Kıeli Jetisý jeri, bul qazaqtyń tarıhyn tamyrshydaı tap basqan, shejireli shaldaı sher tarqatsa, býyny bosap sala beretin áýlıe meken emes pe? Taýǵa qashalǵan ıdeogrammalar, balbal tastar, qoıanjon qum jotalar, túıe órkeshti tóbeler – qart tarıhtyń qazynasy. Sony sezgen áýesqoı arheologter Taldyqorǵan mańynan petroglıfterdiń eń úlken shoǵyryn tapty. Qadym zamannan qattalǵan, kisi kózinen tasada jatqan kepıetti oryn 80 sharshy shaqyrym jerde qonys tepken. Bul nekropolıs, ejelgi qonystar jáne kerýen saraıy bar arheologııalyq keshen. Ǵalymdar ázirge eskertkishtiń onnan bir bóligin ǵana zerttegen. Áýesqoı arheologter osy biregeı petroglıfter keshenin tórt jyl boıy zerttemek. Árıne, bári ýaqyttyń enshisinde, áıtkenmen, bul jazýlar áldeneni aıtqysy keletinin sondaǵy jurt sezip otyr.
Aldyn ala málimetter boıynsha munda ejelgi beıneleý óneriniń 26 myń sýreti shoǵyrlanǵan. Negizinen ol jerde janýarlardyń beıneleri men shaıqas jáne ań aýlaý kórinisteri beınelengen. Arheologııa ınstıtýtynyń ondaǵan ekspedısııasyna qatysýǵa múmkindik alǵan, 40 jyldyq tájirıbesi bar áýesqoı arheolog Olga Gýmırova bul qasıetti oryndy tek elde ǵana emes, sondaı-aq basqa da jerdegilermen salystyrǵanda eń úlkeni dep ataýǵa bolatynyn aıtty. Arheologterdi tabylǵan keshenniń 4 myń jyldan asa ýaqyt boıy óziniń bastapqy túrinde saqtalǵany qýantqan. Bul qundylyq zertteý jumystary júıeli júrýine járdemdespek.
«Sýretterde kórsetilgenderdi Jetisý aýmaǵyndaǵy kóshpelilikti damytý ensıklopedııasy dep ataýǵa bolady. Onda kóshpeliliktiń paıda bolǵan kezderi baıandalǵan. О́ıtkeni munda qola dáýirindegi sýretter bar. Bul bizdiń eldiń ǵana emes, sondaı-aq álemdik tarıh pen mádenıettiń baılyǵy dep sanaımyn», deıdi O.Gýmırova.
Qazir arheologter nysannyń tólqujatyn jasap jatyr. Bul óte aýyr jumys, ár sýrettiń koordınattaryn zertteý, bekitý, onyń ornalasýy men erekshelikterin sıpattaý jáne Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń petroglıfter bazasyna enetin tólqujatyn jasaý qajet.
Tarıhı jáne mádenı mura eskertkishterin qorǵaý ortalyǵynyń basshysy Ǵalymjan Ospanovtyń aıtýynsha, zertteý jumystaryna oblystyq bıýdjetten 9 mln 700 myń teńge bólingen. Qazirgi ýaqytta barlyq konkýrstyq rásim ótkizilgen. Tipti jeńimpaz da anyqtalyp, eskertkishterdi qorǵaý ortalyǵymen kelisimshartqa qol qoıylǵan. Soǵan saı jumystar júrip jatyr. Aldaǵy ýaqytta Qaratal aýdany boıynsha arheologııa eskertkishterine pasporttaý júrgiziledi. Bul eskertkishterdiń qorǵaý aımaqtaryn anyqtaýǵa, esepke alýǵa jáne ornatýǵa múmkindik bermek.
Mamandardyń sózine qaraǵanda, ǵalymdar Qazaqstandy «petroglıfter eli» dep ataıdy. О́ıtkeni olardyń 300-ge jýyq klasteri bar. Al Taldyqorǵan tóńireginde onnan asa kóne tarıhı-mádenı mura eskertkishteri shoǵyrlanǵan. Eshkiólmes shatqaly Eýrazııa aýmaǵyndaǵy petroglıfterdiń eń kóp jıyntyǵy dep tanylǵan. Sondaı-aq Alabasy, Baıanjúrek, Arqarly arheologııalyq keshenderi bar jáne bul az ǵana bóligi eken. Qasıetti orynda tabylǵan ejelgi úńgir sýretteri álemdegi eń úlken galereıa. Arheolog Bekbol Nurmuhanbetov birlesken kúsh-jigerdiń nátıjesinde taǵy bir taqtany saqtap qalǵan. Munyń bári tarıhymyzdyń betine taǵy bir taqyryp bolyp jazylar úlken estelik ekeni daýsyz.
Qazir qarjy máselesi isti buıdalap tur. Qolda bar aqshanyń jetkiliksizdiginen bul biregeı arheokeshendi zertteý kóptegen jylǵa sozylýy múmkin. Sondyqtan ǵalymdar nysandy pasporttaýǵa asyǵyp jatyr. Sodan keıin ol tek memlekettiń qorǵaýyna ǵana emes, sonymen birge IýNESKO-nyń búkilálemdik mura tizimine enedi degen senimde. Iske bel sheshe kirisken bilikti mamandar sońyna deıin raıynan qaıtpaýǵa bekinip otyr. Tek tańbaly tastar til qatsa jetip jatyr…
