Joǵarydaǵy jazýdy tápsirlesek: estelik fotony qabyldaýshy Shıretova degenimiz – 1930 jyldary keńestik bolshevıkterdiń joldamasymen Mońǵol eliniń qaýipsizdigi úshin qyzmet atqarýǵa Qobda aımaǵyna kel­gen, túbi kerekýlik chekıst Kenjebek Qosha­novtyń áıeli. Shıretovanyń ulty – altaı.

Bul foto qalaı tabyldy? Buny kezdeısoq tapqan adam – túrkolog ǵalym Qarjaýbaı Sartqojauly. Qarjekeńdi tyńdaıyq: «1992 jyldyń kóktemi. Qazaqstannan shyǵyp, Bar­naýl arqyly Taýly Altaı qalasyna keldim. Kún keshkirdi. «Altaı» qonaqúıine kelsem, oryn joq. Qaıterimdi bilmeı, ke­zekshi kem­pir­diń qasynda omalyp otyr edim, ol kisi: «Osy kóshemen eki kvartal júr­seń, kóldeneń orna­lasqan bes qabat sur­ǵylt turǵyn úı tur. Sonyń birinshi podezi 4-qabatynda Shı­retova degen sary­kidir áıel turady. Sol kisi bólmesin jalǵa beredi. Baǵasy da qym­­bat emes. Soǵan baryp túneńiz», dedi. Jap-jaqyn jer eken, jedel jetip bardym. Kire­beriste eki áıel áńgi­melesip otyr. Olar­dan «Shıretova osyn­da tura ma?» dep surap edim olardyń biri: «Ony qaıtesiz?» dedi. «Jo­laý­shymyn, qo­nyp shyqpaqshy edim», dedim.

– Shıretova menmin, – dedi jasy jetpisti eńsergen qartań áıel.

Kelistik. Jaıǵasyp bolǵan soń áńgimeles­peı­min be, óıtkeni bul kisi qazaqsha jaqsy biledi eken. Jas kezinde qazaqtar shoǵyr qonystanǵan Qosaǵash aýdanynda qyzmet atqarypty. Meniń mońǵol qazaǵy ekenimdi bilgen soń: «Sen Kenjebek degendi estidiń be?» degeni. Anam marqum «Kenjebek aıdaǵan jyl», deıtin zobalańdy únemi aıtyp otyratyn, sol esime túsip: «Iá, estýim bar», dedim. Sodan Shıretova áńgimeniń tıegin aǵytty: «Ol kisi meniń týǵan jezdem bolady, – dedi. – Apaıyma úılengen. Ol kisi qaıtys boldy. Nına degen jalǵyz qyzy bar edi, ol osynda turyp jatyr. Jezdemdi 1934 jyly Mońǵolııada tap jaýlary óltirip ketken. Súıegi Qobda qalasynyń shetinde jerlenipti. 1960 jyly apaıym ekeýmiz baryp kórdik» depti.

Qarjekeń ań-tań. Qobda beti qazaqtary úshin aty óshpesteı tarıhta qalǵan Kenjebek Rústembekovıch Koshanovtyń baldyzymen jolyǵam degen oı túsine de kirmegen shy­ǵar. Sonymen tańerteń turyp, shaı iship attanarǵa taıaǵanda úı ıesi Qarjekeńe my­na fotony ustatpaı ma: «Bundaǵy adam­dardyń bári mońǵolııalyq áıelder. Apam­nan qalǵan kóz edi. Endi bunyń maǵan qajeti bolmas, elińe apar», dep amanattaıdy.

Aqyry bul fotony Qarjaýbaı aǵam: «Sen Qobda beti qazaqtarynyń tarıhymen aınalysyp júrsiń ǵoı, má mynany al», dep bizdiń qolǵa ustatty. Sol sátten bastap: «Mundaǵy áıel adamdar kim?» degen suraq tóńireginde izdeý salyp kórdik. Baı-О́lkelik aǵaıyndar fotony ári-beri aınaldyryp qaraǵanymen, tap basyp tanı almady.

