Qoǵam • 29 Qyrkúıek, 2022

Ádilet mınıstrligi qazaqstandyqtarǵa úndeý joldady

66 ret kórsetildi

Ádilet mınıstrligi turǵyn úıdi jalǵa alý baǵasynyń ósýi boıynsha jaǵdaıǵa túsinikteme berdi, dep habarlaıdy Egemen.kz.

«Qurmetti azamattar!

Sońǵy ýaqytta turǵyn úıdi jaldaý qunynyń ósýine qatysty shaǵymdar kóbeıip keledi.

Osyǵan baılanysty Ádilet mınıstrligi kelesini túsindiredi.

Turǵyn úıdi jaldaý-múliktik jaldaýdyń bir túri.

Azamattyq zańnamada sharttardy, onyń ishinde múliktik jaldaý sharttaryn jasasýdyń, ózgertýdiń jáne buzýdyń jalpy talaptary belgilengen.

Múliktik jaldaý shartynyń barlyq eleýli talaptaryn, onyń ishinde jaldaý qunyn, merzimin taraptar ózara kelisim boıynsha derbes aıqyndaıdy.

Turǵyn úıdi jaldaý sharty jazbasha túrde jasalady.

Sharttyń barlyq eleýli talaptary, sondaı-aq olardy ózgertý tártibi aldyn ala aıqyndalýy tıis.

Jalǵa berýshiniń bastamasy boıynsha shartty birjaqty tártippen buzýǵa zańda aıqyndalǵan jaǵdaılarda ǵana jol beriledi.

Osylaısha, Azamattyq kodekstiń 556-babyna sáıkes jalǵa berýshiniń talaby boıynsha mynadaı jaǵdaılarda:

1) eger jalǵa alýshy múlikti shart talaptaryn nemese múliktiń maqsatyn eleýli túrde buzyp, jalǵa berýshiniń mundaı is-áreketti toqtatý týraly jazbasha eskertýine qaramastan paıdalansa;

2) eger jalǵa alýshy qasaqana nemese abaısyzda múlikti eleýli túrde nasharlatsa;

3) eger jalǵa alýshy múlikti paıdalanǵany úshin shartta belgilengen tólem merziminiń ótýi boıynsha eki retten astam tólem jasamasa;

4) eger jalǵa alýshy jalǵa alý shartynda belgilengen merzimde múlikti kúrdeli jóndeýden ótkizbese, al ol shartta kórsetilmegen jaǵdaıda - zań aktilerine nemese shartqa sáıkes kúrdeli jóndeý mindeti jalǵa alýshyǵa júktelgen jaǵdaılarda, ony qısyndy merzimde ótkizbese, múliktik jaldaý sharty buzylyp, múlik jalǵa berýshige qaıtarylýy múmkin.  

Jalǵa berýshi jalǵa alýshyǵa óz mindetin qısyndy merzimde oryndaýǵa múmkindik berilgennen keıin ǵana shartty merziminen buryn buzýdy talap etýge quqyly.

Eger jalǵa berýshi jalǵa alýshyǵa jaldaý aqysyn kóbeıtýdi mindettese, mundaı ózgeris shartta belgilengen tártippen ǵana júzege asyrylýy múmkin.

Eger jalǵa berýshi sharttyń talaptaryn birjaqty tártippen ózgertken bolsa, onyń ishinde turǵyn úıdi jalǵa alý baǵasyn kótergen jáne shartty merziminen buryn buzǵan jaǵdaıda, shart aýyzsha nysanda jasalǵan bolsa da, bul máseleler sot tártibimen sheshilýge tıis.

***        

Turǵyn úıdi uzaq merzimdi kezeńge (1 jyldan astam) jalǵa alatyn azamattarǵa qatysty zańnamaǵa sáıkes mundaı sharttar «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» KEAQ (HQKO) tirkelýi tıis ekenin atap ótemiz. 

Bul prosedýra sonymen qatar jaldaýshylardyń da, jalǵa berýshilerdiń de quqyqtaryn qorǵaýdy kúsheıtý úshin qosymsha shara retinde qyzmet etedi.

