«Qarasha, jeltoqsan men sol bir-eki aı...»

Qatty aıazdyń sońy qarly boranǵa ulasatyn syńaıly Kúz halyqqa jaıly-aq bastalyp edi... «Bıylǵy qys qaharyn qatty tókpeıdi-aý» dep boljaǵanymyz da ras. Alaıda, qarasha týǵanda qar jaýdy, qalyń jaýdy. Qaıtqan qustar qanatyn baıaý qaǵyp, tas laqtyrsańyz dál tıetindeı qashyqtyqta ushyp bara jatqany da kóńilge salqyndyq sebe ketti. Sol tusta toptasa qarqyldaǵan qarǵalar keshegi yzǵardy eskertti-aý. О́laranyń kúnderi shym-shym aıazben atyp, qytymyrlana batqany da esten shyǵa qoıǵan joq. «Kúnniń raıy qaıter eken?» deskenbiz. Aı ortasynan aýǵanda sınoptıkter habar taratty. «Batys Sibirdiń soltústik aımaqtarynda sýyq antısıklon taratylady, sonyń áserinen tek soltústik oblystarda ǵana emes, respýblıkanyń ońtústiginde de temperatýranyń tómendeýi kútilýde», dedi mamandar. «Qazgıdromet» ókilderi ile-shala bylaı málimdedi: «Buryn-sońdy bolmaǵan aıaz Qazaqstannyń soltústik pen shyǵys oblystaryna ornyqty. Ortasha táýliktik aýa temperatýrasy bul aýdandarda klımattyq normadan 10-18 gradýsqa tómen. Mundaı aıaz Kar teńizi ústinde qalyptasqan salqyn jáne qatty antısıklonnyń áserinen bolýda. Arktı­kalyq aýa aǵyny saldarynan eń tómengi temperatýra – 30-36 gradýsqa deıin tústi. Osyndaı jaǵdaı aldaǵy úsh táýlikte saqta­lady, ortalyq pen shyǵysta túngi tempe­ratýra, tipti tómendeýi, jekelegen aýdan­darda – 40 gradýsqa deıin tómendeýi múmkin». Mamandar qatelespegen eken, senbi, jeksenbi kúnderi qaharyna mingen qysty kórdik. Bet qaratpaǵan aıazy kúsheıip, aıtar­daı-aq qysty! Soltústik, ortalyq jáne shy­ǵys oblystarda túngi temperatýra – 30-35, keı jerlerde – 40 gradýs aıaz boldy, batys­ta synap baǵanasy – 20-28 gradýsty kórsetti. Keshe kún raıy synǵan sııaqty, áıteýir aıaz sabasyna túsken. Dese de, sınoptıkter dabyl qaǵýda. Erteń jáne arǵy kúnderi Soltús­tik Qazaqstan, Aqmola, Pavlodar ob­lys­tarynda qar, burqasyn, keı jerlerde kúsh­ti boran bolmaq. Ońtústik-batystan soq­qan jeldiń ekpini sekýndyna 23-28 metrge deıin jetetin kórinedi. Qalaı desek te, «Qara­shanyń qaıtýy» ońaı bolmaıtyn syńaıly. Biz «Qazgıdromet» ortalyǵy aýa raıyn uzaq merzimge boljaý basqarmasynyń jetekshi ınjeneri Aıgúl Myńjanovamen tildes­ken edik. «Aǵymdaǵy aıdyń ortasynan bastal­ǵan aıaz úsh-tórt táýlikte kúshine engen edi. Arty qarly boranǵa ulasatyn túri bar. Jeltoqsan da qubylmaly bolǵaly tur», deıdi ol. Maman sózine sensek, keler aıda qar, tuman, burqasyn, kóktaıǵaq jaǵdaılary jıi oryn alatyn syńaıly. Qazaqstannyń basym bóliginde temperatýralyq rejim klımattyq norma aıasynda qalyptasady, tek Soltústik Qazaqstan, Pavlodar jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda mólsherden birshama tómen bolady. «Eń sýyq kúnder jeltoqsannyń birinshi jáne úshinshi onkúndiginde oryn alady. Ol kezde soltústik, shyǵys, ortalyq óńirlerde synap baǵanasy túnde – 20-25, keı jerlerde – 35 gradýsqa deıin tómendese, kúndiz – 10-15, keı jerlerde – 20 gradýsty kórsetedi. Al batys, ońtústik oblystarda túnde – 10-20, kúndiz – 5-15 deńgeıinde baıqalmaq», deıdi A.Myńjanova. «Qazgıdromet» ókiliniń sózi dástúrli boljamdarymyzben de úılesip tur. Aqyrǵy aıdyń alǵashqy kúnderinde «Qyrbastyń qyzyly» kelmeı me? Kádimgi bet shymshıtyn aıaz. Sodan keıin, jyldyń sońyna taman «Tekeniń burqaǵy» bar. «Burqyldaq» dep te atalady. Bul – eki-úsh kún boıy uıyt­qıtyn yzǵarly boran. Qańtar qalaı bastalady? Keshegi yzǵardan soń, bul saýal da kópti alańdatqany ras. Aıgúl Myńjanova aldaǵy jyldyń qysy halyqty qatty qysa qoımaıtynyn aıtady. «Uzaq merzimge jasalǵan boljamǵa súıensek, temperatýra aıasy ortasha kópjyldyq mánnen bar bolǵany bir gradýs qana tómen. Al aqpanda Batys Qazaqstan, Atyraý, Mańǵystaý Qyzylorda jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynda qar shamadan az jaýsa, qalǵan óńirde jyldaǵy mólsher shamasynda jaýady», degen boljam jasady sınoptık. Ashat RAIQUL, «Egemen Qazaqstan»