Nuǵym Qaıdar, búrkitshi: Ákem 90 jasqa deıin qus baptady

– Bilýimizshe, oblystaǵy búr­kit­shilerdiń 99 paıyzy Úr­jar aýdanynda. О́skemenniń irgesindegi Shyǵys aýylynda bir búrkit bar dep estımiz. Qate­lespesem, óńirdegi qus­begiler­diń eń jasy úlkeni de, aqsaqaly da ózińizsiz. 

– Qytaıdan atamekenge, ıaǵnı Úrjar aýdanynyń Kókterek aýyly­na 2008 jyly kóship keldim. Kóship kelgennen keıin qusbegilik ónerdi odan ári jalǵastyrdym. Áýelgi kezde jalǵyz ǵana búrkitim boldy. Qa­zir qudaıǵa shúkir, belgili at­begi, búrkitshi, ózimniń shákirtim Táttimbet Kápulynyń bas bolýy­men Úrjardaǵy búrkitter sany 9-ǵa jetti. Bir ǵana Kókterek aýylyn­da 5 búrkit bar. О́zim eki búrkit ustap otyrmyn. Aıt­paq­shy, elge kelgen jyly myna­daı qyzyq bol­ǵan. Ustap ák­elgen búrkitimdi kórgen aýyl azamattarynyń tóbe shashy tik turyp: «Qusty zańsyz ustap otyrsyń. Endi seni sottaıdy, aıyp tartasyń», dep qorqytty. Alypushyp Maqanshynyń ákimi Sátaıǵa bardym. Azamat eken. «Ata dástúrimizdi jalǵastyrýǵa kelgen ekensiz. Sottalsam, men-aq sottalaıyn, qoryqpaı ustaı berińiz. Úkimetke tirketý jaǵyn da oılas­tyrarmyz» dep máseleni áp-sátte sheship tastady. Sodan beri qus baptap kelemin. Qazir tárbıelep júrgen 10 shákirtim bar. 

– Sonda sizdiń ata-babala­ry­ńyz da búrkit ustaǵan ǵoı. 

– Iá, neshe atadan jalǵasqan óner ǵoı. Qazir ulym da qyran bap­tap júr. Meniń qusbegilikpen shuǵyldanǵanyma 40 jyldan asty. Ákem 90-ǵa kelip qaıtys boldy. Atam da, onyń ákesiniń de búrkit ustaǵanyn eskersek, eńbek ótilimiz 500-600 jyldyń ústine shyǵatyn sekildi.

– Qazir oblysta qansha búr­kit­shi bar?

– Toǵyz búrkit Úrjarda bolsa, bir búrkitti Shyǵys aýylynda ustap otyr. Meniń biletinim, Úkimet tirkeýindegi osy on qus. Basqa aýdandarda búrkit joq. 

– О́ńirdiń basqa aýdandaryn­da búr­kitshilik nege damymaı otyr­ dep oılaısyz? Úrjarda bar­ taý, Úrjarda bar qar Tar­baǵa­­taı men Abaıda da bar emes pe?

– Birinshiden, búrkit us­taý ońaı sharýa emes. Baby kóp. Áýresi mol. Ekinshiden, qusbe­gi­likke úıretetin, kóterip, dárip­teıtin úlken kisiler de azaıyp barady.

– Búrkitshilerdiń saıystaryn kórip, tamashalap júremiz. Qasqyrdy bylaı qoıǵanda, qar­­saq pen túlkige túse almaı ja­tady bizdiń búrkitter. Kúsh-qýa­ty kemidi me? Álde baby du­rys emes pe?

