Qoǵam • 06 Qarasha, 2022

Rýhanı tutastyq

92 ret kórsetildi

El ishinde jıi aıtylatyn «О́zgeniń aqy­ly­men zerdeli bola almaısyń, ózge­niń dań­qyn ıelenip abyroıly bola almaısyń» degen sóz búgingi qoǵam úshin kókeıkesti.

Qazaq qoǵamynda burynnan kele jatqan ózgege elikteýshilik, ózgeni zor tutý úrdisi táýel­sizdik alǵannan keıin báseńdeıdi de­gen úmit bolǵan. Qaıdan? О́kinishke qaraı, bul úmit aqtalmady. Munyń basty sebep­teriniń biri – el ishinde, ásirese jastar arasynda ulttyq tolymdy saıasatty júr­gizýdegi sharasyzdyǵymyz nemese nıet­tiń joqtyǵy. Bul aınalyp kelgende ózgeniń qun­dylyqtaryna elikteý men qyzy­ǵý­shy­lyqty tómendetýge tikeleı áser etetin ju­mys – ulttyq bolmysymyzdy nası­hat­taý isin jetkilikti deńgeıde atqara alma­ǵa­ny­myzdy kórsetse kerek.

Búgingi qazaq qoǵamy álemge ashyq. Eshkim basqa ulttardyń ozyq úlgilerin boıyna sińirmesin, odan úzildi-kesildi bas tartsyn demeıdi. Tek, bar ýaıymymyz – elimizde tarıhı sanany qalyptastyrý úderisin bastan keshirip, rýhanı tutastyqqa qol jetkizýge talpynyp otyrǵan qazirgi kezde ósip kele jatqan jańa tolqyn, jas býyndy ortaq múddege jumyldyrýda, ortalyq kúsh-jigerge, saıası-qoǵamdyq, rýhanı-mádenı ómirimizdiń tıimdi qozǵaýshy kúshine aınaldyrýda oń nátıjege qol jetkize almaý yqtımaldyǵynyń joǵarylyǵy.

Eldiń yntymaǵy tanym-túsinigimizdiń, rýhanııatymyzdyń tutastyǵyna tikeleı táýeldi. Osy baǵyttaǵy tutastyǵymyzdyń qa­­zir­­gi deńgeıin anyqtamaı, saladaǵy kiltı­pandardy oı eleginen ótkizbeı, buǵan qa­tys­ty qoǵamdyq pikirlerge qulaq aspaı ilgeri jyljý qıyn-aq.

Elimizdi eýropalyq úlgidegi demokratııa ushpaqqa shyǵara almaıdy. Muny túsinetin kez jetti. Bizdi kógertetin qazaq dalasynda órken jaıǵan, ózin-ózi aqtaǵan, ultymyzdyń ult re­tinde saqtalyp qalýyna negizgi yqpa­lyn jasaǵan ulttyq qundylyqtarymyz. Sonyń mańynda toptasqanda ǵana rýhanı tutas­tyqqa qol jetedi.

Iá, biz búginde ulttyq qundylyqtar degen mán-mańyzy joǵary, aýqymy keń uǵymdy jıi aıtamyz. Biraq osy ulttyq qundylyq­tar­ǵa neler jatady, onyń keńistigine ne kiredi degen suraqty ózimizge áli kúnge qoıǵanymyz joq. Qoıylmaǵan suraqqa jaýap berilmesi belgili. Osy uǵymnyń fılo­so­fııalyq mánin ashý, onyń quramdas bólikterin naqty kórsetý, olardy ulttyq saıasattyń ózegine aınaldyrý isi týraly oılanatyn da túrimiz joq.

Ulttyq qundylyqtar zamana jelinen zor nuqsan kórse de halyq ishinde saqtalyp otyr. Olardy búgingi ulttyq saıasatpen qabystyra bilsek, utarymyz kóp bolmaq.

