29 Mamyr, 2017

Orynsyz qyljaq, oısyz kóz

142 ret kórsetildi

Qudaı aqyryn bersin, búginde áleýmettik jeliden tys ómir súrý múmkin bolmaı qaldy ǵoı.

«Aıshylyq alys jerlerden jyldam habar alǵyzǵan» demekshi, onyń paıdaly jaǵyna qosa, kúndelikti ómirimizge keri áserin tıgizetin zııandy, zalaldy tustary da joq emes. Endeshe, taıaqtyń eki ushy bolatyny sııaqty, qoǵamymyzǵa myqtap enip, turmystaǵy keıbir qıynshylyqtardy jeńildetip bergenine máz bola bermeı, keıingi jas órenderdi jeńil-jelpiniń sońynan jetektep ertip bara jatqan bul shirkinińizdiń teris tustaryna da alańdamaı taǵy bolmaıdy. «Jumysy joqtyq, tamaǵy toqtyq azdyrar adam balasyn» demekshi, sonyń biri – feısbýktegi «Tikeleı efır». «Bulardyń qoldary bos pa, erige me, ne nárse ózi?» dep 4-5-eýin arnaıy saraptap kórýi­mizdiń nátıjesinde túsiniksiz jaıttarǵa tap boldyq. Kózderi baqyraıyp, tilin jutyp qoıǵandaı únsiz otyrǵan sabazdardyń sondaǵy maqsatyn bilmeı dal bolasyz. Odan: «Nege sóılemeısiz? Birdeme deseńizshi», dep úzdigip, úzilip surap jatqan jurt. Sóıtse de, álgi sabazyńnyń beti búlk etpeı, nanyn, ne saǵyzyn shaınap otyra beredi. 
Jaıdan-jaı erikkennen feısbýk arqyly «Tikeleı efırge» shyǵý – ádep pen­ salttan jurdaılyqtyń belgisi degen­nen basqa eshteńe emes. Bolmasa tolǵan aıdaı tompıǵan kelinshektiń dıvanda shal­qasynan jatyp alyp árkimmen bir áń­gime-dúken qurǵany ádeptilikke jata ma? Ásirese, qazaqtyń jap-jas kelinshekteri solaı etkende, «Apyr-aı, myna zaman ne bop barady?» degen qaýiptiń júrekti ot­taı qaryp óteri sózsiz. «Tym symbatty ekensiz» dep qoıady oǵan ishi pysyp otyr­ǵan syrttaǵy bireý. Osy maqtaýǵa myna sabazyńnyń tanaýy deldıip, áldeqandaı bolyp jatady. «Ádemisiz dep jatyr meni,­ rahmeee-eet» dep rııasyz yrjııady. Dıa­log­tyń sıqy osy.  «Ishińiz pysyp jatyr ma, aty-jónińiz kim, tanysalyq, telefon nómi­rińiz qandaı?» dep qaljyńdasqan  jan­dardyń olardyń munysyna sonshalyq qol­daý bildirip jatqany shamaly-aq. «Myna syqpytymdy qazir ata-anam, jaqyn týystarym, tanys­tarym, áriptesterim...  kórse uıat-aý» degen oı qaperine kirip-shyqpaǵan muńsyz janardyń «arbaýyna» aldanbaǵandar: «Sen sııaqtylardy aýylǵa aparyp sıyr saýǵyzyp qoıar ma edi», «Basyńdaǵy jastyǵyńnyń tysy sógilip ketipti, bosqa jatqansha sony nege tigip almaısyń», «Ket efırden» «О́zińdi jarnamalaǵan túriń be?», «Erikken áıel ekensiń»... dep neshe túrli aýyr sózderdi qarsha boratyp jazyp-aq jatady. Qazir endi osy sózderden keıin mıy joq adam bolmasa túsiner, júregine jeter dep ájeptáýir nátıje kútetiniń ras endi. Biraq ata-babamyzdyń salt-dástúrine jat óreskeldikke renish bildirip, «qazaqtyń qyzdaryna mundaı jónsiz qylyqtar jaraspaıdy, ádepti bolyńdar, arsyz bolmańdar» dep jan-jaqtan jurt qansha jabyla jazǵanmen odan qorytyndy shyǵaryp jatqan olar joq. 
«Tikeleı efır» arqyly mańyzdy máseleler qozǵalyp, jastarǵa laıyq ádepti áńgime áserli rýhta jibekteı esilip tursa, kóre almaǵandaı oǵan nemiz bar shúıligip.  Negizi  ol keleshekte ashyq pikirlesý alańyna aınalsa, bir ǵanıbet bolar edi-aý. Biraq qaıdaǵy? Sondyqtan munyń bári qazirgi «Áı, deıtin áje, qoı, deıtin qoja joqtyqtyń» saldarynan oryn alyp jatqan jaılar ekeni túsinikti. Qazaqy saltqa úıirip, adamnyń kelbetine ımandylyq pen adamgershiliktiń izgilik nuryn sebelep turatyn, shalkes minezdi jannyń ózin shalǵaıǵa shashaý shyǵartpas qazaǵymnyń qasıetti ejelgi dástúrleri-aı deseıshi. Internettiń ıkemge kónbeıtini, oǵan buǵaý salý qıyn. Alaqanmen aıdy kólegeılep tura almaıtynyńyz sııaqty qazir tehnologııalyq jetistikterdiń bárine rýhanı terezemizdi eleksiz ashyp tastadyq. «Onyń paıdalysy qaısy, qazaqy qalyppen qıyspaıtyn tusy nede?»  degen synı súzgi joqtyń qasy. Ol kimniń qolynda? Balanyń ba, dananyń ba, muny tekserip, baǵyp-qaǵyp otyrǵan eshkim joq. «Qazannan qaqpaq ketse, ıtten uıat ketediniń» keri me degen oıdyń osy tusta qylań berip qalýy taǵy zańdy.  
 Jelidegi halyqqa báribir. Olar mundaılardy júrektiń eleginen ótkizip qabyldap otyrǵan joq. Jalpy, qazir ózi áleýmettik jelide rýhanı súzgi degen bar ma deseńizshi áýeli. Oǵan dálel – «Tikeleı efırdegi» qyljaq áńgimeler men oısyz kózder. Baqsaq, «Tikeleı efırge» adamdar ózderin jarnamalaý úshin shyǵatyn sııaqty. Biraq jarnamalaýdyń jóni osylaı bolady eken dep, aınanyń aldynda turǵandaı shashyńdy tarap, kózderińdi jypylyqtatyp otyrǵanyń ózińnen basqa kimge kerek? Bul negizi ónerińmen bólisýge, oıyńdy ortaǵa salyp, kópshilikpen pikir almasýǵa arnalǵan tetik emes pe? Sylańdap, sylanyp túr-álpetińdi jurtqa jarııa etetin alań emes... 
Qoryta kelgende, qazirgi biz kýá bolyp júrgen «Tikeleı efır» kóńilge túrli oı salady. Atam qazaq: «Sóz súıekten ótedi», «Otyz tisten shyqqan sóz – otyz rýly elge taraıdy» dep bir aýyz sózdiń qaýyzyna úlken maǵyna syıǵyzǵan halyq emes pe edi. Al endi mynadaı beınebaıandar, ózderin jatpaı-turmaı jarnamalap jatqan jandardyń tirligi sol qazaqy qasıetten birte-birte kóz jazyp bara jatqanymyzdyń aıqyn mysaly ispetti áser qaldyrady. Jelidegi jelpý sóz jeti qyrdan asyp, beıádep beınebaıandar áke-sheshesi erteli-kesh  jumystan qoly bosamaıtyn qazaq balalarynyń sanasyn ýlap, úlken qaýip týdyryp jatqandyqtan, qaıta-qaıta oralyp turatyn negizgi áńgimemiz osy bolyp qala bermek. 

Qarashash TOQSANBAI, 
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Inflıasııanyń beti qaıtpaı tur

Ekonomıka • Búgin, 20:00

Sıfrlyq damý vıse-mınıstri taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 19:45

Memleket basshysy Asqar Mamındi qabyldady

Prezıdent • Búgin, 18:13

«Tobyl» alty fýtbolshymen qoshtasty

Fýtbol • Búgin, 17:45

Depýtattar nege tártipke baǵynbaǵan?

Aımaqtar • Búgin, 17:10

Kıim óndirisinde ımporttyń úlesi artqan

Ekonomıka • Búgin, 15:29

Pavlodarda er adamdy poıyz qaǵyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 15:23

Uqsas jańalyqtar