– Kúsh-qýaty kemigen joq. Biz búrkitterdi ań-qusqa emin-er­kin sala almaı júrmiz. О́ıtkeni elimizde ekologııany qorǵaý saıa­saty bar. Arnaıy zańdar bar. Qazir elimizde búrkitshilik óner tek sporttyq shara sıpatynda. Jarystarǵa qatysýmen ǵana shek­telip otyrmyz. Keń dalada saýyq-saıran quryp, qoıanǵa, qar­saqqa, qasqyrǵa salyp, qustyń da, ózimizdiń de aıyzymyzdy qan­dyrýǵa múmkindik joq. Árı­ne, búrkitterimizdi dalaǵa alyp shyǵamyz. Qanatyn jazdyryp, taý aınaldyryp ushyramyz. Ushy­rmasa topqanat bolyp qa­la­dy. Búrkit bir jyl ushpasa, ushýynan jańylady. Al endi qyrandardyń qarymyna kelsek, qasqyrǵa túse alatyn búrkitter joq deýge bolmas. Bar. Ol úshin ábden babyna kel­tirý kerek. Qasqyrǵa túsý búrkittiń jasyna qaramaıdy. Ba­lapan búrkit te túsedi. «Bala búrkit túlkiden aıanbaıdy» degen sóz bar ǵoı qazaqta. Jas búrkit óte ójet bolady. Úsh jasqa deıin ushqyr keledi, uryn­shaq keledi.  Úsh jastan keıin ózin-ózi us­taı­tyn dárejege jetedi. 

– Jasy ulǵaıǵan saıyn shyń­­da­la túsedi deısiz be?

– Iá, shyńdalady. Jas kezinde tartynshaqtap arttap ustasa, ıaǵnı artynan kep ustasa, mashyqtana kele bastan ustaıtyn dárejege jetedi. Bastan basatyn dárejege kelgennen keıin urý, ustaý sheberligi shyńdalady. Sol kezde aıaǵyn da shaınatpaıdy, ózi túsken ańdardan qýlyǵyn da asyratyn bolady. 

– Búrkit qansha jyl ómir súre­di? 

– Buryn úlkender «qyryq tú­lettim, otyz túlettim» dep otyra­tyn. Bir túletý – bir jas. Men ózim Qytaıda júrgende bir qusty 19 túlettim. Ákemniń ákesi «otyz túlettim de qoıa berdim» deıtin edi bizge. Biraq búrkittiń qartaıyp ól­genin kórgen eshkim joq.

– «Búrkit ábden qartaıǵanda ózin-ózi quz jartasqa soǵyp óle­di»­ dep jatady.

– Ol – úlkenderdiń ańyz sózi. Bálenbaı aýyldyń mańyn­da bá­len­baı qus qartaıyp óldi degen­di esh­kimnen estigen emespin. Shyn bolýy da múmkin. Búrkit óligin kór­setpeıtin qus qoı. 

– Jańa Qytaıdaǵy búrkitti uzaq ýaqyt ustaǵan qusbegiler ja­­ıyn­da aıttyq. Elimizde osyn­daı búrkitshiler bar ma?

– Qyryq, otyz jyl bolmasa da 20 túletken, 22 túletken qusbe­giler elimizde joq emes. Máselen, osy jarysqa Astana­dan kelgen Kúntýǵannyń ákesin­de osyndaı búrkitter bar. Qazaq­standaǵy rekord sol bolýy ke­rek.

– Rekord demekshi, qazir qaı elde qusbegiler kóp? Mońǵo­lııa­da ma, Qytaıda ma, álde bizde me?

– Mońǵolııada 500 búrkit bar desedi. Ony ustap otyrǵan ózi­mizdiń qandastarymyz. Bizde 50-60 búrkittiń shamasy. Úshtiń birine de jetpeıdi. 

– Osy qusbegilerde «zeınet­ker­lik jas» degen dúnıe bar ma? Me­nińshe, shekteý joq se­kil­di.

– Shekteý joq. Atqa minýden qal­ǵansha qusyn ustaı beredi. My­saly, meniń ákem 90 jasqa deıin qus baptady. «О́zim ólgen­nen keıin qoıa berseńder bolady» degen sózi áli kúnge deıin esim­de. Burynǵy aqsaqaldar: «Endi ózim qartaıdym. Mynany qınamańdar. Kótere al­sań kóter. Kótere almasań aqtyq baı­lap, quzar shyńǵa apar da qoıa ber» dep ósıet etetin.

– Qyryq jyldan beri qus tóresi búrkitti serik etip kele­siz. Búr­kittiń qandaı qasıet­terin, óz­geshe minezderin bóle-jara aıtar edińiz?

– Biz búrkitke nege sonsha qu­martamyz? Búrkit Alla taǵa­ladan «men qaı orynda júrem?» dep suraǵan desedi. Sonda «Saǵan adam pendeniń oń ıyǵynan oryn berem. Adamnyń túkirigine ǵashyq etem» depti Alla taǵala. Rasynda da, búrkittiń aýzyna túkirip otyr­sań tamsanyp jutyp otyrady. Búr­kitti musylman balasyna, qa­zaq balasyna Allanyń bergen syıy dep oılaımyn.

– Búrkittiń qasynda otyr­ǵan­­da qandaı kóńil kúıde bola­syz? О́zińizdi jaqsy, jeńil sezi­nesiz be?

– Basqalardy bilmeımin qusbe­giler otbasynda búrkit joq bolsa, bir dúnıe kem bop tur­ǵandaı seziledi. Endi qyran­nyń qasıetin aıtaıyn. Búrkittiń janynda jıi júrseń balalarǵa da, ózińe de tumaý tımeıdi. О́ziń bir jerden tumaýratyp kep qusty kóterip syrtqa shyqsań saýyǵyp qaıtasyń. Sondyqtan búrkittiń mıkrob joıa­tyn da qýaty bar ma dep oılaımyn. Birde qusymdy kóterip kele jatyp atym súrinip ketip, jyǵylyp qaldym. Qystyń kúni, ústimdegi kıimim zildeı. Atym bolsa qashyp ketti. Qusym­dy ári kóterip, beri kóterip, qolym talǵan soń bosatyp qoıa berdim. Ushyp, bir-eki tumsyq aına­lyp ketken. Dóńnen assam, búrkitim atymdy toqtatyp tur. Sóıtsem atymnyń jerge súıretilgen shylbyryn baryp basqan eken qyranym. Shyl­byrdyń ushy kúltelengen edi. Sol tustan bassa kerek. Atymdy ustap, búrkitimniń bul isine qatty tebirenip, qýanyp qaldym. Artynan qusym bul jerde maǵan kómekteseıin dep emes, attyń shylbyryn shyrǵaǵa sanap, ustady ma dep te oıladym. Kim biledi?!

Byltyr aýyldaǵy mektep dı­rek­tory «Búrkit – memle­ke­ti­mizdiń týynda turǵan qus. Osyny jas urpaq kórsin, kózi qansyn» dep tórt-bes balany maǵan ji­bergen bolatyn. «Mynany bııa­laı deıdi, anany tomaǵa deıdi, bul – aıaqbaý» dep búrkittiń búkil qural-jabdyqtaryn oqýshylarǵa kórsetip, bilgenimdi aıtyp bergem. Bıyl sol betinde qalyp qoı­dy. Qaıta bastalǵan joq.

– Úrjarda búrkitshilik óner jaq­sy damyp kele jatqany bel­gili. Aýyl balalarynyń qyzy­ǵýshylyǵy qalaı? О́zińiz úıretýge daıynsyz ǵoı. 

– Qyzyǵýshylyǵy jaqsy. Úı­re­týge daıynmyn. Úırenem degenderge árkez esigim ashyq. Bir ǵana tilegim bar. Qus ustaý ońaı sharýa emes. Kúndelikti tamaǵy bar, keıde basqa oblystarǵa ja­rys­tarǵa baratynymyz bar. Son­dyqtan oblys basshylyǵy, Úki­met tarapynan kóńil bólinse, qar­jylaı qoldaý kórsetilse deımiz. Sonda jastar da talaptanar edi. Búrkitshilik óner odan ári jandanar edi.  – Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken  Azamat QASYM,  «Egemen Qazaqstan»

Shyǵys Qazaqstan oblysy, Úrjar aýdany

Sýretti túsirgen Nursultan ESENBAEV