Joǵarydaǵy jazýdy tápsirlesek: estelik fotony qabyldaýshy Shıretova degenimiz – 1930 jyldary keńestik bolshevıkterdiń joldamasymen Mońǵol eliniń qaýipsizdigi úshin qyzmet atqarýǵa Qobda aımaǵyna kelgen, túbi kerekýlik chekıst Kenjebek Qoshanovtyń áıeli. Shıretovanyń ulty – altaı.
Bul foto qalaı tabyldy? Buny kezdeısoq tapqan adam – túrkolog ǵalym Qarjaýbaı Sartqojauly. Qarjekeńdi tyńdaıyq: «1992 jyldyń kóktemi. Qazaqstannan shyǵyp, Barnaýl arqyly Taýly Altaı qalasyna keldim. Kún keshkirdi. «Altaı» qonaqúıine kelsem, oryn joq. Qaıterimdi bilmeı, kezekshi kempirdiń qasynda omalyp otyr edim, ol kisi: «Osy kóshemen eki kvartal júrseń, kóldeneń ornalasqan bes qabat surǵylt turǵyn úı tur. Sonyń birinshi podezi 4-qabatynda Shıretova degen sarykidir áıel turady. Sol kisi bólmesin jalǵa beredi. Baǵasy da qymbat emes. Soǵan baryp túneńiz», dedi. Jap-jaqyn jer eken, jedel jetip bardym. Kireberiste eki áıel áńgimelesip otyr. Olardan «Shıretova osynda tura ma?» dep surap edim olardyń biri: «Ony qaıtesiz?» dedi. «Jolaýshymyn, qonyp shyqpaqshy edim», dedim.
– Shıretova menmin, – dedi jasy jetpisti eńsergen qartań áıel.
Kelistik. Jaıǵasyp bolǵan soń áńgimelespeımin be, óıtkeni bul kisi qazaqsha jaqsy biledi eken. Jas kezinde qazaqtar shoǵyr qonystanǵan Qosaǵash aýdanynda qyzmet atqarypty. Meniń mońǵol qazaǵy ekenimdi bilgen soń: «Sen Kenjebek degendi estidiń be?» degeni. Anam marqum «Kenjebek aıdaǵan jyl», deıtin zobalańdy únemi aıtyp otyratyn, sol esime túsip: «Iá, estýim bar», dedim. Sodan Shıretova áńgimeniń tıegin aǵytty: «Ol kisi meniń týǵan jezdem bolady, – dedi. – Apaıyma úılengen. Ol kisi qaıtys boldy. Nına degen jalǵyz qyzy bar edi, ol osynda turyp jatyr. Jezdemdi 1934 jyly Mońǵolııada tap jaýlary óltirip ketken. Súıegi Qobda qalasynyń shetinde jerlenipti. 1960 jyly apaıym ekeýmiz baryp kórdik» depti.
Qarjekeń ań-tań. Qobda beti qazaqtary úshin aty óshpesteı tarıhta qalǵan Kenjebek Rústembekovıch Koshanovtyń baldyzymen jolyǵam degen oı túsine de kirmegen shyǵar. Sonymen tańerteń turyp, shaı iship attanarǵa taıaǵanda úı ıesi Qarjekeńe myna fotony ustatpaı ma: «Bundaǵy adamdardyń bári mońǵolııalyq áıelder. Apamnan qalǵan kóz edi. Endi bunyń maǵan qajeti bolmas, elińe apar», dep amanattaıdy.
Aqyry bul fotony Qarjaýbaı aǵam: «Sen Qobda beti qazaqtarynyń tarıhymen aınalysyp júrsiń ǵoı, má mynany al», dep bizdiń qolǵa ustatty. Sol sátten bastap: «Mundaǵy áıel adamdar kim?» degen suraq tóńireginde izdeý salyp kórdik. Baı-О́lkelik aǵaıyndar fotony ári-beri aınaldyryp qaraǵanymen, tap basyp tanı almady.
