Tarıh • 24 Mamyr, 2022

Sháńgereı túsirgen fotolar

638 ret kórsetildi

Jáńgir hannyń nemeresi, belgili aqyn, aǵartýshy Sháńgereı Bókeevtiń qazaqtan shyqqan tuńǵysh fotograf ekendigi ara-tura aıtylyp júr. Biraq ókinishke qaraı, Sháńgereıden qalǵan osy mura áli tolyq jınaqtalyp, zerttelgen emes.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Sháńgereı san qyrly adam bolǵan. Ol 1847 jyly Bókeılikte, Jasqustaǵy Han ordasynda dúnıege kelgen. 5 jasynda ákesi Seıitkereı qaıtys bolǵanymen, han-sultan tegi esh nárseden muqtaj qylmaǵan. Áýeli Astrahanda realdyq ýchılısheni bitirip, keıin Orynbor kadet korpýsyna túsedi. Biraq ol jerde eki-aq jyl oqyp, shyǵyp ketedi. Sosyn Samara gýbernııasynda «mırovoı sýdıa» bolyp az ýaqyt jumys istepti. Biraq kóp uzamaı bul qyzmetin de tas­tap, eline qaıtady. Bir qyzyǵy, budan keıin keńse jumysyna aralaspaı, óz qalaýynsha ómir súrgen. Atasy Jáńgir hannyń ordasy – Kólborsyny menshiktep, sándi úı saldyryp, baý-baqsha egip, asyl tuqymdy mal ósirip, sán-saltanatty ómir keshken. Samar gýbernııasyndaǵy dvorıandardyń tizimine engen. Ańshylyq, saıatshylyqty súıgen deıdi. Sháńgereıdiń óleńderi tereń pálsapaǵa toly. Janyna aqyn-jyrshy, kúıshilerdi jınap, ádebı keshterdi jıi uıymdastyrǵany aıtylady. 1911 jyly Baqytjan Qarataev, Ǵumar Qarash, Eleýsin Buırın bastaǵan bókeılik qa­zaq zııalylary «Qazaqstan» gazetin shy­ǵarǵanda, bas demeýshisi – dál osy Sháń­gereı bolǵan. «Qazaqtyń tuńǵysh gázetiniń baıǵazysy» dep 500 som ber­geni sol gazette jazýly. Al Ǵumar Qa­rash 1911-1912 jyldary Ýfa, Qazan bas­palarynan shyǵarǵan «Kóksilder» jáne «Shaıyr» jınaǵy da Sháńgereıdiń qar­jylaı qoldaýymen basylǵan bolatyn. Ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń Sháńgereıdi erekshe qurmettegeni, arnaıy baryp sálem bergeni, únemi sálem aıtyp, halin bilip otyrǵany, qazaqtyń bas adamdaryna joldaǵan jedelhattar adresattar tiziminde Sháńgereı de bolatyny tegin emes.

Endi Sháńgereıdiń fotoónerine ke­leıik. Derekterge qarasaq, 1901 jy­ly Bókeı ordasynyń 100 jyldyǵy atalyp ótkende Peterborǵa qonaq retin­de shaqyrylǵan Sháńgereı Bókeevke Nı­ko­laı II patsha barlyq qural-jab­dy­ǵymen fotoapparat syılaǵan eken. Az ýaqytta qazaqqa tańsyq bul ónerdi de meń­ge­rip alǵan Sháńgereı óz zamanynan syr shertetin ǵajap qundy sýretter qaldyrǵan.

Respýblıkalyq «Fotoóner» qoǵam­dyq birlestiginiń tóraǵasy, belgili fotograf Asylhan Ábdiraıymuly ulttyq fotoónerdiń bastaýynda turǵan tulǵa jaıynda tolymdy zertteý bolýy qajet dep sanaıdy. Alaıda Sháńgereı túsirgen, bizge jetken fotosýrettiń naqty sany belgisiz. Ol sýretter túrli qorlarda, mýzeıler men arhıvterde, urpaqtarynyń qolynda shashylyp jatyr. Kezinde zertteýshi Mustafa Smaǵulov biraz derek jınaǵanymen, keńestik senzýra «han tuqymyn» jarnamalaýǵa mursat bermegen. Zertteýshi Maqsat Táj-Murat aǵamyz «Sháńgereı» kitabynda, gazet maqalalarynda aqynnyń osy qyry jaıly alǵash jazyp, halyqqa tanystyrǵany esimizde. Búginde Bókeı ordasyndaǵy «Han ordasy» tarıhı-mádenı, ar­hı­t­ek­týralyq-etnografııalyq mýzeı-qory­ǵy kesheninde bir ǵımarat Sháńgereı Bókeevke arnalyp, onyń fotograftyq qyry týraly da málimetter qoıylǵan.

Al endi Batys Qazaqstan oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń qorynda saqtalǵan myna bir sýretterge nazar aýdaraıyq. Bul sýretterdi mýzeı qorynan oraldyq ólketanýshy Nurjan Tólepov kórip, bizge usynǵan edi.

Bul túpnusqa sýretterdi mýzeıge 1980 jyly zertteýshi Mustafa Sma­ǵu­lov tapsyrǵan eken. «Sháńgereı aýylynyń balalary» jáne «Dáýletshe Kúsepqalıevtiń jaqyndary men týys­tary» dep atalǵan sýretterdiń HH ǵa­syr­dyń basynda túsirilgeni jazylsa, «Sháń­gereı úıiniń aldynda turǵan bıe saýýshylar» atty foto naqty 1912 jyly taspaǵa basylǵany kórsetilgen. Úsh sýret­ti de Sháńgereı Bókeev túsirgen. Bul sýretterdi birqatar zertteýshi­­ge kórsetip, buryn esh jerde jarııa­lanbaǵan-aý degen oıǵa kelip otyrmyz.

Birinshi sýret: «Sháńgereı Bókeev aýylynyń balalary» (Detvora aýla Shangereı Býkeeva). HH ǵasyrdyń basy. Mýzeı qoryndaǵy tirkeý nómiri №129796.

Sýret syrtynda Ábil, Medet, Muqas, Ánýar, Qalen, Maqsat, Báke degen balalardyń esimderi de jazylypty.

Ekinshi sýret: «Dáýletshe Kúsep­qalıevtiń jaqyndary men týystary» (Blızkıe ı rodstvennıkı Daýletshaha Kýsepkalıeva). HH ǵasyrdyń basy. Mýzeı qoryndaǵy tirkeý nómiri №129806.

Biraz búlinip, tozyńqyrap qalǵan bul sýrettiń betine, ár adamnyń tusyna arab áripterimen esimderi jazylǵan eken. Biraq ol da óship, tolyq kórinbeı qalǵan. Anyq kórinetini – sol jaqta oryndyqta otyrǵan, basyna pılotka tárizdi baskıim kıgen dáriger Dáýletshe Kúsepqalıev. Bul sýretti restavra­sııa­dan ótkizip, ózge tulǵalardy anyqtaý – zertteýshi, ǵalymdardyń mindeti dep bilemiz. Maqsat Táj-Murat aǵamyzdyń pikirinshe, sýrette Kúsepqalı Ormanov, Muhamedkereı sultan, Salaýatkereı, sybyzǵyshy Ýálı Ysqaqov, dombyrashy Makar Japarov, muǵalim Seıitqalı Meńdeshev, gımnazıst Zulqarnaıyn Nuralyhanov, t.b. bolýy múmkin.

Úshinshi sýret: «Sháńgereı úıiniń aldynda turǵan bıe saýýshylar» (Doıarkı kýmysolechebnısa na fone zdanııa doma Shangereıa Býkeeva). 1912 jyl. Mýzeı qoryndaǵy tirkeý nómiri №129786.

Sýret syrtynda «Hýtor Shangereı, Savınskıı volost, Novoýzenskıı ra­ıon, Samarskoı gýbernıı. Foto Shan­gereıa Býkeeva» dep jazylypty.

P.S. Mine, biz Batys Qazaqstan oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń qorynda saqtalǵan erekshe qundy jádigerlermen oqyrmandy tanystyryp otyrmyz. Respýblıkalyq «Fotoóner» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Asylhan Ábdiraıymuly aıtqandaı, qazaqtyń tuńǵysh fotografy Sháńgereı túsirgen tarıhı sýretterdi túgel jınaqtap, fotoalbom shyǵarý qajet-aq. Múmkin bul isti qoldaıtyn demeýshiler de tabylyp qalar.

 

Batys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar