pe­da­gogıkalyq qundylyǵy. Eger qazaq bir dúnıesimen maqtanar bolsa – ol aýyz ádebıetiniń teńdesi joq eren úlgilerimen, folklorymen maqtanary sózsiz.

Halyq ádebıetiniń negizgi bóligi der kezinde hatqa túsip, júıeli túrde jınalmaı qalǵany shyndyq. Onyń bas­ty sebebin qazaq halqynyń sońǵy úsh ǵasyrda bastan keshirgen tarıhı, saıası-áleýmettik ahýalymen birtutas qarastyrǵan jón. Al búginge jetip otyrǵan Qazaqstannyń Ulttyq jáne Ortalyq kitaphanalary, M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty, Kitap murajaılarynyń sırek qorynda saqtalǵan qoljazbalar men kóne kitaptar halyqtyń ǵasyrlar boıy urpaqtan-urpaqqa aýyzsha jetkizgen rýhanı jádigerleriniń úlken parasy.

Osy oraıda, halqymyz úshin asa qundy hám baǵaly dúnıe «Babalar sózi» júztomdyǵynyń jaryq kórýi keler urpaq úshin zor qazyna. Buǵan deıin otandyq arhıv sórelerinde jatqan qısapsyz qoljazbalardy burqyratyp shańyn qaǵyp, qadim jazýynan kırıllısaǵa aýdarý kóp-kóp qıyndyq týdyrǵany anyq. Osyndaı qıyndyqqa qaramaı kúni-túni kóz maıyn taýysyp, shańǵa tunshyǵyp, túshkirip-pysqyryp júrse de, on jylǵa jýyq izdenis jasap, jumysty abyroımen atqaryp shyqqan mamandar isi úlken erlik ekeni sózsiz.

Osyndaı jankeshti jannyń biri – fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty qoljazba jáne tekstologııa ǵylymı-ınnovasııalyq bóliminiń meńgerýshisi bolǵan mar­qum Toqtar Álibektiń esteliginde: «Baǵ­darlamanyń alǵashqy alty jylynda epostyq jyrlardyń 63 tomy jaryq kórdi, onyń 10 tomy Qytaı elindegi qazaqtar folkloryna arnalǵan. Bul toptamalarda 52 hıkaıalyq, 65 dinı, 57 ǵashyqtyq dastandar, 95 tarıhı, 47 shejirelik, 4 toponımdik, 103 batyrlyq, 10 ańyzdyq (89-t.) jyr­lar men olardyń varıanttary, versııalary qamtyldy. «Babalar sózi» júztomdyǵynyń budan keıingi tomdary qazaq folklorynyń shaǵyn janrlary: jumbaq, maqal-mátel, qara óleń t.b. baǵyttaldy» deıdi.

Atap aıtqanda, 64-tomǵa 2 279 jumbaq, 65-69 tomdarǵa 27 577 maqal-mátel, 70-71 tomdarǵa 6771 shýmaq qara óleń, 72-77 tomdarǵa 531 ertegi, 78-tomǵa 77 mıf, 79-tomǵa Mońǵolııa qazaqtarynyń folklory – jalpy mátin sany: 1247, 80-88 tomdarǵa 370 toponımdik, 320 shejirelik, 356 kúı, 612 tarıhı ańyzdar, 90-91 tomdarǵa 198 ǵuryptyq folklor mátini, 92-tomǵa 110 ótirikter men mysaldar, 93-94 tomdarǵa 3 515 magııalyq folklor mátini, 95-tomǵa 200 hıkaıat, 96-98 tomdarǵa 1033 aýyzeki áńgime, 99-100 tomdarǵa 1416 shýmaq án-óleńder engizilgen eken.

Osyndaǵy júztomdyqtyń janr­lyq sıpaty men sıýjettik mazmunyna jeke-jeke toqtalar bolsaq, 2004 jy­ly basylym kórgen 1-9 tomdar Shyǵys halyqtary sıýjetterine qurylsa, 2005 jyly jaryqqa shyqqan 10-16 tomdarǵa Qazan tóńkerisinen keıin aıyryqsha tyıym salynyp, oqyrmandar úshin jabyq kúıinde qalyp kelgen qyryq úsh dinı dastan engizilipti. Bul dastandardyń deni 1807-1917 jyldar aralyǵynda Sankt-Peterbýrg, Ýfa shaharlarynda, sondaı-aq Qazan qalasyndaǵy «Ýnıversıtet», «Dombrovskıı», «Ortalyq», «Kárimovter», «Úmit» t.b. baspahanalardan arab-qadim álipbıinde terilip, jaryq kórgen týyn­dylar kórinedi.

Ádebıet súıer qaýym jaqsy bilýi tıis. Qazaq folklorynyń ózegi – batyrlar jyry. Bul janrǵa «Babalar sózi» serııasynyń 33-52 tomdary arnalsa, júztomdyqtyń 53-tomyna «Qyz Jibek», 54, 55-tomdaryna «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» qatarly ǵashyqtyq dastandar jarııalanypty. Al kelesi 56-63 tomdary tarıhı jyrlarǵa baǵyshtalǵan.

