Pikir • 20 Shilde, 2020

El ıesin eli jalǵyz qaldyrmaıdy

326 ret kórsetildi

Ardaqty aqyn Juban Molda­ǵalıev qazaqty «myń ólip, myń tirilgen» dep aıtqan. Árıne aqyndyq emosııa. Bolmasa ólgen tirilmeıdi, áńgime onyń ne kórmegendiginde. Ár kezde kútpegen jerden kezegimen kelip otyrǵan zobalańdar otqa da, sýǵa da saldy, ony. Ońdy-soldy otap ta tastady. Sonda da atam qa­zaq jer betinen joǵalyp ketken joq. Ulttyq rýh: sabyr-tózim, jankeshtilik, erik-jiger, óshpeıtin úmit saqtap qaldy.

Kúlli adamzat, sonyń ishinde bizdiń de qazaq jaryq álemdeginiń, tutastaı alǵanda myna ómirdi jaratqan adamnyń ózi ekenin, ózi joǵalsa, báriniń de joǵalatynyn bildi. Adamǵa bitken osy túısik, paıym ony qaıta-qaıta qaıtalanǵan qasiretterge qarsy kúresterge alyp shyqty. Búgingi myna álem dúrlikken indetpen kúrestiń eń basty qarýy – aspan aınalyp jerge tússe de aman qalýdyń joly ata-babanyń amanaty – rýhymyzdan aıyrylyp qalmaý. Ras, asa qaýipti indet týdyrǵan dúıim jurttyń arasyndaǵy dúrbeleńniń dúmpýi sumdyq. «О́z betin aıamaǵan,  kisi betin shıedeı qylady» degen áńgime. О́kinish, óksik, ókpe kimge?.. Bılikke deseńiz, osy el-jurttyń bılikten ózge kimi bar?! Bizdiń qazaq bılik degenimiz (ár baspaldaqtaǵy laýazym ıeleri de) – eldiń ıesi. Iesiz el bolmaıdy. Iesiz el – kıesiz tobyrǵa aınalady. Muny Qazaqstannyń búgingi Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev bilmeıdi emes.  El taǵdyryna ıe bolǵany kúni keshe. Batys pen Shyǵystyń saıası-áleýmettik, dıplomatııalyq, mádenı mektebinen ótip kelgen taǵdyryna keshegi Arys tragedııa­sy, Maqtaaral topan sýy, endi myna sumdyq indet qaz-qatar jazyla qoıǵanyn qarańyz... Tótennen kelip otyrǵan qat-qabat qasiretter, obrazdap aıtqanda qara nardyń qabyrǵasyn qaradaı qaqyratyp jibergen zil-batpan júk boldy. Osyny jumyla kóterýge aınala­syndaǵy laýazym ıeleriniń deni daıyn bolmaı shyqty. Eki aptada eldiń qasiretimen kúreske naqty sheshim qabyldaı almasa, Úkimetti otstavkaǵa jiberetinin beker aıtqan joq. Uly Abaıdyń «Bas-basyna bı bolǵan óńsheń qıqym, ketirip bitirdińder eldiń sıqyn...» deıtin eskertpesi Prezıdenttiń de, eldiń de eńirep aldynan shyqty. Basyna kún týǵan halyq áýel bastan-aq, kóptegen sheneýniktiń syqıyp kıingen, syzylǵan júris-turysyna qarap-aq, olardyń memleketshil tulǵa emes, ózin solaı qylyp kórsetý tehnologııasyn sheber meńgerip alǵan joqtan góri bardyń áńgimesi ekenin biletin. Aýyl, aýdan, aımaqtan bastap, sonaý joǵaryǵa deıin kadrlardyń ala-qulalyǵy dál myna indet kezinde qolmen qoıǵandaı bolyp kórindi. Mundaı jaǵdaıda esti el-jurtymyz qyryq jyl qyrǵyn bolsa da Prezıdentti «jaý jaǵadan alǵanda» jalǵyz qaldyra almaıtyny aqıqat.

Dál osy qazir el-jurttyń esin ekeý, túsin tórteý qylyp otyr­ǵan indettiń kezin­degi «ereýil atqa er saldyrǵan» derlik ersili-qar­syly etegi jasqa tolǵan eńireýi men aıǵaıǵa bergisiz ańyraýyna kóptegen atqaminerdiń Prezıdentti de, bylaıǵy jurtty da «bárin kadr sheshedi» degen eń durys, eń bilgir uıǵarymǵa den qoıýyna jeteledi. Qazaqtyń «Bala ber, bala berseń sana ber, sana bermeseń ala ber!» deýiniń ar jaǵynda halyqtyń sharýasynyń basy-qasynda biliksiz, áljýazdardyń júrmeýin kókseý jatyr. Tek tektiler ǵana álemdi ártúrli jaǵdaıda ábigerge salatyn tóten qasiretterden halyqty sanasy joǵary ulttyq rýhymen memleketshil tulǵalar aman-saý alyp shyǵa alady. Tarıhı taǵdy­rymyzdyń bul shaǵy tar jol, taıǵaq keshken, kerýenniń kók týy Qasym-Jomart Toqaevtyń qolynda. Onyń el-jurtqa qaıtken kúnde jaqsylyq jasaımyn degen jan daýsy ózinen de, sózinen de kózge uryp turady. Oıly, parasatty adamnyń kez kelgenin alańdatatyn – ýaqyt. Keshegilerdiń: «átteń tonnyń keltesi-aı» deýiniń ókinishi ómirdiń ózinen alynǵan. El-jurttyń búgini men erteńine deıingi aralyqtaǵy ýaqyt – memleket jaýapkershiligi mańdaıyna jazylǵan adam úshin oı-sanasynda oıanǵan on sandaǵan maqsat-múddesin júzege asyryp úlgerýge beriletin múmkindik. Bizdiń Prezıdentimiz osy tańda sol ýaqyt pen múmkindiktiń arasynda tur­ǵan eń senimdi tulǵa. Osy aqıqatty abaısyzda aınalyp ketip júrmeıik, aǵaıyn! 

 

Nesipbek DÁÝTAIULY,

jazýshy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Rýhanııat • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Tarıh • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Rýhanııat • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

Áskerı ınjenerler ustahanasy

Oqıǵa • 07 Mamyr, 2021

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar