Rýhanııat • 19 Sáýir, 2019

Almatyda Qytaı qalamgerleriniń shyǵarmalary tanystyryldy

860 ret kórsetildi

Almatydaǵy Ulttyq kitaphanada «Rýhanı jańǵyrý» ulttyq baǵdarlamasynyń aıasyndaǵy Qytaı Halyq Respýblıkasynyń «Ulttar baspasy» jáne Qazaqstannyń «An Arys» baspasynyń birlesken jobasy negizinde qytaı tilinen tikeleı qazaq tiline aýdarylyp, jaryq kórgen shyǵarmalardyń tusaýkeseri bolyp ótti.

Qytaı ádebıetiniń asa kórnekti ókilderi Ba Szınniń «Áýlet», Mao Dýnnyń «Tún» romany, Lao Sheniń «Túıe Shııańzy» romany, Shen Sýnvenniń «Shalǵaıdaǵy shahar» povesiniń qazaq tiline aýdarylýy eki eldiń rýhanı ómiri men ádebıetindegi eleýli jańalyq, aıtýly oqıǵa retinde qabyldandy. Jańa kitaptyń tanystyrylymyna arnaıy shaqyrylǵan  QHR-diń Qazaqstandaǵy elshiliginiń Almaty qalasy boıynsha bas konsýly Chjan Veı, Qytaıdaǵy «Ulttar baspasynyń» basshysy Pıao Iongrı, Qytaı elshiliginiń mádenıet boıynsha attashesi Van Sınpın, Almaty qalasy Mádenıet basqarmasynyń basshysy Nurlan Sydyqov, belgili jazýshy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Beksultan Nurjekeuly kesti.  Atalǵan kitaptardy belgili qalamgerler Dúken Másimhanuly men Qalban Yntyhanuly tárjimalaǵan.

Tusaýkeser keshin júrgizgen aqyn, belgili qoǵam jáne memleket qaıratkeri Nurlan Orazalınniń aıtýynsha, tarıh-tamyrynyń tereńdigimen, mádenıetiniń keńdigimen erekshelenetin búgingi qytaı ádebıeti – ejelden qalyptasqan klassıkalyq kemel mazmunyn álemdik ádebıettegi jańa úrdistermen sheber úılestire alǵan, kórkem janrlaryn jańa sapaǵa kótergen, jalpyadamzattyq izgilik ıdeıasyn tý etip, jan-jaqty jetilgen  ádebıet. N.Orazalın saıası keńistiktegi, ekonomıkalyq saladaǵy órkendeýmen birge sońǵy shırek ǵasyrda  jandana bastaǵan rýhanı baılanys týraly keńinen sóz qozǵady.

«Qytaı eli álemniń klassıkalyq ádebı shyǵarmalaryn aýdarý jumysyna kóp kóńil bóledi. Qazirgi tańda álemniń 50-den astam memleketimen klassıkalyq týyndylardy aýdarý týraly kelisimge qol qoıyldy.  Qytaı ádebıeti avtorlarynyń shyǵarmalary dúnıejúziniń 190-nan asa memleketine taralǵan. Álemniń aýdarmashylaryn yntalandyrý maqsatynda Qytaı úkimeti klassıkalyq «Qytaı avtor» halyqaralyq baspa jobasy men kóp jyldar boıy qytaı tiline 5000-nan astam kitapty aýdarý jáne basyp shyǵarý jumysyn qarjylandyryp kelgen «Jibek joly ádebıeti»  baspa jobalaryn arnaıy uıymdastyrdy», deıdi bas konsýl Chjan Veı.

Kitaptardyń tárjimalanýy eki el halqynyń bir-biriniń ulttyq tarıhyn, mádenıetin, qoǵamyn túsinip-bilýin, ózara tájirıbe almasýynyń birden-bir tásili. Ilgerirekte N.Nazarbaevtyń jáne Abaıdyń kitaptary qytaı tiline aýdarylyp, Den Sıaopın men Sı Szınpın sııaqty qytaıdyń birqatar saıası tulǵalarynyń shyǵarmalary qazaq tiline tárjimalanyp, qytaı-qazaq oqyrmandarynyń tanysýyna múmkindik týǵan edi.

О́tken jylǵy naýryz aıynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵy ókilderiniń QHR-ge sapary sátti aıaqtalyp, eki jaq ádebı shyǵarmalardy aýdarý týraly ózara kelisimge keldi. Jyl saıyn 10 tom aýdarý – eki el arasyndaǵy ádebıettiń yntymaqtastyǵy men kemshilikteriniń ornyn toltyrý jáne eki memlekettiń basshylarynyń gýmanıtarlyq-yntymaqtastyq jónindegi kelisimderin júzege asyrýdyń naqty qadamdaryn jasaý sııaqty úlken josparlardy alǵa qoıdy. «Ulttar baspasynyń» basshysy Pıao Iongrı Qytaıdyń zamanaýı jazýshylarynyń tórt klassıkalyq shyǵarmasynyń qazaq tiline aýdarylyp, Qazaqstanda alǵash basylyp shyǵýynyń sımvolıkalyq máni men yqpalynyń zor ekenin aıtty. Keleshekte de eki eldiń tamasha týyndylarynyń qytaı jáne qazaq tiline aýdarylyp, oqyrmanǵa usynylatyna senim bildirdi.

Qazaq qalamgerleriniń shyǵarmalaryn qytaı tiline aýdarylýyna jáne jaryq kórýine, shekaranyń eki jaǵyndaǵy elderdiń ádebı baılanysyn qamtasyz etýde «Ulttar baspasynyń» qazaq redaksııasy qajyrly jumys atqaryp otyr. Búgingi kúnge deıin qytaı oqyrmandary Abaı men M.Áýezov bastaǵan qalamgerlerdiń shyǵarmalarymen tanysýǵa múmkindik alsa, jıyny 70-ke jýyq ózge de qazaq qalamgeriniń shyǵarmasy hanzý tiline tárjimalanǵan.

Qytaı elindegi qazaq ádebıetiniń beldi ókili, tanymal qalamger Ákbar Májıtuly jaryqqa shyqqan jańa kitaptardyń avtorlary, shyǵarmalarynyń ereksheligi, jańashyldyq sıpaty týraly áńgimeledi. Qazaq oqyrmanyna tanystyrylyp otyrǵan tórt jazýshy da HH ǵasyrdaǵy Qytaı ádebıetiniń bastaýynda turǵan eń tanymal, tulǵaly jazýshylar. Jıynǵa qatysqan eki eldiń resmı ókilderi men jazýshylarynyń oıy: «kórkem ádebıettiń bıik úlgidegi týyndylaryn aýdarý  jalǵasyn taýyp jatsa, eki eldiń kóńili de toǵysyp jatady» degen oımen túıindeldi. Sondyqtan týyndylary qazaq-qytaı tilderine aýdarylyp jatqan árbir avtordy eki eldiń arasyndaǵy altyn kópir, ádebı elshi dep ataýǵa tolyq múmkindik bar.


ALMATY

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar