Ádebıet • 11 Mamyr, 2022

Maıdanda jazylǵan joryq jyrlary

55 ret kórsetildi

Qazaq rýhanııatynda «Jyraýlyq ­poezııa» degen arnaıy taqyryp bar. Buny aýyzeki tilde «joryq jyrlary» dep te aıtady.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

О́ıtkeni sonaý túrkiler dáýirinde babalarymyz «Jarqylda­ǵan ot pen sarqyraǵan sýdyń ishinde, erjet­ken – Kók táńiriniń oǵlandary, Búkil túrik jurtynyń Arlandary men qabylandary» dep jyrlasa, bertindegi Uly Dala jyraýlary: «Sere, sere, sere qar, Asty kileń, ústi muz, Kún-tún qat­sa jibimes, Men kólikke qosymdy artqan­myn, Kirmembes aýyr qolǵa bas bolyp, Kúńirenip kún túbine jortqanmyn! (Dos­panbet) dese, taǵy biri: «Budyraıǵan eki shekeli, Muzdaı úlken kóbeli, Qary unymy sultandaıyn júristi, Adyrnasy shaıy jibek oqqa kiris-ti, Aıdasa – qoıdyń kósemi, Sóılese – qyzyl tildiń shesheni, Ustasa – qashaǵannyń uzyn quryǵy, Qalaıylaǵan qasty ordanyń ­sy­ryǵy...» (Qaztýǵan) dep kúńirengen ­eken. Osylardyń izin jalǵap 1675-1765 jyl­dary ómir súrgen ataqty jyraý Aqtam­berdi Saryuly:

Kúldir de kúldir kisinetip,

Kúreńdi miner me ekenbiz,

Kúderiden baý taǵyp,

Aq kireýke kıer me ekenbiz!

Jaǵasy altyn, jeńi jez,

Shyǵyrshyǵy torǵaı kóz

Saýyt kıer me ekenbiz!

Or qoıandaı júgintip,

Ash kúzendeı búgiltip,

Jolbarystaı shubardy

Tańdap miner me ekenbiz!, –

dep tolǵaıdy.

Osy oraıda aıtpaǵymyz, joǵarydaǵy joryq jyrlarynyń úrdisi Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda taǵy bir jańǵyrǵan syńaıly. «Oı túbinde jatqan sóz, Sher tolqytsa shyǵady» dep Asan qaıǵy babamyz aıtqandaı, maıdanda qan keship, ólim men ómir arasynda arpalysyp júrgen pendeniń júrek túkpirinen tek shynaıy jyr-sóz tógileri haq. Mysaly, «Egemen Qazaqstan» («Sosıalıstik Qazaqstan») gazetiniń 1945 jylǵy 23 naýryz kúngi sanynda jaryq kórgen qatardaǵy jaýynger Dáýlet Álimjanovtyń «Arnaý» atty tolǵaýynan úzinde keltirsek:

Kúrkirep kúndeı shartyldap,

Naızaǵaı oty jarqyldap,

Surapyl daýyl soqqandaı,

Yzyńdatyp kúı tartyp,

Katıýsha oınap bılemeı,

Jaýdy nandaı ılemeı,

Er qumardan shyǵar ma!, – dep jyrlasa, soǵys jyldary maıdan taqyrybynda qalam ushtaǵan satırık-aqyn Sadyqbek Adambekov Keńes Odaǵynyń Batyry Beı­sen Ońtaevqa arnaǵan madaq jyrynda:

Qynaptan shyqqan kók almas,

Tasqa shapsań maıyrylmas,

Qym-qıǵash jaýdy japyryp,

Qyryp keledi Beısen jas,

Úreıin alyp dushpannyń,

Syryp júrdi batyrym,

Bekinisin dushpannyń,

Buzyp kirdi batyrym,

Jaý tankisin qosaqtap,

Qıratyp berdi batyrym,

Qylt etkendi naızamen,

Túıretip berdi batyrym, –

dep kóne jyraýlar sóziniń tebinmen tol­ǵapty («Sosıalıstik Qazaqstan», 4 maýsym, 1944 jyl).

Kelesi kezekte gvardııa polkovnıgi Baýyrjan Momyshuly maıdandas serigi Muhametqul Islamqulov qaza tapqanda jany kúızelip:

...Bir ózińe amanat,

Erlerdi tabys etip em,

Qan maıdanda qaq jaryp,

Shyqqanyńa súısinip,

Bizdiń batyr mynaý dep,

Kórsetip maqtan etip em,

О́rshil, ójet batyrym,

Erligińe senýshi em,

Qas batyrdyń beınesin,

Sıpatyńnan kórýshi em,

 Jaýdy birge shabysqan,

Qyrshyn ketti arystan,

Qazańa qatty qaıǵyryp,

Qabyrǵam meniń qaıysqan, –

dese, («Sosıalıstik Qazaqstan», 28 naý­ryz, 1944 jyl) qazaqtyń taǵy bir úlken aqyny, ataqty partızan Jumaǵalı Saın kezekti shaıqasta aýyr jaralanyp, uzaq ýaqyt emdelip jatyp:

Japandy kezgen partızan,

Jolbarystaı tún jortqan,

Jer astynda janǵan sham,

Arqyraı ushqan ot shashyp,

Pýlemetten atqan oq,

Qanjarym qaıda... avtomat!

