Infografıkany jasaǵan – Amangeldi Qııas, «EQ»
Jıyntyq zeınetaqynyń ortasha mólsheri 143 622 teńgege, onyń ishinde yntymaqty zeınetaqy somasy 95 963, bazalyq zeınetaqy 47 659 teńgege jetti. Ulttyq bank aıqyndaıtyn ınflıasııanyń boljamdy deńgeıine sáıkes, bıylǵy 1 qańtardan bastap bazalyq zeınetaqy tóleminiń mólsheri 6,5%-ǵa, yntymaqty zeınetaqy 8,5%-ǵa, ıaǵnı ınflıasııa deńgeıinen 2%-ǵa artyq ulǵaıtyldy. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes 2023 jyldan beri, bes jyl ishinde eń tómen bazalyq zeınetaqyny eń tómen kúnkóris deńgeıiniń 70%-na deıin, eń joǵarǵy – 120%-ǵa deıin ulǵaıtý kezeń-kezeńimen júzege asyrylyp jatyr. Osyǵan oraı bıylǵy 1 qańtardan bastap bazalyq zeınetaqynyń eń tómen mólsheri eń tómen kúnkóris deńgeıiniń 65%-nan 70%-ǵa deıin artyp, 32 360 teńge bolsa, eń joǵary mólsheri tómen kúnkóris deńgeıinen, ıaǵnı 105%-dan 110%-ǵa deıin kóbeıip, 50 851 teńgege jetti.
Memlekettik bazalyq zeınetaqy tólemi 2018 jylǵy 1 shildeden bastap zeınetaqy júıesindegi ótilin eskere otyryp, árbir alýshyǵa jeke taǵaıyndalady. 1998 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha turaqty jumys istegen ýaqyty sondaı-aq mindetti zeınetaqy jarnasy (MZJ) tólengen kezeńi eńbek ótiline qosylady.
Beınettiń zeıneti qalaı esepteletini kópshilikti qyzyqtyratyny anyq. Eger azamattyń zeınetaqy júıesindegi ıaǵnı aı saıynǵy salymy turaqty bolyp, úzilissiz 10 jyl nemese odan az bolsa, sondaı-aq múlde jınalmasa, bazalyq zeınetaqy eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70%-yna esepteledi. Odan keıin 10 jyldan asqan ár jyl úshin onyń mólsheri 2%-ǵa artady. Eger ótili 20 jyl bolsa, bazalyq zeınetaqy tómengi kúnkóris deńgeıiniń 90%-yn quraıdy. Eńbek ótili 30 jyl nemese odan kóp bolsa, kúnkóris deńgeıiniń eń joǵary, ıaǵnı 110% kóleminde belgilenedi.
Bir aı ishinde mindetti zeınetaqy jarnalary Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna birneshe ret aýdarylsa, jınaqtaýshy júıege qatysý merzimi bir aı bolyp esepteledi. Osylaısha, mindetti zeınetaqy jarnalary neǵurlym turaqty ári tolyq kólemde aýdarylatyn bolsa, zeınet jasyna jetkende bazalyq zeınetaqy tólemderiniń mólsheri soǵurlym artady. Azamattardyń jasyna baılanysty zeınetaqy tólemderiniń mólsheri 1998 jylǵy 1 qańtardaǵy jumys ótiline (kem degende 6 aı), sondaı-aq zeınet jasyna jetkenge deıingi kezeńdegi ortasha aılyq tabysyna qaraı esepteledi.
2024 jylǵy 1 qańtardan bastap jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy (JMZJ) engizildi. Jumys usynýshy qyzmetkerleriniń zeınetaqy jarnasyn óz qarajaty esebinen tóleıdi. Byltyr JMZJ mólsherlemesi 1,5% bolsa, bıyl 2,5%-ǵa artty. 2028 jylǵa deıin 5%-ǵa jetkizý kózdelgen.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, bıylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha jumys berýshiler 4,9 mln jumyskerdiń paıdasyna 329,1 mlrd teńge kóleminde mindetti zeınetaqy jarnasyn aýdarǵan. Jumys berýshilerdiń JMZJ aýdarýy jumyskerlerdi zeınetke shyqqannan ómir boıy qosymsha jınaqtaýshy zeınetaqy tólemimen qamtamasyz etedi. JMZJ-ny jumys berýshiler 1975 jylǵy 1 qańtardan keıin týǵan azamattarǵa ǵana aýdarady.