Sóıtip júrgende 1930 jyldary Moń­ǵolııa qazaqtaryna jańa nızam saıasatyn nası­hattaýǵa barǵan KIM ókili óskemendik qazaq Shárip О́tepovtiń kúndeligin kórip qal­dyq. Osyndaǵy jazbada 1930 jyly Qyzyl­qaıyńda Máskeýdiń arnaıy tapsyrmasymen kelgen komıntern ókili Abaı Qasymov, ózi jáne mońǵolııalyq alǵashqy kommýnıst Túrkistan Baıjúnisuly úsheýi fotoǵa túskeni jaıly aıtypty. Demek myna foto da sol kezde túsirildi degen sóz.

Sýrettegi adamdarǵa keletin bolsaq, orta­da turǵan Tashınke Mirqasymqyzy. Iаǵnı Qob­da beti qazaqtaryna kommýnızm ıdeıasyn taratý úshin arnaıy kelgen komıntern ókili A.Qasymovtyń jubaıy. Qalǵandary alǵash Qobda betinde Aqbalshyq degen jerde qurylǵan Qyzyl otaý músheleri: (oń jaqtan) Kúmis Beldemsheqyzy, Álıpa Súgirqyzy, Tuqı Nurmyhatqyzy, Kúlán Serik­baıqyzy. Buǵan eshqandaı kúmán joq. О́ıt­keni osy bes áıel birigip fotoǵa túskeni jaı­ly Sh.О́tepovtiń kúndeliginde anyq aı­tylǵan.

Búginde bulardyń bári ómirde joq. Ta­shın­ke Abaevna 1948 jyly Semeı oblysy Besqaraǵaı aýylynda qaıtys bolsa, qalǵan apalarmyz óz kezegimen baqıdyń besiginde terbelip jatyr.

Bul foto Taýly Altaıǵa qalaı baryp júr degenge toqtalsaq: oǵan joǵarydaǵy «Na pa­­mıat Tashınke Kasymovoı ot Shıretovoı» degen jazýdy dálelge tarta otyryp, aıtpa­ǵymyz: atalǵan jádigerdi Abaı Qasymovtyń jubaıy Tashınke qurbysy Shıretovaǵa estelik retinde bergen. Shıretova kúıeýi Kenjebek Qobda betinde ólgen soń Taýly Altaı qalasyna baryp, tórkin jurtyn panalap osy qalada turaqtap qalǵan.

Al qalǵan apalardy bir-birlep tanys­tyrsaq: oń jaqta shette turǵan Kúmis Beldem­sheqyzy. Aqbalshyqtan alǵash shyqqan jańa zaman jarshylarynyń biri. Tulba su­myn bastyǵy bola turyp atý jazasyna buıy­rylǵan Túrkistan Baıjúnisulynyń jubaıy. Bul áıel Abaı men Tashınke Qobda betine kelgende balasy shetinegen soń, týǵan qyzy Ońal­handy olarǵa bala qylyp bergen adam. Bul oqıǵa týraly «Egemen Qazaqstan» gaze­tiniń 16 sáýir kúngi sanynda jarııalanǵan «Qyryq jyldan keıin tabylǵan qyz» atty jazbada tolyq baıandalǵan.

Oń jaqtan ekinshi áıel – Álıpa Súgirqyzy. Bul apamyz 1983 jyly Baı-О́lke aımaǵynyń Nogonnor aýylynda qaıtys bolypty.

Úshinshi adam – Tuqı Nurmyhatqyzy al­ǵashqy Qyzyl otaýdyń meńgerýshisi bolǵan tarıhı tulǵa, sonymen qatar qazaqtan shyq­qan tuńǵysh general Jaısanyptyń anasy esebindegi adam.

Tórtinshi áıel – Kúlán Serikbaıqyzy. Qobda betinde alǵash qurylǵan partııa uıasy­nyń bastyǵy bolǵan Ospan Kitapbaıulynyń zaıyby. Kúıeýi Ospan 1938 jyly ustalyp, atylǵan.

Eger de taratyp-tarqatyp aıtar bolsaq, bul áıelderdiń taǵdyry óz aldyna úlken tarıh.