О́ner • 17 Tamyz, 2022

Bethovenniń ómiri

35 ret kórsetildi

Birneshe ýaqyt buryn qolymyzǵa túsken Romen Rollannyń «Bethovenniń ómiri» atty kitaby bizdi qyzyqtyrǵan. Bethovenniń shalt, shálkes minezi, pańdyǵy, parasaty eliktirgen. Ol beıne bir basqa keńistikte ómir kesherdeı, basqa dáýirde júretindeı. О́zi jasaǵan ómirsheń áleminde.

Bethoven fortepıanoda, organ men skrıpkada oınaýdy erte kezden úırendi. Ákesiniń balasyn «ekinshi Mosart» jasaǵysy kelgen sheksiz qalaýymen nebári jeti jasynda alǵashqy keshin berdi. 12 jasynda «Bir ıttiń ólimine elegııa» atty qyzyqty taqyrypta shyǵarmasyn jazdy. On jyl ótken soń, 22 jasqa aıaq basqan shaǵynda Vena qalasyna saparǵa attanady.

Kompozıtordyń belgili shyǵarmalarynyń biri «Elızaǵa» dep atalady. Shyǵarma jóninde zertteýshiler arasyndaǵy talas-tartystar tolastaǵan emes. Bethoven eshqashan otaý qurmaǵany málim. Biraq birneshe ret qyz aıttyryp, qudalasqan. Sonyń biri – Elızabet Rekkel bolsa, ekinshisi Tereza Malfattı. Bethovenniń «О́lmes mahabbatyma» atty hatyn kimge jazǵany áli kúnge zerttelý ústinde. Keı ǵalymdar Antonııa Brentanoǵa arnalǵanyn, sol derektiń shyndyqqa janasatynyn aıtady. Bethoven óz ómiriniń mańyzdy betterin jasyryp, jabyq ustaǵan. Alaıda dosy Frans Vegelerdiń aıtýy boıynsha, Bethovenniń Venada ótken kúnderi ǵashyqtyq ǵalamatqa toly bolǵan. Shabytty kúnderde shartarapty kezip, armanǵa qulash uryp alasurǵan kompozıtor sondyqtan «Venalyq klassıkanyń» aqyrǵy alyptarynyń biri atanǵan bolar. Ol bolashaq úlesine 240 shyǵarmashylyq eńbek qaldyrdy. Sonymen qatar sımfonııada jańa janr qalyptastyryp, alǵash ret ózine deıin bolmaǵan toǵyzynshy sımfonııany horǵa saldy.

Bethoven men Gete

Romen Rollannyń kitabynda kompozıtordyń qulaǵy nege kereń bolǵany jaıynda qyzyqty derek aıtylady. Bethoven jankeshtilik atty kemege minip, kúndiz-túni izdenis aıdynynda júzedi. Tipti uıyqtaý degenińiz ol úshin baryp turǵan ýaqyt óltirý oıyny ispetti edi. Uıqysy kelse bolǵany sý aǵatyn shúmekti barynsha qosyp, mup-muzdaı sýǵa basyn sala jóneletin. Solaısha, uıqysy qashyp, qaıta qaýyrt jumysyna otyratyn. Mine, úzdiksiz sýyq sý qaryǵan qulaǵy osydan soń syrqattanyp, estýden qalady.

Kitapta Bethoven men Gete jónindegi oqıǵa qamtylǵan. Baısaldy, baıypty aqyn men ushqalaq, qyzba kompozıtordyń jolyǵýy kezdeısoq emes. Bethoven Gete shyǵarmashylyǵyna bas ıip, talantyna tabynatyn. 1811 jyldyń 12 sáýirindegi aqynǵa jazǵan hatynda: «Sizdi bala kúnnen, uzaq ýaqyttan beri tanımyn – bul sonshalyq az ári sonshalyq uly!» deıdi. Aqyry qos alyp júzdeser kún de jetedi. 1811 jyly jaz aıynda Bethoven Chehııanyń soltústik-batysyndaǵy Teplıs qalasynda turady. О́zin jalǵyzdyq uıasyna qonǵandaı sezinip, jabyrqaǵan kompozıtor Getemen kezdesýge sheshim qabyldaıdy. Eki taý qosylǵandaı, eki ózen bir arnaǵa toǵysqandaı áserli kezdesý ótedi. Tynbastan, tapjylmas­tan birneshe saǵat dúrkin-dúrkin áńgime aıtyp, pikirlesedi. Árqaısy jaıly tolaǵaı sóz aıtylyp, kezdesý ekinshi kúnge, tipti úsh kúnge sozylady. Bethoven fortepıanoda oınap, ónerin pash etedi. Kóp ótpeı tarıhqa engen oqıǵa qylań berip, anadan bólek týǵan danyshpandardyń minez qyrlary kórinedi. Ekeýi serýen quryp, ózi jaıly, iri hám qarapaıym eńbek adamdary jaıly, óner men búgingi saıasat haqynda áńgime quryp júrgen bolatyn. Kenet qalalyq baq mańynan qorǵaýshylarymen birge serýendep júrgen patshaıym kórinedi.  Pań Bethoven ózderiniń kórnekti tulǵa ekenin, patshaıymnyń janynan basymyzdy tik kóterip ótsek jarasady degen syńaıda Getege sóz aıtyp, júrisinen jańylmaıdy. Biraq Gete buǵan kelispeı, qurmet kórsetý retinde qalpaǵyn alyp, aqsúıek patshaıymǵa sypaıy ǵana qurmet bildirý úshin joldyń shetine shyǵyp turady. Bethoven Geteniń bul isine bultty kúndeı túnerip, eleýsiz ǵana bas ızep, patshaıymnyń janynan pań kúıde jyldam óte beredi. Keleńsiz oqıǵa jóninde keıinnen Bethoven: «Men patshalar aqyndardy qarsy alady dep oılaǵanmyn, biraq aqyn patshany qarsy aldy» deıdi. Al Gete bolsa: «Bethoven – asa súıkimdi deýge kelmeıtin adýyndy tulǵa. Álbette alǵyr ári aqyldy jan, ol myna álemdi kespirsiz dese, onymen kelispeý qıyn. Alaıda bul kespirsiz álemge Bethovenniń jasaǵan alaqandaı qarsylyǵy, álemdi jaıdarly etip jibermeıtinin aıtýǵa májbúrmin» deıdi.

Qazaq rýhanııaty úırenýi tıis alpaýyt ónerdiń bir ushqyny Bethovende bar der edik.

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar