Pikir • 23 Mamyr, 2022

Sheshilýi kerek tórt túıtkil bar

35 ret kórsetildi

О́tken aptada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev otandyq bıznestiń ókilderimen kezdesti. Atalǵan kezdesý arqyly Prezıdent el ekonomıkasynyń mańyzdy sektoryna artylǵan senim men jaýapkershiliktiń zor ekenin, sondaı-aq bıznesti qoldaý memlekettiń nazarynda ekenin ańǵartqandaı boldy. Bul rette biz atalǵan oqıǵaǵa oraı sarapshylardyń aıtqan pikirin oqyrman nazaryna usynyp otyrmyz.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bıznes ókil­derimen kezdesýde kásip­ker­ler úshin óte ózekti bolyp otyrǵan máselelerdi aıtty. Sonyń ishinde agrar­lyq prob­lemalar da qa­lys qalǵan joq. Qazir aýyl sharýashylyǵy salasynda jaǵdaı birtin­dep jaqsa­ryp kele jatyr. Degen­­men sheshilmeı jatqan túıt­kilder de barshylyq. Biz ony Úkimetpen birlese oty­ryp retteýge daıynbyz.

Birinshiden, qarjylan­dyrý­dyń qoljetimsiz­di­gi. Fer­merler aqshaǵa bir­den qol jetkize almaıdy. Oǵan sharýalar kepil mú­liginiń tó­men baǵalanýy, nesıeleýdiń uzaq merzimi jáne agrarlyq saladaǵy qar­jylandyrý lı­mıtiniń bekitilýi. Mysaly, oń­tús­tik óńirlerde saman­nan jáne qamystan salynǵan úı kóp. Bankter ondaı úıdi kepilge almaıdy. «Agrar­lyq nesıe korpo­rasııasy» jyljy­maı­tyn múliktiń naryqtaǵy quny­nyń 30 pa­ıyzyn ǵana bere­di, al iri qara, usaq mal, jyl­qy sııaqty bıologııalyq aktıvter ótimdiligi tómen ke­pil qataryna jatady. Aýyl­­dardyń alys ornalasýy da – kúrdeli problema. Máselen, shalǵaıdaǵy Narynqol­dan fermerler nesıe resim­deý úshin oblys ortaly­­ǵy Taldy­qorǵanǵa birneshe már­te barýǵa májbúr. Odan bólek bank qyzmetkerleri taǵy qosymsha qujat su­raıdy. Ony ákelý úshin fermer taǵy birneshe ret qatynaıdy. Osyndaı túıt­kildi sheshý úshin kepildi múlikke qoıy­latyn talapty qaıta qarap, prosesterdi maksımaldy túrde avtomattandyrý kerek.

Ekinshi másele, veterı­narııaǵa qatysty. Aýyl­dyq jerlerde mal dárigeri­niń jetispeýi jaǵdaıdy qıyn­datyp tur. Qazir salada 9 myń mal dárigeri jumys isteıdi. Al shyn máninde bu­dan eki ese kóp maman kerek.

Úshinshi másele, sýar­maly sý tapshylyǵy. Ási­rese, bul ońtústik dıqandarynyń bas aýrýyna aınalyp tur. Sarapshylardyń baǵalaýynsha, sýarý kezinde sýdyń jo­ǵa­lýy 40 paıyzdan asady. Sebe­bi, sý sha­rýashylyǵy ınfra­qury­lymynyń (magıstraldyq jáne sharýa­shylyq ishi­lik kanaldar, sýlandyrý júıe­leri, sý qoımalary jáne t.b.) tozǵan. Respýblıka­da­ǵy sýar­maly jerlerdiń 15 paıy­zynda ǵana sý únem­deýshi teh­­nologııalar or­na­­tylǵan. Onyń ózi kóp qara­jatty qa­­jet etedi. Mysaly, 1 gektar jerdi tam­shylatyp sýarý úshin 700-800 myń teńge jumsalady. Bul qarapa­­ıym fermer úshin ájepteýir qarajat.

Sýdyń ónimdiligin oń­taı­­landyrý jáne kór­shi­les elderden sý jiberý­den táýelsizdikti qamta­ma­syz etý, sondaı-aq aýyl sha­rýa­­shylyǵy daqyldary­nyń shy­ǵymdylyǵyn arttyrý maq­satynda memleket sýarý júıeleri men sý qoı­mala­ryn salý men qaı­ta qurýdy kú­sheıtip, oryn­dalýyn erekshe baqy­lap, sýdy únemdeıtin teh­no­logııalardy engizýge arnalǵan qarajat bólip, ­sharýa­lardy uzaqmerzimdi jáne arzan sýmen qamtama­­syz etý qajet.

Tórtinshiden, saladaǵy tehnıkalardyń 80 paıyz­ǵa jýyǵy eskirip tur. Kóp sha­rýa tipti otandyq aýyl­sharýashylyq tehnıkasyn da ala almaıdy. Al syrttan kelgen tehnıkalarǵa ýtıl alymnyń engizilýi ahýaldy odan ári kúrdelendirip jiberdi. Qazir sharýalar óndiristik qýaty joǵary tehnıkalardy alyp kelgen jaǵdaıda ýtıl alymdy qos­qanda 7 mln teńgedeı tó­leıdi. Sondaı-aq 12 pa­ıyz kóleminde tólenetin qo­­symsha qun salyǵy taǵy bar. Munyń bári aýyl­sha­rýa­shylyq tehnıkalaryn ­qol­jetimsiz etip tur. Osy prob­lemalardyń barly­ǵyn sheshýge, Úkimetpen tize qosyp jumys istep, jedel túrde tıimdi orta qalyp­tastyrýǵa daıynbyz.

 

Erbol ESENEEV,

«Atameken» UKP basqarýshy dırektory

Sońǵy jańalyqtar

Dollar arzandady

Qarjy • Keshe

Uqsas jańalyqtar