Qazaqstan • 04 Qarasha, 2022

Qazaqstannyń dinaralyq dıalogtyń jahandyq prosesine qosqan úlesi

1508 ret kórsetildi

Osydan birneshe aı buryn Qazaqstan astanasynda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII Sezi ótti.

Sezdi qorytyndylaı kele, álemde týyndaıtyn etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qaqtyǵystardyń aldyn alýda qazaqstandyq tájirıbeniń jahandyq deńgeıde suranysqa ıe bolyp otyrǵanyn atap ótý asa mańyzdy dep oılaımyz.

Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII Sezi Qazaqstan úshin asa mańyzdy ýaqytpen tuspa tus keldi. О́ıtkeni Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev aýqymdy demokratııalyq, ádil Qazaqstan qurý jolynda keleli reformalardy bastap,   negizgi memlekettik ınstıtýttardy keshendi túrde qaıta jańǵyrtý jumystaryn júrgizýde. Qarasha aıynyń sońynda Qazaqstanda ótetin kezekten tys prezıdenttik saılaýy - saıası júıeni transformasııalaýdyń, oń ózgeristiń dáleli ispetti. 

Sońǵy jyldarda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń reformator retindegi negizgi jetistikteriniń biri - bul jańa ekonomıkalyq saıasat, densaýlyq saqtaý jáne bilim berý júıelerin birizdendirý, adam quqyqtaryn saıası jańǵyrtý jáne qorǵaý bolyp tabyldy. Bul óńirlerdegi ózekti máselelerdi sheshýge múmkindik beredi dep sanaımyn.

Prezıdent Toqaevqa halyq seniminiń berik te izgi ekeni belgili. Bul, meniń oıymsha, 2022 jyldyń 20 qarashasynda ótetin Prezıdent saılaýy barysynda rastalady.

Sonymen qatar «qaraly qańtar» oqıǵasy barlyǵymyz úshin mańyzdy synaq bolǵanyn atap ótkim keledi. Osy oqıǵadan keıingi jasalyp jatqan tujyrymdama men reformalar - el damýynyń jańa kezeńine áleýmettik, ekonomıkalyq jáne saıası serpin berdi.

Búgingi tańda Prezıdent júrgizip otyrǵan saıasattyń aldyńǵy shebinde -  halyqtyń ómir súrý deńgeıin arttyrý jáne ekonomıkany jandandyrý tur.

Bul bastamalar «Jańa Qazaqstan» ıdeıasynyń negizin jáne el damýynyń jańa kezeńin bildiredi. Prezıdent óziniń Joldaýynda atap ótkendeı, Qazaqstan halqy árqashan beıbitshilik pen turaqtylyqty birinshi orynǵa qoıyp, osyndaı qıyn kezeńde el birligine berik bolýymyz kerek.

Bıylǵy kúz Qazaqstanda búkil el úshin taǵy bir mańyzdy kún bolyp belgilendi.

Jaqynda ǵana Qazaqstan ulttyq mereke - Respýblıka kúnin atap ótti.  Bul el úshin asa mańyzdy kún, óıtkeni dál osy kúni 1990 jyly Qazaqstannyń Memlekettik Egemendik týraly Deklarasııasy qabyldandy. Bul - Qazaqstannyń Táýelsizdik jolyndaǵy alǵashqy tarıhı qadamdarynyń biri.

Táýelsizdiktiń alǵashqy kúninen bastap Qazaqstan beıbit súıgish el retinde tanyldy. Oǵan dálel, Astana - Sırııa máselelerin retteý boıynsha kelissózder júrgizýdiń bastamashysy, Iran energetıkalyq baǵdarlamasy men onyń ıadrolyq qarýdan bas tartýynyń jaqtaýshysy boldy.

Búgingi tańda Qazaqstan búkil álem jurtshylyǵynyń nazarynda. Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Sezi, AО́SShK sammıti, TMD  memleketter basshylarynyń keńesi, «Ortalyq Azııa – Reseı»  sammıti, Memleket basshylarynyń ekijaqty kezdesýleri – bul tarıhı oqıǵalardyń barlyǵy derlik  Astanamyzdyń biregeı dıalog alań retinde halyqaralyq ımıdjin qalyptastyrýda.

Elimizdiń halyqaralyq ımıdjin qalyptastyrýda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Sezi erekshe ról atqarady.

О́ziniń 20 jylǵa jýyq tarıhynda ol konfessııaaralyq jáne órenıetaralyq dıalogtyń jahandyq prosesine eleýli úles qosty. О́ziniń tabysty isimen el ishinde jáne halyqaralyq arenada kelisim men toleranttylyq, túsinistik pen yntymaqtastyq qaǵıdattaryn nyǵaıtý boıynsha álemdik qoǵamdastyqta erekshe oryn aldy. Aıta ketý kerek, birinshi Sezd 2001 jylǵy 11 qyrkúıektegi oqıǵalardan keıin ótti. Búkil álem bóline bastaǵan kezde qoǵamdaǵy radıkaldaný deńgeıi kóterildi. Dál osy sátte rýhanı kóshbasshylardyń qatysýymen osyndaı aýqymdy is-shara ótkizý ıdeıasy paıda boldy, ony sol kezeńdegi kóptegen saıası qaıratkerler qoldady.

2022 jyldyń qyrkúıek aıynda Qazaqstanda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII Sezin uıymdastyrý men ótkizý jáne oǵan joǵary deńgeıdegi qonaqtardyń kelýi, Qazaqstannyń halyqaralyq qoǵamdastyqtaǵy bedelin, QR Prezıdenti men Qazaqstan halqyna degen úlken senim men qoldaýdyń aıqyn dáleli.

Atalǵan Sezge Vatıkan basshysy Rım Papasy Fransısk, «Ál-Azhar» ıslam ýnıversıtetiniń joǵarǵy ımamy Sheıh Ahmed Ál-Taıeb, Kavkaz musylmandary Basqarmasynyń Tóraǵasy Sheıh-ýl-Islam Allahshýkıýr Pashazade, Dúnıejúzilik Islam Lıgasynyń Bas hatshysy doktor Muhammed ben Abdýlkarım ál-Isa, III Ierýsalım Patrıarhy Teofıl, Máskeý Patrıarhatynyń syrtqy shirkeý baılanystary bóliminiń tóraǵasy mıtropolıt Volokolamskıı Antonıı, Qazan jáne Tatarstan mıtropolıti Kırıll, Izraıldiń Bas Ashkenazı ravvıni Devıd Laý, Izraıldiń Bas sefardııalyq ravvıni Ishak Iosıf, «Akshardam» Qoǵamdyq kelisim salasyndaǵy qoldanbaly zertteýler ortalyǵynyń dırektory Djaıotındra Mýkýndraı Dave, Qytaı býddıster qaýymdastyǵy tóraǵasynyń orynbasary Szýn Sın, sondaı-aq AQSh, Eýropa jáne Azııadan kelgen jetekshi dinı jáne halyqaralyq uıymdardyń basqa da delegasııalary qatysty. Osylaısha, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII Sezine álemniń 50-ge jýyq elinen 100-den astam sheteldik delegattar qatysty. Olardyń arasynda ıslam, hrıstıan, ıýdaızm, ındýızm, sıntoızm, daosızm, býddızm, bahaı, djaınızm ókilderi bar.

VII Sezdiń ashylýy barysynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev atap ótkendeı, Qazaqstan halqy túrli órkenıetter men dinderdiń dástúrlerin, toleranttylyq pen ashyqtyq rýhyn boıyna sińirdi. Sondyqtan ol aıtqan «ártúrliliktegi birlik» qaǵıdaty Qazaqstan úshin negiz boldy.

«Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda 100-den astam etnostyń ókilderi rýhanı kelisimde ómir súrýde. 18 konfessııadan 4000-ǵa jýyq dinı birlestikter erkin jumys isteıdi. Bul baǵa jetpes baılyq jáne Qazaqstannyń basty  artyqshylyǵy dep sanaımyz. Sezdi ótkizý bizdiń elimizde de, búkil álemde de dıalog pen yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan Qazaqstan saıasatynyń mańyzdy bóligi bolyp tabylady. Barlyq aldyńǵy forýmdarda qabyldanǵan deklarasııalar radıkalızmdi, zorlyq-zombylyqty jáne qaqtyǵystardy qandaı ıdeıalardy qamtysa da únemi aıyptady. Qazirgi kúrdeli zamanda dinı lıderler bir ústelde otyryp, búkil álemge kez-kelgen kelispeýshilikterdi jeńetin izgi nıettiń úlgisin kórsetýi óte mańyzdy. Bul, meniń oıymsha, Sezdiń basty mıssııasy men ereksheligi», dedi Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev.

Elder arasyndaǵy qaqtyǵystardy eskere otyryp, álemniń barlyq elderine ortaq  pandemııadan keıingi daǵdarys – qaqtyǵystardy sheshýde jáne beıbit dıalogqa shaqyrýda dinı kóshbasshylardyń róli burynǵydan da ózekti.

VII Sezd barysynda rýhanı kóshbasshylar, saıası jáne memleket qaıratkerleri, halyqaralyq jáne qazaqstandyq sarapshylar qazirgi álemdegi rýhanı-moraldyq qundylyqtardy nyǵaıtýdaǵy dinderdiń rólin, beıbitshilik pen kelisimdi nyǵaıtýdaǵy din kóshbasshylarynyń  úlesin jan-jaqty talqylaı aldy. Sonymen qatar Sezd barysynda álemdik dinaralyq dıalog pen beıbitshilik, ekstremızmge, radıkalızmge jáne terrorızmge qarsy is-qımyl máseleleri, áıelderdiń qazirgi qoǵamnyń ál-aýqaty men turaqty damýyna qosqan úlesi, sondaı-aq dinı qaýymdastyqtardyń áıeldiń áleýmettik mártebesin qoldaýdaǵy róli talqylandy.

Tutastaı alǵanda, búgingi tańda álemdegi kúrdeli geosaıası jaǵdaıdy eskere otyryp, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII Sezi jyldyń basty halyqaralyq oqıǵalarynyń birine aınaldy.

Aıta ketý kerek, Álemdik jáne dástúrli din kóshbasshylarynyń VII Sezi halyqaralyq sarapshylardan, saıası sholýshylardan kóptegen oń baǵa alyp, otandyq jáne álemdik buqaralyq aqparat quraldary – Associated Press, Reuters, France Press, Euronews jáne t. b. álemniń 33 elinen kelgen jýrnalıst ókilderi  aıtarlyqtaı qyzyǵýshylyq tanytty. 

Álemdik jáne dástúrli din kóshbasshylary VII Seziniń qorytyndysy boıynsha Deklarasııa qabyldandy. Onda VII Sezge qatysýshylar álemniń kez kelgen buryshyndaǵy qaqtyǵystar men qantógisterdi toqtatýǵa shaqyryp, álemdik kóshbasshylarǵa júgindi.

Sondaı-aq Sezge qatysýshylar Qazaqstannyń gýmanıtarlyq bastamalaryna qoldaý bildirdi.

«Biz Qazaqstan Respýblıkasynyń órkenıetaralyq, dinaralyq jáne konfessııaaralyq dıalogtyń bedeldi jáne jahandyq ortalyǵy retindegi rólin rastaımyz», Deklarasııa mátininde.

Qazirgi ýaqytta sheteldik saıasatkerlerdi, sarapshylar men jýrnalısterdi dıalogqa tarta otyryp, Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri Seziniń ıdeıalaryn jáne halyqaralyq aqparattyq kún tártibindegi Deklarasııany belsendi jáne dáıekti ilgeriletý boıynsha jumys júrgizilýde.

Sezdiń qorytyndy qujatynda Qazaqstannyń halyqaralyq bastamalary kórinis tapty. Ol Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap halyqaralyq arenada beıbitshilikti jaqtaıtyn ashyq memleket, jahandyq jáne óńirlik isterdegi senimdi áriptes retindegi óz ustanymyn turaqty túrde nyǵaıtyp keledi.

 

B.Sársenbaev,

Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵynyń Basqarma Tóraǵasy 

Sońǵy jańalyqtar

Qaterli isikti emdeýdiń jańa ádisi

Medısına • Búgin, 21:15

Qaterli isikti emdeýdiń jańa ádisi

Medısına • Búgin, 21:15

Jumysshylarǵa suranys kóp

Qoǵam • Búgin, 21:09

Aıan týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 21:07

eGov Mobile qosymshasyna júginedi

Qoǵam • Búgin, 21:06

Qurylysty sıfrlandyrý deńgeıi tómen

Qazaqstan • Búgin, 21:05

Úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 21:04

Jigitter jigersizdik tanytty

Sport • Búgin, 21:03

Fransııa – pleı-offta

Fýtbol • Búgin, 21:01

Baqyttyń mekenin ulyqtaǵan joba

Qoǵam • Búgin, 20:58

Aıazdaǵy apat

Aımaqtar • Búgin, 20:57

Arheolog asýlary

Qoǵam • Búgin, 20:54

Ekibastuz turǵyndary jylýsyz qaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

ShQO-da taǵy birneshe jol jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:42

27 qarashaǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:13

Uqsas jańalyqtar