23 Shilde, 2018

Shyn talant uıatqa uııdy

337 ret kórsetildi

«Adamzat saparynyń meımanymyz, bir mezet jer betine keter soǵyp», dep jyrlady Qasym Amanjolov. Qazir jer betine meıman bolyp kelgenderdiń bir shoǵyry ataq qýyp álekke túsip júrgen sekildi. Bulaı deýge sebep, ataq qýǵandar shyn talantqa kóleńkesin túsirip, ony keıinge ysyra beredi. Al shyn talant uıatqa uııdy. «Adam aqıqatty bas kózimen kórmeıdi, aqyl kózimen kóredi», depti Shákárim. Aqyl kózin ataq qýǵan kezde bas kózi bılep ketetindeı bolady da turady.

Iá, qazaqtyń darynyna eshkim shúbá keltirmeıdi. Biraq sony ataqqa umtylý álsiretip jibergendeı me, qalaı? «Ataǵyńa atyń saı kelse ǵana syıly bolasyń» (Baýyrjan Momyshuly) degen qaǵıdany esten shyǵaryp alǵandaımyz. Bir qyzyǵy, aıbyny asyp, mereıi tasyp, sózi ótip, qyldan taıǵanǵa jekip júrgenderdiń keıin umytylyp qalatyny kezdesip jatady. Tolqyn-tolqyn urpaq ózine qajetin alady. Igilikke jaraıtyn rýhanı qundylyq bolsa, tirligine paıdalanady. Ataǵy da, abyroıy da dúrildegen, qazirde sol bıiginen túspegen uly Muhtar (Áýezov) men ǵulama ǵalym Qanyshty (Sátbaev) aıtpaǵanda, kezinde ataqtan kende bolǵanymen «Ez tirlikten er ólim, artyq eken der edim, shirkin, tirlik jaqsy ǵoı, túsirmeseń bedelin» dep, «Bireýge jurtta qalǵan jasyǵymyn, bireýge aspandaǵy asylymyn... órtke tıgen daýyldaı óleńimdi, Qasymnyń ózi emes dep kim aıtasyń», degen jyr dúldúli qazaqtyń keıin tat baspaıtyn asylyna aınaldy. 

«Aqynmyn dep qopańdap júrgenderdiń, ámmesinen Qasymnyń desi basym... Qasym solaı bolmasa nesi Qasym?! Jyr báıgege attanǵan adam bolsa, sóredegi Qasymyn esine alsyn!..» degen uly aqynnyń rýhtas inisi Muqaǵalı Maqataev ta ult aqynyna aınaldy. Halyq shyn talantyn ataqsyz-aq tóbesine kóterip, mereıin ústem etetinin osy eki aqyn kózge kórsetip, kóńilge bekitip tur emes pe?!

Jasyratyn nesi bar, osy kúni erteńgi abyroıdy ysyryp qoıyp, ataǵy bar, qyzmeti myqtyǵa bas shulǵı salatyn bolyp baramyz. Dara tulǵaǵa bergen ataq – eńbektiń óteýi, jolaı alǵandardiki − aldamshy tirlik. Ataq ta, qyzmet te – ýaqytsha, abyroı − máńgilik. Ataqqa bas urý keseline qazaq keıin uryndy. Ataqpen «baılap» qoıýdy keńes dáýiri shy­ǵardy. Onyń astarynda shı shyǵaryp almaý ıdeıasy jatqany belgili.

Alqaly jıynnyń, toıdyń tórinen el jaqsylarynan, úlkenderinen buryn ataǵy barlar oıyp turyp oryn alatyn boldy. Akademık, korrespondent-músheler de olardan oza júredi. Osyǵan beıimdelip baramyz. Bireý ataq aldy dese, oǵan burynǵy kózqarasty ózgertip, qurmetpen qaraı qalamyz. Alda-jalda bul «dástúr» buzylsa, ataǵy men laýazymy óskender jıyn men toıdan shyǵa jóneletin jaǵy da kezdesedi.

Qazaq ǵylymynyń altyn ordasy Qanysh Sátbaev irgesin qalaǵan, ózge alyptar sha­ńyraǵyn kóterisken Ulttyq ǵylym akademııasy edi ǵoı. Sol akademııaǵa akademık bolyp saılaný ǵylymnyń shyńyna shyǵý edi. Oǵan naǵyz ǵalymdar qol jetkizetin. «Akademık» degen sózdiń ózi qasıetti uǵym bolatyn. Sol bıikke jete almaǵan, biraq artyna qaldyrǵan murasy ult qundylyǵyna aınalǵan aıtýlylar az emes. Sózimiz jalań bolmas úshin dáıek keltirelik. Ulttyq akademııamyz qurylǵanda sanaýly sańlaqtardyń qatarynda korrespondent-múshe bolyp saılanyp, sol ataqpen ómirden ozǵan ǵulama ǵalym, ál-Farabıdi «tiriltken» Aqjan Mashanov pen ult ádebıetinde «tóńkeris» jasap, ejelgi dáýir ádebıeti qazaq ádebıetiniń bas­taý ekenin dáleldegen professor Beısenbaı Kenjebaev, taǵy basqa sanaýlylar boldy. Qazir sol Ulttyq akademııa qoǵamdyq birlestikke aınalady. Biraq UǴA-nyń korrespondent-músheleri, akademıkter lek-lek bolyp saılanyp jatyr. Al olardyń qazaq ǵylymyna qosqan úlesi qandaı eken degen bir suraq kókeıden keter emes. Buryn jurt ǵalymdardyń ataǵynan buryn ǵylymı eńbegine mán beretin.

Akademık О́mirzaq Sultanǵazın ǵylym kandıdaty bolý úshin aldymen taqyrypty teorııalyq turǵydan taldap, is júzinde kórsetip baryp maqsatqa jetetinin jıi eske túsirip, qazir ǵylymı ataqty ekiniń biri bórikpen uryp alyp jatqanyna ókinish bildirip otyratyn. Osy kúni ataqqa qoly jetkender aty-jóninen keıin, jurt qalaı qabyldar eken demeı, alǵan ataqtaryn tizýdi ádetke aınaldyryp barady. Zerdeli eńbeksiz, atústi alǵan ataq abyroı ákele qoısa deńiz. Ataqqa súıený «kem talanttyń» (A.Súleımenov) quraly shyǵar. Qazir belgili, belgisiz akademııalar kóbeıdi. Oǵan ǵylymǵa qatysy joq adamdar da túrli jolmen múshe bolý úrdisi óris alǵan. Endeshe Sátbaev zamanyndaǵy «akademık» degen qasıetti sózdi jazbas buryn, qaı akademııanyń akademıgi ekenin kórsetýi kerek sekildi. Sonda bári aıqyndalary anyq.

Shyn eńbek, dara talant tas jarmaı qoımaıdy, ol urpaqtyń qazynasyna aınalady. Osy jerde myna bir jaıdy da aıta ketsek deımiz. Bul kúnderi magıstr, PHD doktor ataný etek jaıdy. Aıtýshylar olar da ǵylym jasaıdy deıdi. Degenmen, munda da ataq alý jaǵy basym túsip, júıesizdikke, bólingen aqshany ıgerýge, qaǵaz júzindegi esepke beıimdelgendeı. Ásirese, magıstrliktiń shıkiligi shyǵa bastaǵany belgili. Á.Bókeıhan «Qudaıdan keıin kúshti nárse – ǵylym» depti. Bul jaǵynan kelgende bilim men ǵylym ataqqa emes, ult abyroıy, urpaq erteńi úshin qyzmet etse, qane! Ataǵy joq babalardan qalǵan ult qazynasyna kisilikpen, kishilikpen qyzmet etsek, arystar úlgisinde jumys istesek jumysty ǵana básekege aınaldyrsaq esemizdi eshkimge jibermes edik...

Sońǵy jańalyqtar

«Kanelo» qarsylas tańdady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:00

Qulybaev qyzmetinen ketti

Qoǵam • Búgin, 09:20

Qyrǵyzǵa qarsy shyǵady

Boks • Búgin, 09:00

Fatıma hanymnyń kóılegi

Tarıh • Búgin, 08:59

Vagner Lav Danııada oınaıdy

Fýtbol • Búgin, 08:57

Jyrshylyq mektep qaıta jańǵyrdy

Bilim • Búgin, 08:55

Álimhanuly Andradeni jeńe ala ma?

Boks • Búgin, 08:52

Myqtylar Melbýrnde bas qosty

Tennıs • Búgin, 08:51

Kóktalǵa kópir syılaǵan

Aımaqtar • Búgin, 08:49

AvtoHQO-lar jumysyn qaıta bastady

Qoǵam • Búgin, 08:47

Kásip meńgergen qatardan qalmaıdy

Qazaqstan • Búgin, 08:40

Áleýmettik tólemder keshikken joq

Qoǵam • Búgin, 08:37

Donor bolý – ómir syılaý

Medısına • Búgin, 08:35

Jańa jyldan bastap jalaqy ósti

Qoǵam • Búgin, 08:33

Almatyǵa 10 reanımobıl syılady

Medısına • Búgin, 08:31

Depozıttiń maksımaldy somasy kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:30

2 mıllıon montajdalǵan anod óndirdi

Qazaqstan • Búgin, 08:29

«Omıkron» jedel taralýda

Álem • Búgin, 08:23

Mamandyqtarǵa da mán bergen jón

Bilim • Búgin, 08:20

Uqsas jańalyqtar