Ras, búginde qundylyqtar ózgerýde. Soǵan qaraı beıimdelý de kerek shyǵar. Biraq jel qýǵan qańbaqtaı baǵyt-baǵdarymyzdy aı­qyn­damaı, ózimizge tán ómirsheń qundy­lyq­tardy temirqazyq etpeı, qur bosqa da­laq­taı berý abyroı ápermeıdi. Bul jerde ultymyzdyń prınsıpshildigi, taban­dy­ly­ǵy qajet. О́zgergen álem men qubylǵan qundy­lyqtarǵa kózsiz tabynyp, júginip kete barý naǵyz jónsizdik bolar edi. Mine, osy oraıda ulttyq tarıhı sanany ulttyq basty qundylyq retinde qarastyryp, ony qalyptastyrý mindetin memlekettik saıa­sattyń ózegine aınaldyrý mańyzdy. Sondaı-aq bul mindetti eńserýdiń uzaq jyl­darǵa arnalǵan ulttyq is-qımyl jos­pary túzilip, ony oryndaýǵa memlekettik quzyrly organdardyń barlyǵynyń atsalysýy mindettelgeni abzal. Ásirese azamattyq qoǵamdy jumyldyrýǵa kóńil bólgen durys.

Osy oraıda tarıhı tanym-sanany qalyp­tas­tyratyn ǵylymdarǵa degen kózqarasty ózgertý óte qajet. Bul ózgeris qazirgi ja­ńar­ǵan qoǵam jastarynyń ulttyq saıasatty túsine bilýine oń áser ete alýy kerek. Búginde tehnıkalyq ǵylymdarǵa basymdyq berý gýmanıtarlyq ǵylymdardyń aıaǵyna tusaý salýda. Eki baǵytqa da teń kózqaras qajet. Bulaı bolmasa, ulttyq tarıhı sanasy oıanbaǵan kóp urpaq ósip shyǵady. Olar rýhanı tutastyqqa umtylmaıdy ári qajet sanamaıdy. Mundaılar el Táýelsizdigin nyǵaıtý jumystaryna úles qosýǵa tyrys­paıtyn, «kimniń tarysy pisse sonyń taýyǵy bolýǵa» daıyn, ózindik tarıhı mıssııasy aıqyndalmaǵan solqyldaq býyn retinde ómir súredi. Bular eldiń rýhanı tutastyqqa umtylysynyń mańyzdylyǵyn baǵalamaıdy.

Qoryta aıtqanda, erteń ult upaıyn túgendeý oıynda joq urpaq – óz anasyna oq atar máńgúrt jastarmen bas aýyrtyp, atysyp-shabysyp júrmeıik. Máńgúrtter úshin eń arzany – el Táýelsizdigi. Egemendigimizdi solardan qorǵaýǵa májbúr bolyp qalmaıyq. Qudaı saqtanǵandy saqtaıdy.

Sońǵy jańalyqtar

Aýyldy jaqsarta almasaq, bárimizge syn

Qazaqstan • Búgin, 22:09

Túıtkili kóp turǵyn úı

Saıasat • Búgin, 22:02

Ońaltý qyzmeti syn kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 21:55

Jas sarapshylar taldaýy

Saıasat • Búgin, 21:50

Ketigin tapqan kásiporyn

Ekonomıka • Búgin, 21:21

Kontrabandaǵa qarsy kúres

Qoǵam • Búgin, 21:17

Qaterli isikti emdeýdiń jańa ádisi

Medısına • Búgin, 21:15

Jumysshylarǵa suranys kóp

Qoǵam • Búgin, 21:09

Aıan týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 21:07

eGov Mobile qosymshasyna júginedi

Qoǵam • Búgin, 21:06

Qurylysty sıfrlandyrý deńgeıi tómen

Qazaqstan • Búgin, 21:05

Úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 21:04

Jigitter jigersizdik tanytty

Sport • Búgin, 21:03

Fransııa – pleı-offta

Fýtbol • Búgin, 21:01

Baqyttyń mekenin ulyqtaǵan joba

Qoǵam • Búgin, 20:58

Aıazdaǵy apat

Aımaqtar • Búgin, 20:57

Arheolog asýlary

Qoǵam • Búgin, 20:54

Uqsas jańalyqtar