Sóıtip júrgende 1930 jyldary Mońǵolııa qazaqtaryna jańa nızam saıasatyn nasıhattaýǵa barǵan KIM ókili óskemendik qazaq Shárip О́tepovtiń kúndeligin kórip qaldyq. Osyndaǵy jazbada 1930 jyly Qyzylqaıyńda Máskeýdiń arnaıy tapsyrmasymen kelgen komıntern ókili Abaı Qasymov, ózi jáne mońǵolııalyq alǵashqy kommýnıst Túrkistan Baıjúnisuly úsheýi fotoǵa túskeni jaıly aıtypty. Demek myna foto da sol kezde túsirildi degen sóz.
Sýrettegi adamdarǵa keletin bolsaq, ortada turǵan Tashınke Mirqasymqyzy. Iаǵnı Qobda beti qazaqtaryna kommýnızm ıdeıasyn taratý úshin arnaıy kelgen komıntern ókili A.Qasymovtyń jubaıy. Qalǵandary alǵash Qobda betinde Aqbalshyq degen jerde qurylǵan Qyzyl otaý músheleri: (oń jaqtan) Kúmis Beldemsheqyzy, Álıpa Súgirqyzy, Tuqı Nurmyhatqyzy, Kúlán Serikbaıqyzy. Buǵan eshqandaı kúmán joq. О́ıtkeni osy bes áıel birigip fotoǵa túskeni jaıly Sh.О́tepovtiń kúndeliginde anyq aıtylǵan.
Búginde bulardyń bári ómirde joq. Tashınke Abaevna 1948 jyly Semeı oblysy Besqaraǵaı aýylynda qaıtys bolsa, qalǵan apalarmyz óz kezegimen baqıdyń besiginde terbelip jatyr.
Bul foto Taýly Altaıǵa qalaı baryp júr degenge toqtalsaq: oǵan joǵarydaǵy «Na pamıat Tashınke Kasymovoı ot Shıretovoı» degen jazýdy dálelge tarta otyryp, aıtpaǵymyz: atalǵan jádigerdi Abaı Qasymovtyń jubaıy Tashınke qurbysy Shıretovaǵa estelik retinde bergen. Shıretova kúıeýi Kenjebek Qobda betinde ólgen soń Taýly Altaı qalasyna baryp, tórkin jurtyn panalap osy qalada turaqtap qalǵan.
Al qalǵan apalardy bir-birlep tanystyrsaq: oń jaqta shette turǵan Kúmis Beldemsheqyzy. Aqbalshyqtan alǵash shyqqan jańa zaman jarshylarynyń biri. Tulba sumyn bastyǵy bola turyp atý jazasyna buıyrylǵan Túrkistan Baıjúnisulynyń jubaıy. Bul áıel Abaı men Tashınke Qobda betine kelgende balasy shetinegen soń, týǵan qyzy Ońalhandy olarǵa bala qylyp bergen adam. Bul oqıǵa týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń 16 sáýir kúngi sanynda jarııalanǵan «Qyryq jyldan keıin tabylǵan qyz» atty jazbada tolyq baıandalǵan.
Oń jaqtan ekinshi áıel – Álıpa Súgirqyzy. Bul apamyz 1983 jyly Baı-О́lke aımaǵynyń Nogonnor aýylynda qaıtys bolypty.
Úshinshi adam – Tuqı Nurmyhatqyzy alǵashqy Qyzyl otaýdyń meńgerýshisi bolǵan tarıhı tulǵa, sonymen qatar qazaqtan shyqqan tuńǵysh general Jaısanyptyń anasy esebindegi adam.
Tórtinshi áıel – Kúlán Serikbaıqyzy. Qobda betinde alǵash qurylǵan partııa uıasynyń bastyǵy bolǵan Ospan Kitapbaıulynyń zaıyby. Kúıeýi Ospan 1938 jyly ustalyp, atylǵan.
Eger de taratyp-tarqatyp aıtar bolsaq, bul áıelderdiń taǵdyry óz aldyna úlken tarıh.