***

Jyljymaıtyn múlikti jalǵa berý kásipkerlik qyzmetke jatady. Turǵyn úıdi zańsyz jalǵa bergeni jáne salyq tóleýden jaltarǵany úshin ákimshilik jaýapkershilik qarastyrylǵan (ÁQBtK-niń 463-baby 15 AEK-ten bastap).

Jeke kásipker retinde tirkelý úshin ekinshi deńgeıli bankter negizinde jasalǵan ártúrli qosymshalardy paıdalanýǵa bolady.

***

Turǵyn úıdi jalǵa alý máseleleri boıynsha zań keńesin alý úshin Siz «119» nómiri boıynsha Ádilet mınıstrliginiń táýlik boıy tegin quqyqtyq aqparattyq qyzmetine, sondaı-aq óńirlik advokattar alqalary men zań konsýltanttary palatalaryna júgine alasyz.     «Advokattyq qyzmet jáne zań kómegi týraly» Zańǵa sáıkes quqyqtyq konsýltasııa berý kelesi tulǵalarǵa memleket esebinen tegin kórsetiledi:

- Uly Otan soǵysyna qatysýshylar, jeńildikter boıynsha Uly Otan soǵysyna qatysýshylarǵa teńestirilgen adamdar, sondaı-aq basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy urys qımyldarynyń ardagerleri, merzimdi qyzmettegi áskerı qyzmetshiler, birinshi jáne ekinshi toptaǵy múgedektigi bar adamdar, jasy boıynsha zeınetkerler bolyp tabylatyn, kásipkerlik qyzmetpen baılanysty emes máseleler boıynsha jeke tulǵalarǵa;

- kásipkerlik qyzmetpen baılanysty emes máseleler boıynsha kópbalaly otbasylarǵa;

- kásipkerlik qyzmetpen baılanysty emes máseleler boıynsha jan basyna shaqqandaǵy ortasha aılyq kiristeri oblystarda, respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda, astanada belgilengen kedeılik sheginen tómen tabysy az adamdarǵa (otbasylarǵa).

Ádiletmıni óz tarapynan barlyq advokattyq qoǵamdastyq pen zań konsýltanttary qaýymdastyǵyn osyndaı jaǵdaıǵa tap bolǵan barlyq azamattarǵa quqyqtyq kómek kórsetýge shaqyrady.

Qorytyndylaı kele, Ádiletmıni naryqtyń barlyq qatysýshylaryna, onyń ishinde jalǵa berýshilerge bir sáttik jeke paıdany birinshi orynǵa qoımaýǵa, azamattyq quqyqtyq qatynastardyń qatysýshylary retinde adaldyq qaǵıdatyn basshylyqqa alýǵa shaqyrady», delingen mınıstrlik úndeýinde.

 

Sońǵy jańalyqtar

El birinshiligi bastaldy

Boks • Búgin, 07:42

Dýbaıda daıyndalady

Tennıs • Búgin, 07:40

«Barys» taǵy jeńildi

Hokkeı • Búgin, 07:39

Kishkentaı qutqarýshy

Qoǵam • Búgin, 07:38

Jasandy júrek te ómirdi uzartady

Medısına • Búgin, 07:37

Kardıologter engizgen tehnologııa

Medısına • Búgin, 07:35

Kásiptik oqytýdyń tıimdiligi

Qoǵam • Búgin, 07:33

Jylý qubyryndaǵy apat

Aımaqtar • Búgin, 07:32

Muz qursanǵan Ekibastuz

Aımaqtar • Keshe

Úmit sáýlesi

Saıasat • Keshe

Ult saýlyǵy – uly baılyq

Saıasat • Keshe

Sańlaqtyń sońǵy samǵaýy

Qazaqstan • Keshe

Kitap kókjıegi keńeıip keledi

Rýhanııat • Keshe

«Kúmbirle kúıim, elimde!»

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar