Aıtys – qoǵamdyq oıdy qozǵaýshy kúsh

«Almaty aqshamy» – aıtystyń nátıjesi

– Qazirgi aıtys aqyndary eldiń sózin, muń-muqtajyn aıtys sahnasynda aıta aldy ma, eger aıta alsa, olar aıtqan máseleler óz sheshimin tapty ma?

Júrsin ERMAN:

– Birinshiden, aıtys naqty másele­ler­di kóterip, onyń sheshimin tabýǵa mindetti emes. Aıtystyń mindeti – or­ta­ǵa oı tastaý. Qoǵamdyq pikir týǵyzý. Kóp­­shi­liktiń nazaryn aýdarǵan kúrdeli, kó­keı­testi máselelerdi naqty, jaýapty adam­dar, qolynda bıligi barlar qolǵa alyp, oń sheshimin shyǵaryp jatsa, quba-qup. Biraq bul – basqa másele.

Qyryq jyl boıyna aıtys­ta aıtyl­ǵan, kóterilgen máselelerdiń bári sheshi­­min tappady deý de orynsyz bolar. D­e­gen­men sheshilgen máselelerge qatys­ty bir-eki mysal keltireıin. Toq­sanyn­shy jyldary Almatyda ótken bir aıtys­­ta qalanyń «Vechernıaıa Almata» gazeti bar ekeni, al qazaqsha sondaı bir basy­lym­nyń nege joq ekeni syn tezine salyndy. Kóp uzamaı Ortalyq Komı­tettiń qaýlysymen «Almaty aqsha­my» atty qazaqsha gazet dúnıege kelip, sol basylym óziniń 30 jyldyǵyn atap ótkenine de birneshe jyl boldy.

Nemese Shyǵys Qazaqstan obly­synyń Abaı aýdanyndaǵy bir aıtys­ta Semeı men Abaı aýdanyn jal­ǵas­tyratyn joldy jóndeý «Abaı jolyn» jazǵannan da qıyn boldy-aý de­gen syn aıtyldy. Aıtysqa qatysyp otyrǵan óńir basshysy Berdibek Saparbaev sóz alyp, bul synnyń óte oryndy ekenin aıtyp, tez arada Abaı aýdanynyń jolyn jóndeýge ýáde berdi. Kóp uzatpaı, bul ýádesin oryndady da. Aıtysta kóterilgen naqty máselelerdiń oń sheshimin tapqanynyń bir kórinisi osy emes pe?! Biraq qaıtalap aıtamyn, aıtys qoǵamdyq pi­kir týǵyzǵanymen naqty máselelerdi sheshýge quzyretsiz. Áıtpese, osy jyldar ishinde aqyndar shyryldap aıtqan til, jer, din, kóshi-qon, tárbıe máseleleri sheshile qaldy dep qalaı aıtamyz?

Qoılybaı ASANOV:

– Aıtys óneri týraly HH ǵasyr basynda S.Seıfýllın, M.Áýezov, S.Muqanov, Ǵ. Músirepov sııaqty ádebıet alyp­tary qalam terbep, oı-pikirlerin qa­ǵazǵa túsirip ketken edi. Aıtys óneri sııaqty rýhanı muramyzǵa ǵylymı tur­ǵy­da baǵa berip, onyń qoǵamdyq-áleý­mettik rólin aıqyndaý týraly pi­kir­ler táýelsizdik alǵan jyldardan beri qaıta jandanyp, jıi jazylyp, aıty­lyp keledi. Halyq arasynan shyqqan aıtys aqyny, eń aldymen, sol ortanyń áleýmettik, qoǵamdyq ahýalyna barynsha qanyq ári ult tiliniń ýyzyn boıyna tolyq sińirgen dilmar, sheshen bolýy shart. Eldiń ańsar-muratyn nasıhattaýshy, ári qoǵamdyq pikir qalyptastyrýshy aıtys aqyndary ár kezde ózi ómir súrgen ortaǵa yqpaldy bolǵan. Urpaqtan ur­paqqa mura bolyp jetken aqyn jyr­lary ár dáýirdiń, qoǵamnyń bolmys bederin búgingi kúnge jetkizip otyr. Bul turǵydan alǵanda sóz (til) óneri­niń óshpes, ómirsheń murattaryn taǵy da basa aıt­qymyz keledi. Sebebi aqyn­da­ryn «ot aýyzdy, oraq tildi» dep madaq­taǵan halqymyz olardyń qıynnan qıys­tyryp aıtatyn sheshendikterin, aıt­qysh­tyq­ta­ryn qashanda aldyńǵy orynǵa qoıyp otyrǵan.

Aıtys aqyndary qandaı taqyrypty jyrlasa da, onyń ózekti bolyp, halyq júregine zor áser etýi sóz joq, ult taǵdyryn jan dúnıesimen sezinýden, baǵa­laýdan týyndaıtyn qubylys. Esh­qan­daı aqyn ult tabıǵatyna jat ádetti jyrlaǵan joq, kerisinshe, halyqtyń bolmysyna tán uly qasıetterdi dáriptep, sonyń joǵyn ǵana izdedi. Sondyqtan da aıtys jyrlarynda kóterilgen kez kelgen problema ult múddesi úshin qyzmet istedi.Máselen, aıtys jyrlarynda kóte­rilgen jer máselesi, aýyl problemasy, ekologııa ahýaly, til taǵdyry, oqý-aǵartý jaıy, elimizdegi saıası-áleý­met­tik baǵyt, tarıhı tulǵalar, eldi meken, jer-sýdyń baıyrǵy ataýlary, salt-dástúr, tárbıe-taǵylym sııaqty tolyp jatqan sheshimi qıyn kúrdeli máse­­lelerdi buqara halyq pen bılik nazaryna der kezinde nasıhattap otyrdy. Aıtys aqyndarynyń bul janaıqaıy qoǵamdyq pikir qalyptastyryp, tıisti oryndardyń nazaryna ilikkenin eshkim de joqqa shyǵara almaıdy.

Serik Qalıev:

– Aıtys aqyndary el ishindegi qordalanǵan máselelerdi únemi jyrlap keledi. Ulttyq múdde, el birligi, jer, til taǵdyry, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy, saıası ahýal, Alash armanyn aıtyskerler jyryna arqaý, oıy­na óris qylýdan, eldikti tolǵaýdan bir sát te irkilgen emes. О́kinishtisi, sahna­da aıtys aqyny jetkizgen eldiń sózi sol jerden ary aspaı jatatyny. Oǵan birneshe sebep te bolýy múmkin. Bılik bolsyn, jergilikti basqarý organdary bolsyn aıtysta kóte­ril­gen máseleni talqylap, saraptap, synnan qorytyndy shyǵarmaıdy. Biraz jyl «Nur Otan» partııasy da aıtysqa ıelik etip, dúrkin-dúrkin ár aımaqta jyr saıysyn uıymdastyrýǵa muryndyq boldy. Ol aıtystarda da talaı nárse aıtyldy. Biraq aıtysta mynandaı kemshilikter aıtylyp edi, osyndaı halyqtyń muń-muqtajyn jet­kizip edi dep indetip jatqandaryn esti­me­dim. Kókeıimizdegini jetkizdi dep ha­lyq rıza. Aıtys ótkizdik dep esep be­rip uıymdastyrýshylar máz. Kelesi joly aıtyskerler sol taqyrypty taǵy ezip otyrady. Áıtpese, kezinde kó­she­lerge el qorǵaǵan bahadúrler men dilmar babalardyń, Alash arystarynyń esim­de­rin berýge, eńseli eskertkishteriniń boı kóterýine, tipti «Almaty aqshamy» gazetiniń jaryq kórýine osy aıtys aqyn­­darynyń jalyndy jyrlary sebep bolǵanyn kóziqaraqty kórermen, aıtys jankúıerleri umytpaǵan bolar. Ekinshiden, aıtys aqyndary jalpylama aıtýǵa, sıpaı qamshylap óte shyǵýǵa daǵdylanyp ketti. Kezinde Qýanysh Maqsutov, Serik Qusanbaev sııaqty aǵa býyn aqyndar atyn atap, túsin tústep, jetesine jetkizip aıtatyn. Ershat Qaı­boldın degen aıtysker baýyrym da jasqanbaı ótkir aıtýshy edi, keıingi kezderi jyr dodasyna sırek qaty­satyn bolyp ketti. Eldiń muń-muqta­jyn jetkizdiń be, endi sony sheshý joldaryn da aıta ketken oryndy. Keıde tele­arnalar aqyndardyń aıtqan ótkir sózderin «ótkir qaıshysymen» qıdalap, bir-birine qabyspaıtyn jaýaptaryn efırge bergenin de kórdik. Aqyndar til máselesin otyz jyldan beri jyrlap keledi. Sony tyńdaıtyn bılik tarapynan qulaq bar ma?

Muhtar Nııazov:

– Álbette, bul qaı kezeńde de aqyn­nyń ózi qalasyn, qalamasyn onyń moı­nynan túspeıtin úlken júk. О́ıtkeni eldiń sózin ustaý sol halyqtyń ortasynan týyn kóterip, seniń sózińdi, ýájińdi tyńdaı alatyn qandaı da bir deńgeıge jetken bolsań, bul jaýapkershilikten eshkim de qashyp qutylýǵa tıisti emes. «Jeńildiń astymen, aýyrdyń ústimen» júrip ótken aqyndar da bolǵan, júrýdi maqsat etken adamdar da bolǵan. Biraq tarıh oǵan durys baǵa bermedi. Ár aqyn óz zamanynyń kez kelgen kókeıtesti máselesine jaýap bere alatyn deńgeıde bolýy kerek. Onyń tek aqyn bolýy bul jerde jetkiliksiz, ol sol ómir súrip otyrǵan dáýiriniń qaýip-qaterin, sóziniń saldaryn, jaýapkershiligin, aıtylǵan sóz atylǵan oq ekenin, ony bas-kózsiz ata berse de sózdiń eshqandaı maǵyna, parqy qalmaıtynyn sezinýi qajet. Sondaı-aq eń ótkir, eń kórkem sózdiń barlyǵy keremet eken degen nárseden de biz qashyqtaý bolýymyz kerek. Keıde emosııamen, eldiń paı-paıymen, aıqaıymen artyq sózder aıtylyp ketip jatady, al halyqtyń muń-muqtajynan aınalyp ótken árige barmaı-aq osy táýelsizdik jyldary birde-bir aıtysty men bilmeıdi ekenmin. Shama-sharqynsha aqyndar elge kelip turǵan, kele jatqan, tóbesi kórinip turǵan búkil qaýip-qaterlerdi aıtýdaı-aq aıtyp keledi. Álbette, bári de salys­tyr­maly túrde, keıde ol aqparattyq deńgeıde qalyp qoıýy múmkin, keıde taldamaly deńgeıge kóterilýi múmkin. Endi ol sheshýin tapty ma, tappady ma, ol ekinshi másele. Sheshimi tabylǵan máseleler de bar. Qazir onyń barlyǵyn jiktep aıtyp otyrýdyń jóni bolmas, biraq endi bizdiń elde aıtysker aqynnyń sózimen birdeńeniń túzelip ketýi qazirgi jaǵdaıda sál qıyndaý bolýy múmkin, biraq aqyn máseleniń ózek­ti­ligin ashyp óziniń boıyndaǵy qabi­letimen kórsete alady. Tek aıtysker aqyndar ǵana emes, qoǵamnyń kez kelgen belsendisi, jazýshysy, jýrnalısi, synshysy aýzy­nan shyqqan boıy sıqyrly taıaqpen ur­ǵandaı bolyp júzege asyp ketip jat­qan jaǵdaı óte sırek. Ol sırek eken dep toqtap qalýǵa da bolmaıdy, aqyn­dar jaýapkershilikten eshqashan qashpaýy kerek, onyń sóziniń elený-elenbeýi, qoǵamdyq máseleni sheshýi, sheshpeýi ony túpki maqsatynan aınytpaýy kerek dep oılaımyn. Aqyn eldiń birligine, tynyshtyǵyna, ynty­ma­ǵyna, sonymen qatar sol sáttegi ózekti máselelerine ótkir shýmaqtaryn, urym­tal tusyndaǵy aıtatyn oılaryn búgip qalmaıtyn úlken parasat ıesi bolý kerek. Osy senimnen shyǵyp kele jatqan aqyndarymyz bar. Onyń birden-bir dáleli bizdiń Amanjol Áltaev aǵamyz. Qazir Parlament qabyrǵasynda otyryp óziniń úlken oılaryn ortaǵa salyp, qazaq rýhanııatynyń bir altyn qazyǵyndaı bolǵan aǵamyzdyń, aıtystyń ortasynan shyqqany, sol jerge barǵanynyń ózi júzdegen máseleniń sheshimin tapqany sııaqty kórinis dep aıtar edim. Sondyqtan aldaǵy ýa­qyt­ta da ár máseleniń alys-jaqynyn qoz­ǵaı biletin osyndaı bizdiń bılik pen halyqtyń ortasyna jik salmaı, qaıta altyn kópir bolyp eki ortany biriktirip jymdastyryp otyratyn bir úlken kúshke aınalady ǵoı.

Nurzat Qarý:

– Qazirgi aıtys aqyndary eldiń muń-muqtajyn sahna minberinen aıtýdaı-aq aıtyp júr. Sheshýin taýyp jatqan máseleler de az emes. Bir ǵana mysal keltiretin bolsaq, keshegi Semeıdiń Abaı oblysy bolýy. Osyny qansha aǵa-ápkelerimiz, áriptesterimiz ár aıtys saıyn shyryldap, bıliktiń qulaǵyna jet­kizýge tyrysqan bolatyn. Endi mine, nátıjesin siz ben biz kórip otyrmyz. Muǵalimniń mártebesi kóterildi. Basqa da mekemelerde qyzmet isteıtin qyz­metkerlerdiń jalaqylary birte-birte ósip keledi emes pe? Osy dálelder siz­diń suraǵyńyzǵa jaýap bola alady.

Aıtysta barlyq ónerdiń elementteri bar

– Qazirgi aıtys shoýǵa aınalyp ketken joq pa?

Júrsin ERMAN:

– Shoýǵa aınala almaı júr. Ulttyq óner zamanǵa beıimdelý kerek. Jas qaýymnyń da tilin tabý kerek. Bul elı­ta­ǵa arnalǵan óner emes. Qarapaıym halyqtyń júregine jol tabý úshin jeńil estradanyń da elementterin ıgermese bolmaıdy.

 Muhtar Nııazov:

– Aıtys shoýǵa aınalyp ketti me degen suraqtyń ózi negizi sál ekiushtylaý. О́ıt­keni basqa bir saryndy óner túr­le­rine qaraǵanda aıtystyń negizgi tabıǵaty shoý. О́ıtkeni ol eki adamnyń arasyndaǵy dıalog. Eki adamnyń arasyndaǵy sóz baılanysynda emosııa aralaspasa, belgili bir deńgeıde ózara kórkemdik bolmasa, aldynda halyq joq bolsa da eki adam úshin qyzyqsyz bolyp qalýy múmkin. Aıtystyń búkil sınkretti sıpaty saqtalyp turǵan kezde onyń shoýlyq sıpatyn alyp tastaýǵa bolmaıdy, biraq tek shoýlyq sıpatymen de qaldyrýǵa bolmaıdy, óıtkeni onyń syrtyn jyltyratyp, ishin qaltyratyp zamannyń suranystaryna jaýap beredi ekenbiz, dep aıtysty áý bastaǵy bolmysynan aınytyp jiberýge bolmaıdy. Biraq keshegi taqııasyn tóbesinde oınatyp, quıryǵymen jorǵalaıtyn, Shashýbaı jeldirmelerin jóńkiltken Isa Baızaqov, Syr boıynda Nartaıdyń brıgadasynda bolǵan Kúndige Aldońǵarov sııaqty úlken komedııalyq teatr ártisteriniń rólin atqarǵan. Osy rette aıtys shoý bolmasa nege Nartaıdyń bir ózin bir teatr dep aıtamyz. Onyń bir ózin bir aqyn nemese bir kitaphana deı salar ma edik, óıtkeni teatr túrli emosııanyń aýysyp, almasyp jatatyn jeri. Sondyqtan ol bir shoýyn alyp tastasa, oshaqtyń bir kúndegi otyn alyp tastaǵan sııaqty onyń da qyzyǵy ketip qalady. Halyq bir jaǵynan sol aıtysqa óziniń ishindegi aıta almaı júrgen, jerine jetkize almaı júrgen keıbir sózderdi qazannyń betin ashyp bir býyn shyǵarǵandaı ishindegi sheri bir sátke tarqap, bir sát jeńildep, sol bir másele sheshimin tapsa da, tappasa da sol aıtysqa baryp jeńildep qaıtyp jatqan halyqty talaı kórdik. Sondyqtan bul jerde eki ortadaǵy názik shekaralardy abaılaý kerek álbette, biraq onyń shoýlyq sıpatyna, bul nárseniń saqtalýyna qarsy bolǵan adamǵa qarsymyn, bul aıtystyń boıynda saqtalýy kerek.

 Qoılybaı ASANOV:

– Bul keıingi jyldary kóp aıtylyp, jazylyp júrgen problema. Shyn máninde, aıtys óneri óziniń tóltýma qasıetinen alystap bara jatqan joq pa?! Keıde ekiudaı pikirlerdi de estip qalamyz. «Zamanyna qaraı adamy» demekshi, keı azamattar: «qaı óner túri bolmasyn zamanyna qaraı damyp, ózgerip, jańaryp otyrady», degen pikirlerdi kóldeneń tartady. Biraq ja­ńarý, ózgerý degen ónerdi tóltýma qasıetinen aıyrý emes qoı. Qazirgi aıtystardyń nasıhaty hám múm­kin­shi­likteri óte mol. Daýys kúsheıt­kish (mıkrofon) aldarynda, ádemi sándi saraı solardiki, 5-10 myń adamǵa deıin kórermenderi bar. Júldelerin aıtpaı-aq qoıaıyn. Aıtys aqyndaryna barlyq jaǵdaı jasalǵan. Tek ónerdiń óresin túsirmese bolǵany. Erterekte aıtys ónerin zerttep júrip jazýshy Elen Álimjannyń myna pikirin oqyp edim: «...Baıaǵyda S.Sartakov degen orystyń bir qalamgeri «Kezdesý saıyn kórermen jazýshydan aqyldy sóz kútedi. Aqyldy sóz kúnde qaıdan tabylady?», dep edi. Sol aıtqandaı apta, aı saıyn ótip jatqan aıtysta eldi aýzyna qaratatyn óleńdi aqyn qansha danyshpan bolsa da qaıdan shyǵara beredi? Ol amal joq, Almatyda aıtqanyn Astanada, Oralda aıtqanyn Semeıde qaıtalaı salady. Onyń ústine bul on bes, jıyrma aqyn jıi aıtysa bergen soń bir-birine aıtatyn ázil-qaljyńnyń da mánisi ketip, mazmuny da suıylady. ...Bireýdi maqtasa boldy, aqyndy da, onyń maqtaǵan adamyn da kerisinshe jek kóre qalamyz. Sóıtemiz de aıtysty jamandaımyz. Sóz basqa bolǵanymen, oıy qaıtalana bergen soń problemadan da jalyǵamyz». Jazýshy aǵamyzdyń aıtyp otyrǵany rasynda da shyndyq. Al aıtys shoý bolyp ketken joq pa degen suraq aıtys aqyny men «óner juldyzdaryn» aıtystyrý jobasynan keıin paıda boldy. Biraq bul joba óziniń ómirsheń emestigin kóp uzamaı-aq kórsetti.

Nurzat Qarý:

– Men aıtysty shoýǵa aınalyp ketti dep eseptemeımin. Negizi belgili bir deńgeıde shoý da qajet shyǵar. Biraq aıtys ol kezeńniń barlyǵynan ótip úlgerdi. Halyq ne surasa, aıtys sonyń barlyǵyn bere aldy dep sanaımyn óz basym. Eger de bir jerde shoý aıtys bolyp jatsa, búkil aıtys shoýǵa aınaldy dep pikir bildirýdi durys emes burys dep aıtar edim.

 Serik QALIEV:

– Aıtysta barlyq ónerdiń element­teri bar. Sondyqtan da sınkretti óner deımiz. Kórermen nazaryn aýda­ryp, dýmandy qyzdyrý úshin jekeleı aqyndardyń sahnadaǵy qımyl-qoz­ǵa­lysy, otyrysy, dombyra tartysy, maqam qubyltýy erekshelenip tur­ýy múmkin. Biraq tutas aıtysty shoý ja­saý­ǵa qarsymyn. Bir jyldary saı­qy­­mazaqtar da, estrada ánshileri de aı­ty­­syp, tekti ónerdi ájýaǵa aınaldyr­dy. Telearnalar reıtıng úshin arzan baǵdarlamalaryn aıtyspen tuzdyqtady. Aıtys óz tabıǵatynan ajyramaýy kerek.

Aqynnyń únemi shyǵarmashylyq bıikten kórinýi múmkin emes

 – Elimizdegi aıtys aqyndary sho­ǵyry jaqsy qalyptasqan, olardyń ala­manǵa qatysýy qanshalyqty ádi­let­ti túrde irikteledi?

Júrsin ERMAN:

– Bizde qurylǵanyna on eki jyl bolǵan «Aıtys aqyndary men jyrshy-termeshilerdiń Halyqaralyq Odaǵy» RQB bar. Negizgi uıymdastyrý shara­laryn osy Odaqtyń Basqarmasy ótki­ze­di. Irikteý ádiletti bolýy úshin aı­tys­kerlerdiń reıtıngin de ja­sap, so­ǵan sáıkes eń joǵary reıtıng kór­set­­ken aqyndardy topqa salý dástúri qa­­lyptasty. Ol da únemi sátti bola ber­meıdi. Bir aqynnyń únemi shyǵar­ma­­shylyq bıikten kórine berýi múmkin emes eken. Keıde babynda bolsa, kelesi joly kemeline kelmeı qalady. Sol sebepte árbir aıtystyń aldynda saraptama jasap, dál osy taqyrypty osy aqyn kóterip aıta alady-aý degen boljamǵa súıenemiz. Ol da keıde sátsiz bolyp shyǵady. Júldege degen qushtarlyǵy shy­ǵarmashylyq múmkindiginen áldeqaıda basym aıtyskerler barshylyq. Olardyń betin qaıtarý da ońaı emes. Qazirgi qazaq eliniń qaı túkpirinde de aqyndar shoǵyry qa­lyptasqan. Aıtys­kerlerdi irikteý ke­zin­de ár óńirdiń ókili qatysýyna basty nazar aýdaramyz.

Serik QALIEV:

– Aıtys janashyry, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Júrsin Erman basqaratyn «Halyqaralyq aıtys aqyndary men jyrshy-termeshilerdiń odaǵynda» bári tirkelgen. Men aıtysamyn degenderdiń barlyǵy derlik alamanǵa qatysyp shyqty. Ol jaǵynan ádiletti dep aıtýǵa bolady. О́z qabiletin jan-jaqty kórsete almaǵandar, árıne biraz ýaqyt aıtystan syrttap qalýy bek múmkin. Keıde babyma keldim, osy joly jyr saıysynyń kórigin qyzdyramyn dep senimmen kelgenderdi Júrsin aǵamyz alamanǵa qaıta qosyp, múmkindik berip jatady.

Qoılybaı ASANOV:

– Jyl sońynda «Altyn dombyra» atty jeńimpaz aıtyskerlerdiń úlken jyr dodasy ótedi. Buǵan jyl boıǵy ótkizilgen aıtystarda bas júlde, birinshi oryn alǵan aqyndar ǵana qatysa alady. Meılinshe ádil sheshim dep oılaımyn. Al qalǵan aıtystarǵa qatysa almaı júrmin degen esh aqyndy kórgenimiz, ne estigenimiz joq. Bul turǵyda aıtys óneriniń uıymdastyrýshysy hám qamqorshysy Júrsin Erman aǵamyz jas talapkerlerge barynsha qoldaý kórsetip keledi. Oblystarda ótip jatqan jas aqyndardyń aıtysynda jylt etip kóringen jas talanttardy qolma-qol qoıyn dápterine jazyp alyp, kelesi úlken dodalarǵa qosyp júrgenin talaı ret kózimiz kórdi.

Nurzat Qarý:

– Meniń burynǵy irikteýlerden asa qatty habarym joq. Deı turǵanmen ózim qatysyp júrgen irikteýler ádiletti ótkendeı bolyp kórinedi. Naqty aıtsam ótip júr. Mysaly, anaý jyldary Rınat Zaıtov ótkizgen tórt aınalymnan turatyn jerebe aıtys halyqtyń kóńi­li­nen shyǵyp, delebesin qozdyrǵan edi. Odan bertin kele aldyńǵy jyly Dýlat Taste­keev basqaratyn­ TAS GROUP kom­panııasy uıymdastyrǵan «Asyl dom­byra» aıtysyn tilge tıek eter edim. Aıtystyń qara nary Júrsin Erman aǵamyz ótkizgen birneshe aıtys bar. Mine, osy aıtystardyń barlyǵy ádi­let­ti túrde iriktelgen bolatyn.

 Muhtar Nııazov:

– Qazir endi Júrsin aǵa aıtqandaı «Qazaqstanda aınalymda júrgen júz elý-eki júzdeı aqyn bar», onyń belsendisi júzdiń ústinde shyǵar, olardyń iriktelýi ádiletsiz júredi degenge men senbeımin jáne qarsymyn. О́ıtkeni qazir jalt etken jaqsy aqyndy kórsek, Júrsin aǵa túgili biz qýanyp qalamyz. Onyń erterek sahnaǵa shyǵyp qanaty qataıyp, úlken alamandarǵa shyǵyp qosylyp ketkeninshe múmkindiginshe barlyǵymyz da soǵan qamqorshy bolýǵa tyrysyp júremiz. Al irikteýge baılanysty obektıvti, sýbektıvti kelisýler bolýy múmkin, bir aıtysqa qatysqan aqyndar ózderi boldyryp turýy múmkin nemese joldy berip turýy múmkin, ózara ol kelisetin, sheshiletin másele. Bizdiń myna fýtbolda da kez kelgen jarystyń túri bolsyn, bir lıgalar bolady ǵoı deńgeı-deńgeıimen, KVN-da da bar qatelespesem, joǵarǵy, tómengi, ortańǵy lıga degen sııaqty, bular aıtysta joq. Biraq ishteı bolsa da toptarda qazir oqýshylar aıtysy, stýdentter aıtysy, aımaqtyq, halyqaralyq, respýblıkalyq aıtystar bar, solardy óziniń kezeń-kezeńimen, jol-jolymen, deńgeı-deńgeıimen ósip jetilip soǵan qosylyp ýaqyttyń e­leginen túsip qalmaı kez kelgen zaman­nyń talabyna saı suranystarǵa jaýap bere alatyn aqyn bolsań, sen búkil aıtystarda jarqyrap, jarqyldap kórin­ýi­ńe bolady. Men qaıtkende de aıtysqa qatysamyn, men aıtystyń shy­raıy bolamyn, osy aıtystyń kórki bo­lamyn degen bir aqynnyń betin qaı­taryp jatqan kezin men kórgen emes­pin. Qaıta sony ortaǵa qosyp, topqa salyp talaı aqyndardy eldiń eleýlisi, halyqtyń qalaýlysy etti. Bul jerde Júrsin aǵa­myz­dyń úlken tarazynyń eki basyn teń basyp, kózimen de, kóńilimen de súzip barlyǵyn baqylap otyryp jasaǵan úlken qamqorlyǵyn aıta ketý kerek. О́ıtkeni biz aıtysqa shyqqanda eki júk bar, birinshisi aldymyzda, ekinshisi janymyzda turady. Aldymyzdaǵy ha­lyq bir tarazy bolsa, janymyzda Júr­sin aǵa tap sondaı bir tarazy. Ol kisi min­detti túrde óziniń kózine túsken tizi­mi­ne túsken aqyndardyń eshqaısysyn qaldyrmaı, qazaqtyń aıtysqa degen mahabbaty turǵanda olardyń barlyǵy da óner kórsetýge múmkindik alady dep oılaımyn.

Aıtys aqyndaryna únemi izdenis qajet

– Aıtystyń baǵzydan bergi bas­ty qasıeti – sýyrypsalmalyq. Bul qasıet qazirgi aqyndarda bar ma? Bar bolsa, qaı deńgeıde? Álde qazirgi aıtys aqyndary aldyn ala daıyndala ma?

Muhtar Nııazov:

– Endi osy suraq óte durys qoıylyp otyr dep oılaımyn. О́ıtkeni aıtystyń negizgi jany bar. Iá, aıtys ómir súrý úshin tán, jan bolý kerek, al shartty túrde aıtysty tán dep alsaq onyń jany sýyrypsalmalyq qasıet, álbette. Onyń álsirep, kúsheıip turǵan kezeńderi bolǵan, biraq eger biz túbegeıli sırktik shoý áńgimeniń negizinde tek qana elge, búkil halyqqa kórýge yńǵaılanǵan sırk­tik ónerge aınaldyrsaq onda qazirgi qy­zyǵyn kórgenmen, erteń azabyn tartamyz. Aıtystyń negizgi túıinin, túp tamyryn irgetasyn saqtaýymyz kerek. Úıdiń irgetasyn alyp tastap shatyryn ádemilegenmen onyń qýanyshy uzaqqa barmaýy múmkin. Aıtystyń sol irgetasy –
álbette sýyrypsalmalyq – ımprovızasııa. Buǵan baılanysty jańaǵy aıtqanymyzdaı, keıbir óńirlerde úlken mereke, jıyndarda basshylardyń yńǵaıyna nemese uıymdastyrýshylardyń kóńiline qarap biz aıtysty jasandy jaqqa burǵan kezderimiz bar, ókinishke qaraı. Biraq qazir mysaly Dýlat Tastekeev  basqaratyn «Asyltas» qoǵamdyq qory eki-úsh jyldan beri shynaıy osy aıtysqa kirisip, sahnada juptaý aldyn ala emes, kezegin bilmeı, kimmen shyǵatynyn bil­meı aqyndardy bólip, ár aımaqtarda juptap óner kórsetýge múmkindik jasaý sııaqty alǵysharttary buryn da bastalyp ketken, qazir de jalǵasyp jatyr. Bolashaqta túbegeıli osyǵan kóshse men qarsy emespin. Qyrǵyzdarda aıtystyń kórkemdik deńgeıi keremet emes, biraq olarda shynaıy qalyptasqan. Keremet bolmasa da oryndaýshylyq jaǵy óte jaqsy jetildirilgen, aspapty meńgerý jaǵyna kóbirek basymdyq bergen. Sol kezde jańaǵy halyqtyq sıpatyn saqtaı otyryp jalyqtyrmaýǵa bolady. Al bizde tek qana sóz ónerin, jazba poe­zııa deńgeıine aıtysty kóterildi nemese asyp ketti degen pikirler aıtylyp jatady. Ol ekeýi eki bólek ólshem dep oılaımyn. Bir-birimen jarystyryp ta kerek emes, óıtkeni ol ekeýi bir-birine sáıkes kelmeıdi. Álbette endi kórkemdik jaǵynan shynaıy taza tabıǵı jolmen onsyz da kóteriledi. Al ony qoldan kóterip, aldyn ala jazyp jattatyp, sosyn aıtystyń ishki keıbir qıyr qatparlaryn bilmeıtin halyqty, saǵan degen senimin aldaıtyn bolsaq, ol aldaýmen «ótirikshi aqsaqtan buryn ustalady» degendeı qaı jerge deıin baratynymyzdy bilemiz. Sondyqtan qazirgi aqyn­dardyń ishinde óleńdi sýyryp salyp aıtpaıtyn aqyn joq dep oılaımyn. Endi az bolýy múmkin, kóp bolýy múmkin, tez bolýy múmkin, jaı bolýy múmkin, degenmen árbir aqyn sahnada sýyrypsalmalyq qasıetin kórsetedi jáne sen myń jerden birinshi aınalymda daıyndalyp barǵanmen ekinshi, úshinshi, tórtinshi aınalymǵa ketetin osy aıtystyń aınalymdaryn tártip retinde engizý kerek jáne memlekettik deńgeıdegi «Altyn dom­­byra» sııaqty aıtystarda mindetti túr­de aqyndardy sońǵy sátke deıin jaraýy kerek degen tártippen bekitý kerek. Sol kezde ol úlken damý jolyna túsedi. Endi alaman jarystarda da bir aınalymǵa kez kelgen at shaýyp ketýi múmkin, tipti eki aınalyp shaýyp ketýi múmkin. Biraq kómbege aınalymdy túgel shaýyp, sýlyǵyn qarsh-qarsh shaınap aldymen jetken júırikke berilmeı me báıge. Al bizde ókinishke qaraı, keıde bir aınalyp shyqqan aqyn báıgeden jaınańdap keledi, al qalǵan aqyndar múmkin jaı ashylatyn shyǵar, múmkin ol tolyq múm­kin­digin kórsete almaı jatqan shyǵar. Sondyqtan aldaǵy ýa­qyt­ta aıtystyń sýyrypsalmalyq qasıetin saqtaýǵa, damytýǵa jumys isteýimiz kerek. Buǵan deıin sózdi, óleńdi damytýǵa olardyń kórkemdigin kóterýge, olardy jan-jaqty baıytýǵa jumys istedik, endi aıtystyń sýy­rypsalmalyq qa­sıe­tin qatań saqtaýǵa jáne ony damytýǵa, baıytýǵa bar úlesimizdi sal­saq, aıtys qazaqpen birge jasaı beretin bolady.

Qoılybaı ASANOV:

 – Menińshe sýyrypsalmalyq qasıeti joq aqyn aıtysqa qatyspasa kerek. Qazirgi aıtysqa túsip júrgen aqyndardyń barlyǵy óleńdi sýyryp salyp aıta alady dep oılaımyn. Eger ondaı qasıeti bolmasa aıtysqa bel býyp shyqpas edi. Bir ókinishtisi, qazirgi aqyndar Táńir bergen osy qasıetterin barynsha paıdalanyp, ony damytýǵa enjar bolyp alǵan. Shama kelse jattap alyp aıtysqandy jeńil kóredi. Bul jeńil tásil boıǵa bitken aıtyskerlik qasıetterin tusaý­lap, birte-birte boılarynan alys­ta­ta beredi. Iаǵnı sýyrypsalmalyq qa­sıe­tin jattap (zagotovka) aıtysý tá­sili jeńip ketedi. Degenmen qazirgi aı­tys aqyndarynyń izdenis órisi keń, til­dik qory mol. Qazirgi aıtystaǵy til mádenıetin sóz etkende, aldymen aqyn­dar­dyń ishki múmkinshilikteri, ıaǵnı oı-óris, bilim deńgeıi, oqyp izdenýin al­dyńǵy orynǵa qoıamyz. Izdený men oqý­dyń, eńbektenýdiń nátıjesi qashanda óz jemisin bereri sózsiz. Qazirgi aqyndar kúndelikti tele-radıo aqparattaryn tyńdap, gazet-jýrnal oqyp, bilimin kún saıyn jetildirip júrýdi ádetke aı­nal­dyrdy. Aıtys barysynda tosyn­nan qoıylǵan saýalǵa múdirmeı jaýap berip jatýlary da aqyndardyń únemi izdeniste júretindigin ańǵartady. Aıtysta kóteriletin belgili bir problema tóńireginde aldyn ala materıaldar jınastyryp, ony oısha ekshep, saralaıdy. Qoıylatyn suraq nemese áńgime aýany qandaı jaǵdaıda ótetindigin oısha shamalap, soǵan oraı daıyndyq jasaıdy. Mine, osy aıtylǵan talaptar údesi aqynnyń mú­dirmeı, erkin sóıleýine qalypty jaǵ­daı týǵyzady. Aıtys tili­niń ajarly, sal­maqty bolýy da osyndaı daıyndyq negi­zinde óz je­misin berip otyratynyn da aıta ketken oryndy árıne.

Serik QALIEV:

 – Kez kelgen aqyn aldyn ala daıyndalady. О́leńin tutas órip almasa da, oı túıedi, ishteı shıryǵady. Qarsylasyn zerttep, osal tusyn ańdıdy. Báıgege qatysatyn júırikteı baptalady. Aı­tyskerdiń sýyrypsalmalyǵy onyń bas­­­ty qasıeti. Tabanda jaýap bermese, aı­tylǵan oıdy lezde jalǵamasa, qııaly ushqyr bolmasa, qarsylasty tuqyrtyp sózden ustamasa, onyń nesi aıtys?! Bir jyldary qarsylaspen kelisip aıtysý da bolǵany ras. Aıtysker aqyndardyń bári de sýyryp salyp óleń quraı alady. Endi deńgeıi ártúrli bolýy múmkin. Byltyrdan beri Dýlat Tursynulynyń qoldaýymen «Asyl dombyra» degen atpen aıtys ótkizilip keledi. Elýge jýyq aqyn qatysatyn úlken joba. Sol aıtys jerebe arqyly ótkizildi. Sahnada birden qarsylasy anyqtalyp aıtysa ketken aqyndardyń ónerine tánti bolyp, laǵyldaı tógilgen óleńine qaıran qalasyń.

Júrsin ERMAN:

– Aıtys – sýyrypsalmalyqqa (ım­p­ro­­­vı­zasııaǵa) negizdelgen jyr. Kezin­de, aıtysty qaıta jandandyrǵan tusta, qaǵazǵa qarap aıtý, jattap kelý degen sekildi olqylyqtarǵa kóz ju­myp qara­ǵa­ny­myz ras. Birte-birte sýy­ryp salyp aıtý ábden qalyptasty. Qa­zirgi alamanǵa qatysyp júrgen aı­tyskerlerdiń basym bóligi taban asty óleń shyǵaryp aıtýǵa qabiletti. Osyndaı aıtystar tabıǵı ári tartys­ty ótedi. Byltyrdan beri ótip kele jatqan «Asyl dombyra» saıystary dál osylaısha aqyndardy jerebe bo­ıynsha sahnada juptaý arqyly ótip kele jatqany belgili. Árıne, aqyndarǵa kúni buryn óleń daıyndama, bárin qolma-qol aıt dep tapsyrma bere almaımyz. Oıǵa túıip júrgen shýmaqtaryn sýyryp salý ústinde óz yńǵaıyna sheber paıdalaný ár aqynnyń qabilet qarymyna baılanysty.

Qazir aqyndardyń tutas bir legi kelip, aıtystyń ajaryn ashyp júr. Bular qoǵamdaǵy keselderdi batyl da kórkem, kelistirip jyrlaı alatyn naǵyz daryndar. Elge ábden ta­ny­mal bolǵan Bekarys Shoıbekov, Aıbek Qalıev, Rınat Zaıytov, Jansaıa Mýsına, Rústem Qaıyrtaı, Muhtar Nııazov, Aspanbek Shuǵataev, Ásem Ereje, Erkebulan Qaınazarov, Tólegen Jamanov, Tilegen Ádilov, Dıdar Qamıev, Qalıjan Bildáshev, Nurlan Eskenqulov sekildi tarlandardyń izin basa kelgen Meıirbek Sultanhan, Shalqarbaı Izbasarov, Shuǵaıyp Sezimhan, Baýyrjan Shırmedın, Qaziret Berdihan, Raýan Qaıdarov, Ershat Qaıboldın, Serik Qýanǵan sekildi daryndar kez kelgen alamandy jyr merekesine aınaldyra alady. Keıinnen topqa qosylǵan Arýna Kerimbek, Bóken Jiger, Nurzat Qarý, Abzal Maqash, Qabdolla Beıishan sııaqty jas talanttar atamura óner­diń bolashaǵyna senimmen qaraýǵa jete­leıdi. Kelesi aıda Nur-Sultan qala­synda ótkeli otyrǵan «Babalar amanaty» atty alaman aıtystyń aýyr sal­maǵy da osy senimdi aıtyskerlerdiń moınynda. Onyń ar jaǵynda Semeıde, Katonqaraǵaıda, Shymkentte ótetin josparly dodalardyń sánin de osylar kirgizedi.

Nurzat Qarý:

– Iá, bul sózińizge kelisemin. Aıtys – qasıetti óner. Jáne de aqyndardyń taban asty taýyp, sary maıdan qyl sýyrǵandaı etip, sýyryp salyp aıtýy­men erekshe baǵalanady. Buǵan deıin de solaı bolǵan, budan keıin de solaı bolady dep senemiz. Qazirgi aıtysqa qatysyp júrgen árbir aqynnyń boıynda bul qasıet bar dep oılaımyn. Eger de bolmasa aıtys sahnasynyń tabaldyryǵyn attamas edi ǵoı. Aqyndardyń deńgeıine men baǵa bere almaımyn. Biraq bir biletinim meniń deńgeıime qaraǵanda áldeqaıda joǵary. Al sizdiń aldyn ala daıyndalý degenińizdi men túsinbedim. Meniń túsinigimdegi daıyndalý degen nárse qazaqtyń salt-dástúrin bilý, tarıhty bilý, geografııa, bıografııa t.b. sııaqty máselelerdi sanasynda toqyp júrý. Mine, osy nárselerdi daıyndyq dep esepteımin. Odan basqa aıtysqa ne daıyndyq kerek.

Dóńgelek ústeldi júrgizgen

Dúısenáli ÁLIMAQYN,

«Egemen Qazaqstan»