Qazaq mergenderi 78 jyldan soń «Halyq qaharmany» atandy

Mergendik óner qazaqtyń qa­nynda bar. «Tobyrshyqty bıik jaı salyp, Dushpan attym ókinben» dep Dospanbet jyraý aıtqandaı, joǵaryda aty atalǵan qos mergenniń biri T.Ábdibekov bir ózi 397 jaýdy jer jastandyrsa, ekinshi mergen Y.Súleımenov jaıly general-leıtenant F.Lısısyntiń esteliginde, osy bir qazaq azamatynyń qolynan 250-den astam fashıst qaza tapty («Bıtva za Moskvý», M., 1958, s. 290-bet) delinipti. Osy oraıda orystyń maıdanger-jazýshysy Ilıa Erenbýrg 1942 jyly «Pravda» gazetinde jaryq kórgen maqalasynda maıdandaǵy qa­zaq jaýyngerleriniń batyrlyǵy men mergendigi jaıly tamsana jazyp, sózi­niń sońyn «Olar úshin ar-namys bárinen joǵary», dep túıindeýi beker emes.

«So­sıa­lıstik Qa­zaq­stan» gazetiniń 1944 jylǵy 18 qańtar kúngi sanynda leıtenant Qazbek Súleımenovtiń «Mer­gender» atty kólemdi dúnıesi jarııa­lanypty. Osy maqalada so­ǵystan buryn, ıaǵnı 1938 jylǵa deıin ásker qata­ryn­da bolǵan ataqty mergen Ábil Núsipbaev jaıly málimet keltiripti. Ábil mergen tip­ti soǵys bastalmaı turyp-aq, arna­ıy daıyndyqtan ótken jáne erekshe tap­syrma oryndaǵany úshin «Qyzyl Juldyz» ordenimen marapattalǵan eken. Ol soǵys bastalǵan tusta maı­dan­ǵa shaqyrylyp, 19 adamdyq tek qazaq­­tardan quralǵan mergender tobyn jasaqtaýmen qatar, olarǵa ustazdyq etipti. Onyń shákirt­teriniń biri maqala basynda sóz etip otyrǵan – Tóleýǵalı Ábdibekov eken.

Bul maqaladan úzindi keltirsek: «Ábil úıretken 19 mergen az ǵana ýaqyt­ta 1173 nemistiń kózin joıdy. At­qysh batyrlar Tóleýǵalı Ábdibekov – 311 nemisti, M.Asanov – 150 nemisti, T.Shabdanov – 65 nemisti, O.Ormanov – 67 nemisti, E.Musabekov – 56 nemisti, al Ábil­diń ózi 113 nemisti óltirdi. Ábil bıyl jańadan 28 snaıper daıyndaýda. Osylardan Masabaev – 24, Shalataev 4 nemis óltirdi» depti.

Kelesi jazba «Sosıalıstik Qazaq­stan» gazetiniń 1944 jylǵy 4 sáýir kúngi sanyna «Sur mergen» degen taqy­­ryppen jarııalanypty. Maqala avtory – úlken (aǵa) leıtenant Jeken Juma­qanov. Keıipkeri – joǵaryda aty atalǵan qos mergenniń biri – Ybyraıym Súleımenov. Derekti jazbadan úzindi keltirsek: «Sapta turǵan snaıperlerge oqty bul joly gene­raldyń ózi úlestirip jatyp, alystaǵy qazaq dalasynyń jupary ańqyǵan jigittiń túrine suqtana qarap «Atyń kim?» dedi. «Ybyraıym Súleımenov». Ol general bergen 8 oqty 600 metr jerdegi nysanaǵa qatarynan qondyrdy. Birinshi oryn aldy... Onyń súıekti denesinde kúsh atasynyń neshe túri bar. Nemistermen qoıan-qoltyq urysqa kiriskende Ybyraıym birer mınýtta 16 granata laqtyryp úl­ge­redi. Onyń aldynda 40-50 nemis jýsap jatady. Kózderi nur jaınap, beti gúldeı qulpyryp turatyn ol bala kúninde tústik jerden qoı boljaıtyn qyraǵy bolypty» dep jazylypty.

Taǵy bir jazba-derek atalmysh ba­sylymnyń 1944 jylǵy 1 mamyr kúngi sanyna «Erdiń esebi» degen ta­qy­ryppen jarııalanypty. Maqala avtory – Asqar Toqmaǵambetov. Bunda Abdrahman О́mirjanov atty jas mergen jaıly málimet jarııa­lanypty. «Avgýst aıynyń sońǵy kúni erdiń esebine 16 nemistiń óligi tirkeldi de sentıabrdiń 10 kúni 5 nemis, osy aıdyń aqyrynda 23 nemis, sóıtip, ótken aı men bul aıdyń esebi 39 boldy. Oktıabr aıyn­­­da erdiń esebindegi ólgen nemis – 58, noıabr aıynyń alǵashqy 6 kúninde 15 nemis jazyldy. Qapyda jaralanǵan Abdrahman kelesi jyldyń maı aıynyń 10 kúni esebin qaıta bastap, aıdyń aıaǵyna deıin 53-in óltirdi. Iıýn aıynda esep – 72-ge jetti. Sóıtip, 1942 jyldyń 21 avgýst aıynda bastalǵan esep, 1943 jyldyń 21 ııýli kúni toq­tal­dy. Almaty oblysy Kegen aýdany Jalańash aýyly keńsesine qarasty «Oblatkom» atyndaǵy kolhozdyń mú­she­si A.О́mirjanov 280 nemisti esebine jazdy» delinipti maqalada.

Tórtinshi derek «Sosıalıstik Qazaq­stan» gazetiniń 1944 jylǵy 4 sáýir kúngi sanyna «Mergen jigit» degen taqyryppen jarııalanypty. Maqala avtory – Dıhan Ábilov. Bul jazbada Juman Esirkeev atty mergenniń maıdan­daǵy erligi qaǵaz betine túsirilipti: «Jaý­­dyń qyr ústine quryp tastaǵan pý­le­meti oqty jańbyrdaı jaýdyryp bas kóterter emes. – Qap, bálem seniń yzań ótti-aý, - dep qyzyl shyraıly jigit eńbekteı jóneldi. Atyp jatqan nemistiń mańdaıy anda-sanda qylt etip kórinedi. «Sonyń da jetedi» dep mergen basyp saldy. Pýlemet úni óshti. Azdan soń qaıta saqyldady. Mergen ekinshi nemistiń mańdaıyna oq qadady. Bul jigit Juman Esirkeev edi. In túbinde jatqan eki nemisti bir-bir atyp jaıaý áskerge jol ashqan gvardııa starshınasy J.Esirkeevtiń esebi osy joly 100-ge toldy».

Besinshi derek basylymnyń 1944 jylǵy 10 jeltoqsan kúngi sanyna «Mer­gen­niń esebi» degen atpen jarııalanypty. Maqala avtory – Q.Jumataev. Bul jazbada nemis mergenimen jekpe-jek atysqa shyqqan Qýanaı atty qazaqtyń erligi jaıly bylaı delinipti: «Qýanaı mergen tún qarańǵysy serpilgen kezde nemis mergen jatqan jerden úsh júz metrdeı shuńqyrǵa bekinip aldy. Qansha baqylasa da jaý mergeni esh belgi bermedi. Eki mergen birin-biri ańdýmen boldy. Qýanaı nemis mergeni jaýap qaıtarar degen oımen shoq butany kózdep bir-eki atty. Oılaǵandaı-aq ol da ata bastady. Ushqan oq Qýanaıdyń tóbesin janaı tyzyldap ótip jatty. Sol kezde Qanaı qulaqshynyn basynan alyp, qasyndaǵy butaǵa ile qoıdy. Jaý ony qaǵyp túsirdi. Qýanaı únsiz jatyp aldy. Jaý ony óldi dep oılap, turyp qaraı bergende Qýanaı qaq júrekten dáldep basyp saldy. Qýanaı joıǵan nemistiń sany az kúnde 373 boldy». Bir ókinerlik jaǵdaı maqala avtory Qýanaı mergenniń famılııasyn ataý­dy eskermepti.  

Bet qattalyp jatqanda: maqalaǵa arqaý bolǵan qazaqtyń qos mergeni – Tóleýǵalı Ábdibekov pen Ybyraıym Súleımenovke Memleket basshysynyń Jarlyǵymen «Halyq qaharmany» ataǵy berildi. 78 jyldan soń ádilettilik ornap, qazaq batyrlarynyń erligi laıyqty baǵalandy.