Qandy kesher kezimde,

Tap boldy qaıdan krovat!, –

dep jyr jazypty («Sosıalıstik Qazaq­stan», 28 mamyr, 1944 jyl).

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldary maıdan dalasynda jazylǵan jo­ryq jyrlarynyń bir parasy Keńes Odaǵy­­nyń Batyry Mánshúk Mámetovaǵa arnal­ǵa­ny baı­­qalady. Mysaly, «Sosıalıs­tik ­Qa­zaq­stan» gazetiniń 1944 jylǵy 30 ­ma­myr kúngi sanynda jarııalanǵan ­Evge­nıı Ivanovtyń «Ajalsyz ataq» ­atty tolǵa­ýyn­da:

Bolsa da, dushpan kúshi qansha basym,

Er Mánshúk kótertpedi

jaýdyń basyn,

Uly Otan anasy úshin, urpaq úshin,

Jaınaǵan qıdy gúldeı

qyrshyn jasyn,

Qazaqtyń batyr qyzy, sen maqtany,

О́lim joq erge máńgi, el maqtany,

Joıamyz jer betinen zulym jaýdy,

Ketpeıdi jaý oıynda erdiń qany, –

dese, maıdanger aqyn Juban Moldaǵalıev «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetinde
(27 naýryz, 1945 j) jaryq kórgen «Aıqasta» atty kólemdi tolǵaýynda:

Kúrkiredi zeńbirekter,

Jyltyldatyp jalyn shashyp,

Jalaqtap júr ajal mystan,

Ash bórideı aýzyn ashyp,

Ot pen oqtan odaǵaılap,

Ushty zýlap aralasyp,

Aıqasqandaı kún menen tún,

Aınalada astan-kesten,

Jeti qabat jer silkinip,

Sekildi aspan jerge túsken...

Al bir kúni soqty daýyl,

 – Attan! –

degen dabyl jetti,

О́rshı túsken órtke qarsy,

Soǵysty ol, soqty jaýdy,

Jaraǵymen jaýyngerdiń,

Qoryqpady. Qorǵady ol,

Oqqa tosty shybyn jandy.

Sóz basynda aıtyp ótkenimizdeı ejelgi joryq jyrlarymen mátindes jazylyp «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń 1944 jylǵy 13 maýsym kúngi sanynda jaryq kórgen «Er Tólegen» atty kólemdi tolǵaýynda halyq aqyny Nurlybek Baımuratov:

Er eldiń asqar qorǵany,

Er qorǵar jaýdan ordany,

Ertede ótken batyrlar,

Dýlyǵaly kók saýyt,

Jolbarys jondy tulǵaly,

El shetine jaý kelse,

Qaharmandaı aqyryp,

Jaı otyndaı atylyp,

Qaptaǵan jaýdy qashyrǵan,

Asýsyz belden asyrǵan, –

dep burynǵy jyraýlar jyryn jańǵyrta otyryp: «Bos attaryn atamaı, Sózben tizip mataıyn, Tólegen erge toqtaıyn, Jas jolbarys suńqardy, Bolat tuıaq tul­pardy, Er izine túseıin, Alǵyr suńqar túlek dep, Qaınaǵan qandy júrek dep, Beı­nelep kelbet pisheıin» dep aıaqtaǵan eken.

Árıne, 1418 kúnge sozylǵan maıdan jyrlaryn (22 maýsym, 1941 jyl – 9 mamyr, 1945 jyl) bir maqala aıasynda túgendep bere almaımyz. Bizdiń maqsat – Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldary maıdandaǵy qazaq jaýyngerlerimen birge qazaq jyrynyń da aıtylǵanyn atap ótý.

Sóz sońynda «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń 1945 jylǵy 13 mamyr kúngi sanynda jaryq kórgen maıdanger-aqyn Taıyr Jarokovtyń bar qazaqty Jeńis kúni­men quttyqtaǵan «Shúıinshi» atty tolǵa­ýynan úzindi usynýdy jón kórip otyrmyz:

Shúıinshi, halqym, shúıinshi,

Shúıinshige súıinshi,

Kek qaıtarǵan nemisten,

Soǵys bitti jeńispen.

 

Shúıinshi, halqym, shúıinshi,

Shattyq jyr shyrqaı shúıilshi,

Aılar ańsap kútken kún,

Qandy soǵys bitken kún.

 

Shúıinshi, halqym, shúıinshi,

Belińdi bekem býynshy,

Jeńgen jaýdy kúırete,

Jasalsyn toı, mereke!

 

Osy jyrym «joq-baryn»,

Toıyńa tartqan kókparym,

Al da jónel báıgi kók,

Tarqasyn jannyń qumary.

Sońǵy jańalyqtar

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar