Kól men sor

Taý baýraıyndaǵy qıyrshyq tas shyǵa­ratyn onnan astam usaq zaýyt Muǵal­jardy talqandap bolǵan soń ǵana ketetin tárizdi. Jaz boıy qıyrshyq tas untaqtaýshylardyń tehnıkasynan ushqan shań-tozań tóńirektegi aýyldardy basyp tastaıdy. Ásirese, jaz boıy shań-tozań jutatyn Bershúgir aýylynyń turǵyndaryna tipti obal. Búginde taý jotalarynyń orny qap-qara bolyp úńireıip qalǵan. Bershúgirdiń basynan baq taıǵan soń baýraıyndaǵy oazısi – bulaq kózderi de joıyldy. Osy tóńirektegi aýa aǵymyn retteıtin taý-qyrat joıylsa, izimen sý da quryp, tabıǵattyń tepe-teńdigi buzylady eken.

Aýdan ortalyǵy – Shalqar qalasynyń tirshiligi Shalqar kólimen tikeleı baılanysty. Ony qorektendirýshi – bas­taýyn Muǵaljar qyrattarynyń bir bóligi Bershúgir bókterinen alatyn Qaýyl­jyr ózeni. Bul jasandy kól 1907 jyly turǵyzylǵan. Orynbor – Tashkent temirjoly iske qosylǵanda, Orynbor general-gýbernatorynyń pármenimen Muǵal­jar qyrattaryndaǵy kólden Qaýyl­­­jyr ózeni arqyly kanal tartylyp, pa­rovozdarǵa sý alý úshin salynǵan.

Úsh jyldan beri sý kelmegen­dikten kóldiń jaǵdaıy ábden nasharlady. Tek bıylǵy sáýirdiń basynda Qaýyljyr tasyp Shalqar kólin toltyrdy.

Shalqar kólin tazartý ju­mystary Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıs­tr­liginiń baqylaýyna alynyp, ótken jyldyń 5 sáýirinde tazartý jumystary bastaldy. Eki jylǵa josparlanǵan osy jobanyń jalpy bıýdjeti – 3 mlrd 052 mln teńge. Shalqar kóliniń túbin tazartý jumystaryna 2021 jyly Ulttyq qordan 1 mlrd 300 mln teńge bólindi. Qazirge deıin onyń 925 mln teńgesi ıge­rildi. Oǵan qosa 2022 jyly respýb­lıkalyq bıýdjetten 1 mlrd 250 mln teńge, jergilikti bıýd­jetten 15,7 mln teńge qo­sym­sha qarjy taǵy bólindi. Bas merdiger – Almatyda tirkelgen «TOLAGAI – 2050» JShS, joba­laýshy – «Aktıýbvodproekt» JShS. Jumystyń tehnı­kalyq baqylaýshysy – «Stroıpotensıal» JShS. Bı­ylǵy 5 qyrkúıekte aıaqtalýǵa tıis.

О́tken aptanyń sońynda óńirdiń ekologııalyq ahýalyn jaq­­sartýǵa baǵyt­talǵan stra­tegııalyq jobanyń qalaı iske asyp jatqanyn baqylaý maqsatynda oblystyq máslıhattyń depýtattary men qoǵamdyq keńes músheleri Shalqar aýda­nynda bolyp qaıtty. Shalqar aýyly­nyń turǵyndary kól tazartý jumys­tary sapaly túrde júrgizilgen joq dep nara­zylyq bildirgen soń oblys ákimi Ońdasyn Orazalın jobaǵa ózgeris engizýdi tapsyrdy. Ákimniń tapsyrmasy boıynsha merdigerler kóldiń plotınamen jalǵasqan tusyn kógaldandyrýǵa tıis. Tazalaý jumystary kezinde jaǵalaýǵa qalaı bolsa solaı tógilgen shógindilerdiń beti qunarly topyraqpen tegistelip, betine jasyl jelek otyrǵyzylady.

Ekskavator-qaıyq eki jyl boıy ne istedi?

Shalqar kóli tabıǵı jaýyn-shashynmen jáne Qaýyljyr ózeninen keletin sýmen qorektenedi dep joǵaryda aıtqanbyz. Jarty ǵasyrdan beri tazartylmaǵan kól­diń túbi taıyzdanyp ári shógindi-qoqys­tarmen laılanyp, jaǵasyn qamys-qoǵa basty. Kól ortaıǵan soń jaz ortasynda sýy qyzyp, býlanyp, bul balyqtary men usaq ján­dikteriniń qyrylýyna ákelip soqtyrdy.

Biz kól basynda bas merdiger «TOLAGAI – 2050» JShS ókilin de, jo­ba­laýshy «Aktıýbvodproekt» JShS mamandaryn da kezdestirmedik. Sý jaǵa­synda úsh aýyr júk kóligi men ekskavator-qaıyq qańtarylyp tur. Jaǵalaýda jalǵyz prorab júr. Ol ózin Aqtóbedegi qosalqy merdigerdiń ókilimin dep tanystyrdy da: «Bir jyldan beri atqarylǵan jumysqa jaýap bere almaımyn, 1 sáýirden beri jumys istep jatyrmyn» dedi. «Stroıpotensıal» JShS ókiliniń aıtýynsha, osy kezge deıin kóldiń jaǵalaýy keńeıtilip, jan-jaǵy qamys-quraqtan tazartylyp, sýdyń jaıyl­ý aımaǵy keńeıgen. Al ortasyn tazartý jumystary áli qolǵa alynbaǵan. Birer kúnnen soń geodezıst mamandar kelip, jaǵdaıdy zerdelegen soń kóldiń ortasyndaǵy 4 gektar aýmaq arnaıy sorǵymen tazartylady dep jaýap berdi.

Kóldiń túbin jalpy shógindilerden tazartý aýmaǵy – 3 054, 04 myń tekshe metr. Tazartý jumystary bastalǵanǵa deıingi kóldiń ortasha tereńdigi –  2,11 metr bolsa, aıaqtalǵan soń 3,23 metrge tereńdeıdi. Bú­ginde kól sýy 19,16 mln tekshe metrge teń. Ádette kól jaz boıy býlaný kezinde 5,26 mln tekshe metrin, tabıǵı súzgilený arqyly taǵy da 2,28 mln tekshe metr sýyn jo­ǵaltady. Sonda Shalqar kóliniń tabıǵı sý kólemi 7,08 mln tekshe metrge azaıady. Odan jaz boıy turǵyndardyń baý-baqshasyna 1,4 mln tekshe metr sý taǵy jiberiledi.

Oblystyq máslıhat depýtaty Evge­nıı Lazarchýktiń aıtýynsha, ádette kól tazartý jumystarynda jaǵalaý bóligi keńeıtilip, sodan keıin kóldiń ortasyna arnaıy sorǵy jiberiledi. Aýyzeki tilde «zemsnarıad» atalyp ketken qýatty sorǵy kól túbindegi barlyq laıdy syrtqa alyp shyǵady. Ekolog-depýtat munymen bir kezde kól túbindegi shuńqyrlardy da tereńdetý keregin jetkizdi. О́ıtkeni kól túbi tereńdetilmese, sýdyń qyzýy men býlanýy joǵarylap, taǵy da balyqtardyń qyrylýyna ákelip soqtyrýy múmkin. Sol úshin kól túbin 3,5 metr tereńdikke deıin qazý kerek. Al sý astynan shyǵarylǵan laıdyń qunarlylyǵy óte joǵary, ony qarashirikpen qosyp, tal-terek otyrǵyzsa jaqsy ónim beredi.

Kól tazartý jumystary suıylyp bara jatqan soń jergilikti turǵyndar birigip «Shalqar kóliniń janashyrlary» tobyn qurǵan. Qazir onyń 200 múshesi bar. Olar osy kezge deıin atqarylǵan jumystar jóninde merdigerdiń esep berýin talap etip otyr. Aýdan turǵyndary Qýanyshbaı Dáýletalın jáne Erlan Ábdikárimov kól tazartý jumystary sapaly túrde júrgizilmegenin jetkizdi. «Eń bastysy, kóldiń ortasyn laı-batpaqtan tazalap, túbin tereńdetý jumysy iske asyrylǵan joq. Áli kúnge deıin kóldiń túbindegi barlyq laıdy soryp, syrtqa tógetin sorǵy qoldanylǵan joq. Jobanyń smetalyq qujatynda kóldi tazartýǵa fın qondyrǵylary qoldanylyp, Norvegııadan gıdrolog mamandar shaqyrtylady delin­gen. Bul jospar iske aspady. Seriktes­tiktiń sý tazartatyn arnaıy tehnıkasyn da kórmedik. Jaǵalaýda byltyrdan beri jalǵyz ekskavator-qaıyq júr. Byltyr jaǵasyn keńeıtip, qamys-quraǵyn shapqany bolmasa, eshteńe bitirgen joq», deıdi tabıǵat janashyrlary.

Aýdan turǵyndarynyń «Kól tazartý jumystaryna bir ǵana ekskavator-qaıyq qoldanyldy. Tehnıkalaryńyz qaıda?» degen suraǵymyzǵa, «Tıegish kóligimiz bóget basynda tur. Úsh tıegish pen eki ekskavator qalanyń arǵy betindegi mekememizdiń  garajynda. Biz sý ınje­nerin kútip otyrmyz. Olar kelip kóldiń ortasyn tereńdetip tazartýǵa qatysty usynystaryn aıtqan soń baryp, sorǵylaý jumysyn bastaımyz», dep jaýap berdi «Stroıpotensıal» JShS qyzmetkeri.

Shildeniń aptap ystyǵynda kól sýy­nyń býlanýyn azaıtý úshin túbi tereń­detilmese, tabany jarty ǵasyrdan beri jınalǵan shógindilerden tazarmaıdy, sýy molaımaıdy. Qazirdiń ózinde jaǵalaý boıy sýdan shyǵarylǵan laı bal­shyq. Ústi-ústine úıile bergen. Kól jaǵasynda sýdy ustap turýdyń bir amaly, kógal­dandyrýdyń tike joly – kópjyl­dyq butalar men aǵash egý. О́ıtkeni kóldiń jan-jaǵy jalańashtansa, sý keri qaıtyp ketedi. Aǵash-buta tamyrlary jerasty sýyn tartyp, kóldi býlanýdan qorǵaıdy.

Shalqar aýdany ákiminiń orynbasary Maqsat Álibekov «Kól janashyr­larymen aqyldasa otyryp, sý túbinen shyqqan shógindilerdi aýdandyq orman sharýa­shylyǵy mekemesiniń quzy­ryna berip, kóldiń jan-jaǵyna tal egip, kógaldandyrý jumystaryna qolda­namyz», degen pikir aıtty.

32 mln qalaı qumǵa kómildi?

Osydan keıin jol boıyndaǵy Shalqar aýyldyq okrýgi Jyltyr eldi mekenine aıaldadyq. Bul – qum basyp jatqan aýyl. Jyltyr aýylynyń turǵyny, zeınetker Sársenǵalı Kópenovtiń aıtýynsha, 2017 jyly Muǵaljar aýdany Embi qalasynan bir kásipker aýyl irgesinen 20 ga jerdi qorshap, 32 mln teńgege tal otyrǵyzdy. Otyrǵyzyldy, biraq eshkim kútim jasaǵan joq. Sýarylmady. Aqyry jas kóshetterdi mal jep qoıdy. Bul jaqta kún óte ystyq, shildeniń aptap ystyǵynda aýa temperatýrasy 50 gradýsqa deıin jetedi. Taldyń suraýy bolmady, embilik jigitter de qaıtyp oralmady. Sodan Shalqar aýyldyq okrýginiń ákimi 2020 jyly oblystyq prokýratýraǵa aryz túsirdi. Biraq is sotqa jetkenimen, kógaldandyrýǵa jumsalǵan 32 mln teńgeniń sońy nemen aıaqtalǵany belgisiz. Qum basqan aýyldy kógaldandyrý jumysy osylaısha 32 mln teńgeni qumǵa kómýmen aıaqtaldy.

Kelesi jyly Jyltyr turǵyndary aýyl shetine shólge tózimdi jyńǵyl, tobylǵy, sekseýil otyrǵyzdy. Sekseýil tamyr­lanyp ketkenshe eki-úsh jyl úz­beı sýarý kerek. Qumdy aımaqqa tamyry tereń, shólge tózimdi ósimdikterdi otyrǵyzý kerek. Sýarýǵa taǵy da sý tappady. Jerasty sýy 40-50 metr tereńdikten shyǵady. Ony tek uńǵymen qazý kerek. Aral aımaǵyna kiretin shóldi óńirdiń basty máselesi de osy sý, sondyqtan da qumdy aýyldy kógaldandyrý, sol arqyly qum toqtatýmen tek mamandar ǵana aınalysýy kerek. Shalqar aýyldyq okrýginiń ákimi osy jumysty aýdandyq orman sharýashylyǵy mekemesine berse deıdi. Qazir qarjylandyrý kózderi bolmaǵandyqtan, aty bar da zaty joq mekeme jabylý aldynda tur. Al «embilik jigitter» sııaqty kóldeneń kók attynyń qumnyń ishine sekseýil tyǵyp ketkenimen Jyltyr kógaldanyp ketpeıdi. Bul jerde iske jany ashıtyn naǵyz mamandar jumys isteýi kerek. Orman sharýashylyǵy mekemesi mamandary qarjy bólinse, sýdy uńǵymen qazyp, tamshylatyp sýarý ádisimen jyńǵyl-tobylǵyny ózimiz-aq egemiz deıdi. Taǵy bir másele – Aral apat aımaǵyndaǵy Shalqar aýylyn tushy sýmen qamtamasyz etetin Úlken Borsyq jáne Kishi Borsyq qumdaryndaǵy tushy sý qorynyń deńgeıi de anyq emes. Turǵyndar qum astyndaǵy sý qory azaıyp bara jatqanyn biledi, biraq naqty zertteý júrgizilmegen. «Zapkazenergo» mekemesi 1998 jyly jerasty sý qoryna barlaý jumystaryn júrgizdi. Odan keıin eń sońǵy ret 2013 jyly júrgizilgen barlaý jumystary jerastyndaǵy tushy sý qory deńgeıiniń tómendegenin kórsetti.

Aıta ketý kerek, Aral apaty aımaǵyna kiretin Shalqar aýdany boıynsha Aq­qaıtym, Baıqadam, Shalqar aýyldyq okrýg­­teri elimizdegi qum basý aımaǵynda tur. Qumnyń jyljý jyldamdyǵy jylma-jyl óte joǵarylap barady. Barqyn qum­dar Jyltyrǵa da tónip keledi. Qazir aýyl shetindegi klýbtyń irgesine jetti. Áreket qylmasa, úsh-tórt jyldyń shamasynda eski klýb qum astynda qalady.

Osylaısha, aýdan turǵyndary úshin eń birinshi kezektegi másele ekolo­gııalyq ahýal­dy jaqsartý bolyp tur. Bul jo­ǵaryda atap ótken sharalardy sapaly túrde qolǵa alǵanda ǵana múmkin bolmaq­shy. Al qazirgi ýaqytta jurt Bershúgir qyrattaryndaǵy qıyr­shyq tas óndiretin onnan astam shaǵyn zaýyttardyń jumysyn toqtatyp, Shal­qar kóliniń túbin tereńdetý jumys­taryn sapaly júrgizýdi talap etip otyr. Osy sharalar qolǵa alynbasa, óńirge ekologııalyq zor apat tónip keledi.

Aqtóbe oblysy