Sol sııaqty, «Babalar sózi» júz­tom­dyǵynyń budan keıingi tomdary qazaq folklorynyń shaǵyn janrlardy jarııalaý jumbaqtardan bas­taý alsa, toptamanyń 65-69 tomdaryna maqal-mátelder toptastyry­lypty. Alǵashqy 65-tomǵa engen maqal-mátelderdiń negizgi mátinderi 2001 jyly basylym kórgen «Qazaq halqynyń maqaldary men mátelderi» jınaǵynan jáne sırek qorlardaǵy qoljazbalardan, sondaı-aq folklor­lyq-etnografııalyq ekspedısııalar jumysy negizinde jınaǵan materıal­dar boıynsha daıyndalǵan eken.

Toptamanyń kelesi 66-tomyna kóne túrki zamanynan beri tasqa basylyp, orta ǵasyrlarda qoljazba ki­tap kúıinde hatqa túsken: Bilge qa­ǵan, Tońykók, Kúltegin syndy bı­­­leýshiler sózderi jáne Júsip Ba­la­­saǵunı, Mahmud Qashqarı t.b. eń­bek­terinde kezdesetin maqal-­mátel­ge aınalǵan danalyq mátin­der, sondaı-aq HIH ǵasyr men HH ǵa­syr basyndaǵy qazaqtyń alǵash­qy aǵartýshy tolqyn ókilderi: M.Q.Babajanov, Sh.Sh.Ýálıhanov, Y.Altynsarın, Á.Dıvaev, M.Esh­mu­hamedov, M.A.Ysqaqbalasy, A.Bar­jaqsybalasy jáne orys hal­qynyń ustaz-aǵartýshylary: V.V.Ka­tarınskıı, N.N.Pantýsov, V.F.Gern, A.V.Vasılev t.b. jınap, bastyrǵan qazaqtyń halyq týyndylarynyń úlgileri engizilse, kelesi 67-tomǵa Qytaı Halyq Respýblıkasynda turatyn qazaqtar arasynan jınalǵan jáne sonda jaryq kórgen maqal-mátelder jarııalanypty.

«Qazaq maqal-máteliniń» jalǵasy bolyp tabylatyn 68-tomǵa HIH ǵa­syrdyń ortasynan bastap, HH ǵa­syrdyń ekinshi jartysy, ıaǵnı birjarym ǵasyr merzimdi qamtıtyn halyq muralarynyń úlgileri usy­nylsa, 69-tomǵa ár jyldary jınap tapsyrylǵan qoljazba muralary engizilipti. Kezekti 70, 71-tomdar qadym zamannan beri halyq jadynda saqtalyp kele jatqan folklordyń kóne janry qara óleńge arnalǵan eken. Osyndaǵy 70-tomǵa kirgen mátin nusqalary professor A.Seıdimbektiń «Myń bir marjan» (1989), aqyn O.Asqardyń «Qara óleń» (1997) jınaqtarynyń negizinde, sondaı-aq buryn baspa júzin kórmegen 3918 shýmaq qara óleń úlgileri qamtylsa, 71-tom túgeldeı Qytaı elindegi qazaqtar arasynan jınalypty.

Osylaı qalyń oqyrmanǵa jol tartqan 73-100 tomdyqtar negizinen alǵanda, qııal-ǵajaıyp ertegileri (74-tom), batyrlyq ertegiler (75-tom), novellalyq ertegiler (76-tom), satıralyq ertegiler (77-tom), qazaq mıfteri (78-tom), sonymen qatar 81-82 tomdarǵa shejirelik ańyzdar toptastyrylsa, 85-95 tomdarǵa ár ǵasyrlarǵa tán tarıhı ańyzdar, ǵuryptyq hám magııalyq folklor túrleri qamtylypty. Al 96-100 tomdarǵa aýyzeki áńgime úlgileri men án-óleń janrlary engizilgen eken.

Bul arada atap óterlik jaıt, ár kezeńderde, túrli aımaqtardan jınaqtalǵan bul halyq týyndylary nusqalyq erekshelikterine baılanys­ty tekstologııalyq turǵyda saraptalyp, kerek bolǵan jaǵdaıda birneshe nusqasy qatar berilýimen erekshelense, ádebı qorlarda saqtalǵan qoljazbalar, sırek kitaptar, basylymdar, mıkro, aýdıotaspalar zertteý nysanasyna alynǵanyn aıta ketken durys.

Júztomdyq «Babalar sózi» toptamasy tolyq basylyp shyqqannan keıin onyń tusaýkeser rásimi 2014 jyly Frankfýrtta ótken álemdik kitap jármeńkesinde ótip, týyndy álem jurtshylyǵyna tanystyryldy. Tusaýkeserge jınalǵan Ázerbaıjan, О́zbekstan, Belarýs, Ýkraına, Reseı, Germanııa elderiniń ókilderi qazaq tilin bilmese de, qazaqtyń aýyz ádebıetiniń osynshalyq mol murasy jınaqtalǵan tom-tom kitaptardy qoldarymen ustap, alaqandarymen aıalap, tańdanystaryn jasyrmady, bastaryn shaıqaýmen boldy. Bundaı qundy mura qazaq halqyn álemge jańa qyrynan tanyp jatqanyn da jasyrmady. О́ıtkeni, buǵan deıin túrki halyqtary ishinen qyrǵyzdar 40 tom, bashqurttar 20 tom aýyz ádebıeti úlgilerin jaryqqa shyǵarǵan eken. Al qazaqtar shyǵarǵan júztomdyqtyń jalpy kólemi – 2 600 baspa tabaqty quraǵany eýropalyqtardy eriksiz bas shaıqatty.

Sońǵy jańalyqtar

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Uqsas jańalyqtar