Aýyldan EKSPO-ǵa kelgen qonaq­tar­dyń elordadaǵy «Báıterek» sáýlet keshenine at basyn burmaıtyny kemde-kem. Jaz mezgili bolǵandyqtan mańy – y­ǵy-jyǵy, ıin tiresken halyq. Ala­qanymen mańdaıyn kólegeılep «Báı­terektiń» kúmbezine súısine kóz tikken úlken-kishi jámıǵatty munda ańsaǵan asyl armandary jetelep alyp kelgendigi taǵy anyq. Ásem Astanany, EKSPO-ny tamashalaýshy jurttyń sany kúnnen-kúnge eselene túspese, áste kemip jatqan joq. «Jaqsyny kórmek úshin» degen halyqpyz ǵoı. Onyń ústine Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen, aýyl-aýyldan bala-shaǵasymen aǵylǵan nópir áýeli elordadaǵy osy bir eńseli nysan – alyp «Báıterekti» betke alýy qalypty jaǵdaı. Bul qala týrızmi men mádenıetiniń ózine laıyq zamanaýı zańdylyqtary qalyptasa bastaýynyń birden-bir faktory bolsa kerek. Bıikke samǵap kóterilgen sol arqa-jarqa halyqtyń kóńil-kúıin ári qaraı erekshe bir sezim serpiltip áketedi. Áıbat Astanaǵa osy tustan kóz tigý, eń bıik qabatynan tóńirekti sholý búlk-búlk soqqan júrektiń túbin odan beter shymyrlatyp, arqa-basyńdy dýyldatyp, qabyrǵańa qanat baılatyp, shattyq áýenmen shabytyńdy shalqytady. Osy kórinistiń ózi de belgili bir deńgeıde Otanǵa, týǵan jerge degen súıispenshiliktiń qalybyn shynaıy beınelep bergendeı áser qaldyratyny ras.

Mine, sol arada qalamger aǵamyz jasy seksenniń seńgirine taıanǵan qart apany jolyqtyrǵanyn aıtty. Bala-shaǵasymen birge demalý úshin kúnine Qudaı-aý, mundaı qanshama qarııa kelip-ketip jatyr deseńshi. Alaıda aıtaıyn degenimiz múlde ol týraly emes, áńgime álgi kisiniń ósip-órken jaıǵan Astanaǵa, gúlge oranyp kórkeıgen júzine júregi jaryla qýanǵannan tebirenip án salýynda bolyp tur ǵoı.

«Baldaǵyn súıenip baspaldaqpen aqyryn kóterilip kele jatqan jannyń sońynan ilbı ilesken men ol kisiniń áýelgide ernin eptep kúbirletip, áldeneni yńyldaı aıta bastaǵanyna onsha mán bere qoıǵan joqpyn. Kenet qulaǵymnyń túbine tym tanys áýen keldi. Kilt toqtaı qaldym. «Bul ándi men alǵash ret qaı jerde estip edim? Týý, osyndaıda eske túspeıtini-aı», – dep oılanǵanymsha bolǵan joq, «Kók týdyń jelbiregeni – Janyma qýat beredi. Talasqa tússe jan men tý, Jan emes, maǵan keregi – Kók týdyń jelbiregeni» degen joldar anyq estildi. Jáne muny aq samaıly arda­ger ananyń jaı súlesoq keıipte emes, ká­dim­gideı sergek sezimge berilip, kóńil per­nesi dirildeı oryndaýy qaıran qaldyr­dy» dep «Báıterektiń» ushar basyna kóte­rilgen kisiniń jan dúnıesinde alapat bir ózgeris paıda bolatynyn, oǵan shyqqan adamnyń júrek qumyrasyna rýhanı qymbat qundylyq quıylatynyn, erekshe nurlanyp rýhtanatynyn tilge tıek etti.

«Qaıdan keldińiz? Boıyńyzda án salatyn ónerińiz bar ma edi?» – dep suradym.

«Qostanaıdan kelgen betim. Myna záýlim ǵımarattyń tóbesinen keń-baıtaq búkil Qazaq eliniń ósip-órken jaıǵan ta­ma­sha keskin-kelbeti alaqandaǵydaı aıqyn kózge shalynady eken. Soǵan kóńi­lim shattanǵannan án salyp turmyn»,– degen beıtanys jannyń sózi meni qalyń oıǵa shomdyrdy», dedi M. Kemel.

Ándi adam ártúrli jaǵdaıda aıtady emes pe? Ashanada tamaq pisirip júrip yńyl­daý men týǵan jer, Otanym dep egile án­de­týdiń arasy jer men kókteı ǵoı. Dastar­qan basynda dostarmen bas qosqanda, toı-tomalaqta án salý – orys, ózbek, qyr­ǵyz, túrik, sondaı-aq, kavkaz halyqtarynyń bárinde ejelden bar dástúr. Án-kúısiz qazaqtyń da kóńil hoshy jibek shálideı jelbirep, jeńildeı qoımas, sirá. Aıtpaǵymyz, biz keıde «Keıingi óskeleń urpaqqa eldi, týǵan jerdi súıýdi qalaı úıretemiz? Ol úshin ne isteýimiz kerek, jastardyń boıyna patrıotızm dánin qalaı sebýge bolady?» degenge bas qatyryp jatamyz. Sony egjeı-tegjeıli zerdeleı kelip, oǵan qol jetkizý úshin aldymen, ánderimizdiń ádebin ábden jóndep alǵanymyz jón-aý degen oı keledi. Al myna «Báıterektiń» ushar shyńyna shyqqan aq jaýlyqty áziz ájeniń kóńil-kólin terbegen ne kúsh, ne qudiret eken, á? Bul ásem ánniń nárimen áldengen, árlengen sezimniń kúshi bolsa kerek. Sondyqtan týǵan jerdiń saıy men jotasyn, taýy men ózenin, kóli men kók shalǵynyn ánge qosyp, órmekteı órýge kimniń qandaı úles qosyp jatqany qazirgi tańda úlken mánge ıe bolyp otyr. О́ıtkeni patrıottyq tańdaýly ánderdiń deni ótken kezeńder enshisine tıesili eken. Týǵan jer, Otan týraly búgingi tańda aýyz toltyryp aıtatyndaı án joq dep aýyzymyzdy qur shóppen súrtkenimiz jaramas, árıne. Bar. Biraq tam-tum. Osy rette Bákir Tájibaevtyń sózine jazylǵan Eskendir Hasanǵalıevtiń «Aýylym-ánim» tárizdi kir jýyp, kindik kesken jerińniń jupar aýasyn jutqyzatyn shýaqty ánder kóbeıse ǵoı shirkin, degen ańsarly armannyń báıteregine oı qazyǵymyzdy orap baılaǵymyz keledi... Nansyz adamnyń ómir súre almaıtyny sııaqty ánsiz qazaq ta ómir súre almaıdy.

Qarashash TOQSANBAI,
«Egemen Qazaqstan»