Ádebıet • 08 Jeltoqsan, 2022

«Aıboz» ulttyq ádebı syılyǵynyń jeńimpazdary marapattaldy

118 ret kórsetildi

Mádenıet jáne sport mınıstrligi maýsym aıynda elimizde alǵash ret «Aıboz» ulttyq ádebı syılyǵy taǵaıyndalatynyn habarlaǵan bolatyn. Ádebıet pen baspa isiniń órisin keńeıtýge baǵyttalǵan baıqaý máresine jetip, keshe Almatydaǵy Jambyl atyndaǵy Qazaq memlekettik fılarmonııasynda qorytyndysy jarııalanyp, jeńimpazdar júldesi saltanatty túrde tabystaldy. Mınıstrlikpen birge, aqyn-jazýshylar, zııaly qaýymnyń qoldaýymen bekitilgen aýqymdy jobanyń maqsaty – tól ádebıetti tyń dúnıelermen tolyqtyrý,  jazýshylyq ónerdiń aıryqsha áleýmettik mańyzyn qoǵamǵa kórsetý.

«Aıboz» ulttyq ádebı syılyǵy jeńimpazdaryn marapattaý keshi «Sazgen sazy» ansambiliniń kúmbirlegen kúıimen ashylyp, baıqaýdyń aqtyq kezeńine jetken jeti aqynnyń óleńderinen quralǵan kompozısııalyq qoıylymmen bastaldy. Saltanatty keshti ashý úshin sahnaǵa Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaev shaqyrylyp, mınıstr myrza tuńǵysh ret uıymdastyrylyp otyrǵan ulttyq syılyqtyń mán-mazmunyna az-kem toqtalyp ótti: «Jalpy, qaı eldiń bolsa da ádebıeti qarjylyq turǵydan qoldaýdy qajet etetini jasyryn emes. Alash kezeńinde úzdik romanǵa jarııalanǵan báıgeniń arqasynda tól muralarymyz «Qamar sulý», «Qalyń mal» sekildi irgeli klassıkalyq shyǵarmalarmen tolyqty. Bul órkenıetke, rýhanııatqa jasalǵan qyzmettiń óshpestigin dáleldese kerek. Bizdiń de osy «Aıboz» syılyǵyn jarııalaǵandaǵy basty maqsatymyz – qazaq ádebıetine súıekti de, súbeli shyǵarmalardyń kóptep qosylýyna yqpal etý edi. Biz kóbine, «ádebıetimiz óz betinshe damýy qajet» degen pikirdi jıi estip jatamyz. Árıne, naryq retteıtin tustar bolýy kerek. Degenmen tarıhtaǵy tuńǵysh zamanaýı roman Mıgel de Servantestiń «Don Kıhoty» da arnaıy suranyspen jazylyp, áli kúnge deıin sóremizden de, sómkemizden túspeı kele jatqanyn umytpaýymyz kerek. «Ulttyń ádebıeti kenjelep qalsa, bolashaǵy da bulyńǵyr bolady», degen sóz bar. Mınıstrlik sońǵy úsh jyldyń ózinde 600-den asa kitapty 2 mıllıonnan astam taralymmen el kitaphanalaryna jetkizdi», dedi.

Mınıstrdiń aıtýynsha, bıyldan bastap, «Jańa qazaq ádebıeti» serııasymen otandyq avtorlardyń buryn-sońdy jaryq kórmegen jańa kitaptaryn shyǵara bastaǵan. Sonymen qatar kelesi jyldan bastap mınıstrlik qazaqstandyq jas jazýshylar men aqyndar úshin Prezıdenttiń arnaıy ádebı syılyǵyn da taǵaıyndap otyr. Syılyq 18-29 jas aralyǵyndaǵy jas qalamger úshin ádebıettiń jetekshi janrlarynda buryn jarııalanbaǵan shyǵarmalary úshin tabystalady.

Otandyq kitap shyǵarý isi men ádebıetti qoldaý baǵytynda qolǵa alynǵan jobany mınıstr qarapaıym ǵana tanystyrǵanymen, baıqaýdyń jalpy júlde qory 35 mıllıon teńgeni quraıtynyn, ár jeńimpazǵa – 5 mıllıon teńge júlde taǵaıyndalatynyn estigen qalamgerler qaýymy tarapynan suranys óte joǵary boldy. Qatysýshylardyń jasyna, jazý tiline, shyǵarma janryna esh talap qoıylmaǵan baıqaýǵa úsh jarym aıdyń ishinde 400-den astam jańa shyǵarma kelip túsken. «Úzdik poezııa», «Úzdik proza», «Úzdik drama», «Úzdik kórkem aýdarma», «Úzdik balalar ádebıeti», «Úzdik komıks», «Kitaptyń úzdik dızaıny» atty atalym boıynsha esimi anyqtalǵan  jeńimpazdardy marapattaý «Úzdik poezııa» atalymynan bastaldy. Sahnaǵa birinshi bolyp baıqaýdyń aqtyq synyna deıin ótken jeti aqynnyń ishinen top jaryp, jeńimpaz atanǵan, tyrnaqaldy jyrlarymen ádebı ortanyń nazaryn aýdaryp júrgen jas aqyn, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisi Batyrhan Sársenhan shaqyrylyp, oǵan júldeni Dáýren Áskerbekuly tabystady. Talantty aqynnyń baıqaýǵa usynylǵan «Jumbaq aral» poemasy týraly belgili jazýshy, qazylar alqasynyń múshesi Dıdar Amantaı: «Tili qunarly. Metafora erkin. Formasy jańa. Kúrdeli nárseni qarapaıym jetkize bilgen. Jan eseıgen saıyn rýhqa jaqyndaı túsedi. Túptiń túbinde jan rýhqa aınalady, ıaǵnı rýh pen jan mánin ashqan. Tyń  taqyryp: qaıshylyq pen qatynas máselesi. Avtor balalyq sezimdi kategorııa turǵysynan qarastyrady. Jan tazalyǵy – rýh bıiginde. Atalǵan bar qasıet poemany ilgeri ozdyrady. Árkim ózi kórgenin oqıdy», dep tolymdy pikir bildirdi.

«Úzdik proza» atalymynda short-lıstke engen Turysbek Sáýketaev, Tuńǵyshbaı Tóregeldıev, Marat Joldasbekov, Bek Sarbas, Qýanysh Jıenbaı, Nurbek Nurjanuly usynǵan shyǵarmalardyń ishinen belgili jazýshy Aıgúl Kemelbaevanyń «Tyrnaq» povesti úzdik dep tanyldy. Oqyrman qaýymdy mekteptiń 8-synybynda oqyp júrip alǵashqy áńgimesimen-aq eleń etkizip, sodan bergi qyryq jyl boıy ulttyq ádebıetke bar ujdanymen adal eńbek sińirip kele jatqan Aıgúl Kemelbaeva: «Elimizdiń órkendeýine kórkem sózdiń túsiretin sáýlesi ótkir. Sebebi sózdiń tylsym qasıeti bar. Sondyqtan men proza jazǵanda ózimniń ultyma zııan keletindeı eshnárse jazbaımyn», dedi tebirenip turyp.

Sondaı-aq «Úzdik dramatýrgııa» atalymy boıynsha «Myń men jalǵyz...» pesasymen belgili rejısser, jazýshy Talǵat Temenov, «Úzdik aýdarma» atalymynda Stefan Sveıgtiń «Amok», «Baqılyq aǵanyń kóz jasy» novellalarynyń aýdarmasy úshin Kenjebaı Ahmetov, «Úzdik balalar ádebıetinde» «Izder qupııasy» shyǵarmasymen Beken Ybyraıym, «Úzdik kitap dızaıny» atalymynda «Kenesary han ýa sultan» kitabymen AmalBooks baspasy jeńimpaz dep tanyldy. «Aıboz» ulttyq baıqaýyna kelip túsken shyǵarmashylyq jobalarǵa saraptama jasaǵan táýelsiz qazylar alqasynyń quramy da osy keshtiń ústinde belgili boldy. Olar: Qazylar alqasynyń tóraǵasy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, aqyn Ulyqbek Esdáýlet, aqyn Maraltaı Raıymbekuly, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri Júsipbek Qorǵasbek, jazýshy, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty Dıdar Amantaı, jazýshy, synshy-aýdarmashy Osman Tóreǵululy, jazýshy Jumabaı Shashtaıuly, belgili aýdarmashy-synshy Álııa Bópejanova, ádebıet synshysy Tursynjan Shapaı, aqyn Gúlnar Salyqbaı, baspager-dızaıner Aleksandr Salavatov, jazýshy Sadyq Sherimbek, jazýshy-dramatýrg Roza Muqanova, aqyn, aýdarmashy Meıirhan Aqdáýlet.

A.Kemelbaevany marapattaý sátinde qazylar alqasynyń tóraǵasy U.Esdáýlet qatysqan avtorlardyń da, olardyń jumysyn saraptaǵan qazylar alqasy quramynyń da sońǵy sátke deıin qupııa bolǵanyn  baıqaýdyń ereksheligi retinde atap ótti. «Aıboz» syılyǵy óz ornyn tapqan ádil syılyq boldy dep esepteımin. Sebebi ádebıetimizde Halyqaralyq «Alash» syılyǵy bar, sodan keıin Memelekettik syılyq bar, osy ekeýiniń arasynda dál osy «Aıboz» sekildi ádebı syılyq kerek edi. Mádenıet mınıstrliginiń yjdahatymen dúnıege kelgen syılyq úshin qalamgerler qaýymy atynan alǵysymdy bildirgim keledi», dedi Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Basqarmasynyń birinshi hatshysy.

Alǵash ret uıymdastyrylyp otyrǵan baıqaýdyń kemshiligi de bolmaı qalǵan joq. Jeti atalymdaǵy týyndy avtorlarynyń aty jarııalana sala, áleýmettik jeli betinde aıǵaı beleń aldy. Saıys aıaqtala sala, «Úzdik aýdarma» atalymy boıynsha shý shyǵyp, talaptyń durys saqtalmaýyna baılanysty avtorlar shaǵym bildirdi. Sharttaǵy «túpnusqa tilden aýdarylý kerek» degen talapqa nuqsan keldi» degen  shyryl estildi. Túsinik berýdi talap etken kóziqaraqty oqyrman tipti saıys qortyndysynyń da qaıta qaralýyn talap etti. «Shyǵarmalardy orys tilinen tikeleı aýdaratyn zaman kelmeske ketken. Álem ádebıeti shyǵarmalaryn túpnusqadan aýdarý óte ózekti ári mańyzdy». Áleýmettik jeli betindegi ádebıet janashyrlary tarapynan týyndaǵan osy tektes birqatar suraqqa baılanysty respýblıkalyq Kitap Palatasy jaýabyn berdi de.

Rýhanııat qyzmetine múddeli memlekettiń quzyrly mekemesi uzaq ýaqattan beri alǵash ret qazaqsha aýdarý isine qoldaý bildirdi. Álemniń basty tilinen tikeleı tárjima jasaı alatyn býynnyń qalyptasyp, kásibı aýdarma salasynyń qaıta jolǵa qoıylýynyń ózi úlken jetistik. «Aıboz» alǵash ret uıymdastyrylyp otyrǵandyqtan baıqaý sharttarynyń buzylmaýyn qadaǵalap, aldaǵy ýaqytta ústirtin irikteý, júıesiz ereje, kóleńkeli sheshim oryn almas úshin abaı bolý keregine kóz jetkizip, tıisti oı túıgenine kópshilik te senim bildirgisi keledi. Sebebi ádebıet janashyrlarynyń janaıqaıyn estigen Mádenıet mınıstrligi «halyq surasa, han túıesin soıady» qaǵıdasymen baıqaý baǵdarlamasyna ózgeris engizdi. Mınıstrliktiń Arhıv isteri jáne qujattama komıtetiniń tóraǵasy Qýat Borash komıks janry boıynsha mán-jaıdyń anyqtalǵanyn aıtyp, eshkimniń de jeńimpaz bolmaǵanyn habarlady. Jańadan taǵaıyndalǵan syılyqtyń sońy daýǵa aınalmas úshin baıqaýǵa deıin jarııalanyp ketken jumystyń avtory ereje talabyna sáıkes bas tartqanyn jetkizdi.

«Keleshek úshin keń bolaıyq!» mınıstr Dáýren Áskerbekulynyń bul sózi ádebı syılyqtyń aınalasynda týyndaǵan talas-tartysqa qoıylǵan sońǵy núktesi ispetti qabyldandy. Halqymyzdyń mańdaıyndaǵy juldyzyna aınalyp, jaǵasyndaǵy qundyzdaı qundy «Aıboz» syılyǵy ádebıetke serpilis ákelse, dittegen maqsattyń oryndalǵany.

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde et konservileriniń óndirisi artty

Ekonomıka • Búgin, 14:25

Elordada gazel avtokóligi janyp ketti

Elorda • Búgin, 12:18

Uqsas jańalyqtar