Osydan on jyl buryn elordanyń alǵashqy mereıli datasy dúbirlegen toımen atalyp ótkeni áli esimizde. Tór qalanyń týǵan kúninde aty ańyzǵa aınalǵan úsh tenordyń biri – Plasıdo Domıngo Táýelsizdik saraıynda konsert bergen-di.
Oǵan deıin qaptaǵan pop-juldyzdardy aıtpaǵanda, Monserrat Kabale, Dmıtrıı Hvorostovskıı syndy klassıkalyq mýzykanyń maıtalmandary da Astananyń aspanyn talaı márte ánge bólegen. Degenmen, uly ıspan ánshisiniń konserti erekshe ótti, qala halqy kópke deıin qala kúnin Plasıdo Domıngonyń esimimen baılanystyryp júrdi.
Biz bul joly Domıngonyń konserti emes, konsert aldyndaǵy baspasóz máslıhaty týraly, dálirek aıtqanda, bir saýalǵa bergen jaýaby týraly aıtqymyz kelip otyr. Tenor Táýelsizdik saraıynyń tabaldyryǵynan attamastan bir saǵat buryn uıymdastyrýshylar jýrnalısterdi aty máshhúr meımannyń aldynda uıaly telefondardyń dybysyn óshirý, suhbat kezinde fotoapparattardyń jarqylyn báseńdetý, ánshige bes qadam jerde syzylǵan qyzyl syzyqtan attap ketpeý... degen syndy burynnan belgili erejelerdi birneshe ret qaıtalap túsindirdi. Maestronyń ataq-dańqy soǵan májbúrlese kerek.
Sonymen senor Domıngo mejelengen ýaqyttan bir mınýt ta keshikpeı máslıhatqa kelip jetti. Qarapaıym qalpynan tanbaı, jýrnalıstermen emen-jarqyn esendesip, suraqtarǵa jan-jaqty jaýap berýge kóshti. Astana kúnimen quttyqtaýdy da umytqan joq.
Osy kezdesýde áriptesterimizdiń biri aty ańyzǵa aınalǵan ánshiden pop-mýzykaǵa qatysty pikirin suraǵan. Shyny kerek, klassıkalyq mýzyka tarlandarynyń estrada áshekeıleriniń ónerin joqqa shyǵaryp, iske alǵysyz etip tastaıtynyna buryn jıi kýá bolyp júrgenbiz. Al Domıngonyń sózinen ondaı astamshylyqty baıqamadyq. Kerisinshe, ónerge shyn berilgen adamdardyń eńbegine erekshe qurmetpen qaraıtyny sezilip turdy. – Men «Bıtlz», Madonna, «U2» sııaqty uly ánshiler men toptardyń ónerine ǵashyq jandarǵa túsinistikpen qaraımyn. Sebebi olar shyn mánisinde talantty ártister. Búgin bar, erteń joq ánshilerdi men tanyp úlgermeýim múmkin. Al uzaq jyl boıy kórermen kóńilin jaýlap kelgen adamdarǵa qurmetpen qaraımyn,– dedi ol.
Pop-mýzykanyń koroli Maıkl Djeksonǵa qatysty kózqarasy da erekshe eken.
– Maıkl Djekson – pop-mýzykadaǵy eń uly ártisterdiń biri. Onyń daýysy óte jaqsy bolatyn. Al sahnadaǵy sheber qımylyn endi eshkim qaıtalaı almaıtyn shyǵar. Ol ǵajap bıleıtin. Menińshe, Maıkl Djeksondy Rýdolf Nýrıev, Mıhaıl Baryshnıkov sııaqty uly bıshilermen bir qatarǵa qoıýǵa ábden bolady. Sóz joq, ol erekshe daryndy adam edi,– dedi pop-mýzyka koroliniń talantyna tańǵalysyn jasyra almaı.
Baspasóz máslıhatynan keıin Domıngonyń kishipeıil jaýabyna jýrnalıster rıza bolysyp jatqanyn baıqadyq.
Vırtýoz skrıpkashy, álemniń eń áıgili saraılarynda konsert bergen, eń ataqty dybys jazý stýdııalarynda klassıkalyq týyndylardy jazýǵa orkestrge dırıjerlik jasaǵan jerlesimiz Marat Bısenǵalıevten erterekte suhbat alǵanymyz bar. Skrıpkashynyń qyzy Arýhan ákesiniń jolyn qýyp mýzykant bolǵanymen, basqa janrdy tańdapty. Djaz janryndaǵy jeke án dıskin de shyǵarǵan.
– Ár adam júregi qalaǵan ispen shuǵyldanǵanda ǵana joǵary nátıjege qol jetkizedi. Arýhannyń tańdaǵan baǵytyna durys qaraımyn. Jalpy, djaz, pop, hıp-hop syndy janryndaǵy mýzykanttardyń qaı-qaısysyna qurmetpen qaraımyn, sapaly týyndylardy súısinip tyńdaımyn,– deıdi Marat Bısenǵalıev.
Jalpy, dúnıe júzinde jurtshylyq qyzyǵa talqylaıtyn trend taqyryptardyń kópshiligi shoý-bıznestiń tóńireginen órbıtini málim. Basqa elderdegi úderisterdi tez úırenetin bizdiń halyqqa da bul ádet juqqanyna talaı jyldyń júzi boldy. Keıde kórgeni kóp, túıgeni mol deıtin aǵa býyn ánshilerimizdiń arasynda, tanymal estrada ánshilerin joqqa shyǵaryp, synap-minep jatatyndar kezdesip qalady. Synnyń mádenıetti tilmeı, berik argýmentke súıenip aıtylýy shart emes. Ol aıtty – bitti, sebebi, klassıkalyq ónerdiń ókili. Sóıtip «haıptyń» kórigi qyzyp sala beredi deısiz. Ataqty ánshige álgi jas ánshiniń ózi nemese prodıýseri jaýap beredi, oǵan eki taraptyń «fanattary» aralasady, qyp-qyzyl daý-damaı birazǵa deıin tolastamaıdy.
Sondaıda eske uly ánshi Plasıdo Domıngonyń, vırtýoz skrıpkashy Marat Bısenǵalıevtiń joǵarydaǵy pikirleri oıǵa oralady. Keıde kópshilikke óreli oı aıtyp, durys baǵyt nusqaý úshin talantty bolý, ataqty bolý azdyq etetin sııaqty. Talantty tulǵanyń boıynan tárbıe, talǵam, tózimdilik degen qasıetterdiń de tabylǵanyna ne jetsin!..
Arnur ASQAR, «Egemen Qazaqstan»