Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha «Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵynyń» IIM qoldaýymen birlese shynaıy oqıǵaǵa negizdep túsirgen týyndysynyń qoıýshy rejısseri – Rashıd Súleımenov, qoıýshy operatory – Ernur Ryspaev. Al ssenarıı boıynsha Ilham Djalılov, Rashıd Súleımenov, Rýstam Azamatov ter tókse, basty rólderdi Baqyt Qajybaev, Alekseı Shemes, Áıgerim Júnisova, Sergeı Byhov, Dınara Nyǵmetýllına, Ánýar Qarataev, Bolat Ábdilmanov bastaǵan akterler oınady. Fılmniń Astanada ótken aldyn ala kórsetilimine memlekettik organdar, kınoındýstrııa ókilderi, basty rólderdi somdaǵan ártister qatysty.
«Bul ról shyǵarmashylyq tájirıbemdegi óte kúrdeli rólderdiń biri desem, artyq aıtqandyǵym emes. О́ıtkeni men keıiptegen beıneniń jaýapkershiligi óte orasan, avtobýstyń ishindegi árbir adamnyń ómiri tikeleı osy keıipkerdiń moıynynda boldy. Túsirilimge jan-jaqty izdenip, úlken daıyndyqpen keldim. Jalpy, qandaı ról bolsyn, akter úshin úlken tájirıbe ǵoı. Sondyqtan «Nabat operasııasynyń» meniń kásibı jolymdaǵy bereri kóp fılmniń biri ekeni sózsiz. Túsirilim tobyna, fılmde birge oınaǵan áriptesterime alǵysym sheksiz. Bul – barlyǵymyzdyń ortaq eńbegimiz», dep fılmde basty róldi oınaǵan akter Baqyt Qajybaev aıtýly týyndy týraly áserin, izdenisin ortaǵa saldy.
Akter atap ótkendeı, kartına shynaıy oqıǵaǵa negizdelgen, onda 1992 jylǵy arnaıy operasııa týraly baıandalady. Túrmeden qashqandar avtobýs jolaýshylaryn kepilge alady. Olardy quqyq qorǵaý organy qyzmetkerleri qutqarady.
«Kartınanyń avtorlary ótken jyldardaǵy tarıhqa kóz júgirtýdi jón kórdi. 1992 jyly kezeńdestirý kezinde qashyp ketken 6 tutqyn Shıeli stansasy mańynda qalaaralyq avtobýstyń jolaýshylaryn kepilge alǵan. Uzaq kelissózden keıin qaraqshylar ushaq talap etti. Biraq naqty josparlanǵan operasııanyń nátıjesinde barlyq qylmyskerdiń kózin joıdy. Kepilge alynǵandardyń eshqaısysy zardap shekken joq. Bul birde-bir adam jaralanbaǵan álemdegi birinshi operasııa boldy», deıdi «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń prezıdenti Azamat Satybaldy. Kınostýdııa basyshysynyń aıtýynsha, atalǵan fılm – bıyl Ulttyq kınostýdııa túsirgen tuńǵysh premera.
«Jalpy, bıyl taǵy 9 fılm túsirýdi josparlap otyrmyz. Kórsetilimdi «Nabat operasııasy» fılminen bastadyq. Kınotýyndy 1992 jylǵy oqıǵa týraly ǵana emes. Kórermen fılmnen jaqsylyq pen jamandyqtyń kúresin, adamı qasıetter men batyldyqtyń aıqyn kórinisin kóre alady», dedi ol.
Atys, shabystyń kóptigine qaramastan, «Nabat operasııasy» quqyq qorǵaý organy qyzmetkerleriniń kózsiz batyrlyǵy men operasııa týraly emes. Bul – taǵdyrdyń jazýymen osy avtobýsqa tap bolǵan qarapaıym kepilge alynǵan adamdardyń ómirindegi 20 saǵatqa sozylǵan oqıǵa jáne adamı qasıetteriniń aıqyn kórinisi.
«Qazir kıno ónerinde úlgi bolarlyq qaharmandardy kórsetý, ásirese patrıotızmge baýlý tuǵyrda tur. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasynda otandyq patrıotızmdi qalyptastyrý máselesin erekshe alǵa tartty. «Nabat operasııasy» fılmi osy údeden shyǵady, ol Otanǵa degen súıispenshilikti, ulttyq qaýipsizdik organdarynyń, quqyq qorǵaý organdarynyń kózsiz erligin dáripteıdi. Ortalyqtyń maqsaty – osyndaı otandyq fılmderge jańa lep berý», dedi «Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵynyń» basqarma tóraǵasy Qurmanbek Jumaǵalı.
Fılmdi 2 mamyrdan bastap elimizdiń barlyq kınoteatrlarynan tamashalaýǵa bolady.
