Qoǵam • 11 Tamyz, 2020

О́ńirdiń órt sóndirý áleýeti álsiz

8 ret kórsetildi

Jýyrda Jambyl obly­sy­nyń Moıynqum aýda­nynda iri tabıǵı órt oqı­ǵasy oryn al­ǵan bola­tyn. Oqıǵa aýdan or­talyǵy Mo­ıynqum aýylynan 180 shaqyrym qashyqtyqta bo­lyp, tilsiz jaýdyń sal­darynan qurǵaq shóp pen sekseýil janǵan. Aıtyp kelmeıtin apatty aýyz­dyqtaýǵa óńirdegi tıisti mekemelerden adam kú­shi, tehnıka túgel jumyl­dy­rylǵan.

Alaıda soǵan qaramastan «Moıynqum orman jáne janýarlar dúnıe­sin qorǵaý jónindegi mekemesi» kommýnaldyq mem­lekettik me­ke­mesiniń aýma­ǵyn­daǵy qum­dy jerdegi qur­ǵaq shóp pen sek­­seýildiń janýyn sóndirý sha­­­ralary tórt kúnge deıin so­zyl­ǵan. Tilsiz jaý munymen qoı­maı, Aqkól, Jambyl, Merki, Ulan­bel jáne Qosqudyq orman sha­rýashylyqtarynyń aýmaǵyna de­ıin taralǵan. Abyroı bol­ǵan­da, eldimekenderge qaýip tón­gen joq. Degenmen de tabıǵı baı­lyqtardyń otqa oranyp, áp-sátte kúlge aınalyp ketýi alań­datarlyq jaǵdaı.

Árıne qaı kúni qaı jerden tilsiz jaýdyń tap beretinin esh­kim de bilmeıdi. Biraq Moıyn­qum dalasyndaǵy órt mundaı jaǵdaıda tıisti mekemelerdiń ózara árekettesýiniń álsizdigin kórsetti. Iаǵnı óńir órtti der kezinde sóndirýge daıyn bolmaı shyqty. Tıisti basshylardyń tilsiz jaýdy toqtatýda qaýqar­syz ekeni kórindi. Málimet boıynsha, tutqıyldan lap bergen qyzyl jalyndy aýyzdyqtaýǵa barlyǵy 291 adam kúshi, 61 tehnıka jáne 1 tikushaq jumyl­dyrylǵan. Sondaı-aq bul iske oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti, Moıynqum, Baı­zaq, Merki, Qosqudyq, Qordaı, Jýaly orman jáne janýarlar dúnıesin qorǵaý mekemeleriniń adam kúshteri men quraldary, Moıynqum aýdanynyń erikti órt sóndirý quramalary, sondaı-aq «Qazavıaormanqorǵaý» respýb­lıkalyq memlekettik kásiporny da atsalysqan.

Biraq tilsiz jaý tórt kún de­gende áreń toqtatyldy. Bul oraıda oblystyq ákimdik tarapynan tabıǵı órttiń birneshe táýlik boıy sóndirilmeýine tıis­ti qurylymdardyń álsiz ju­­mysy saldarynan jol beril­gendigi aıtylýda. Sonymen qa­­tar, búginde óńirde orman já­ne dala órtteriniń aldyn alý, olardy joıý máseleleri de kún tártibinde tur. Al atalǵan máse­lege qatysty Jambyl oblys­tyq tabıǵı resýrstar jáne ta­­bıǵat paıdalanýdy retteý bas­qarmasynyń basshysy Aslan Orazbekov órtti qumda sóndirý óte qıynǵa soqqanyn, oǵan qo­sa qatty jel órt sóndirýge ke­ri áserin tıgizgenin aıtty. De­gen­men atalǵan basqarma basshysy tıisti qyzmetterdiń álsizdigin de moıyndady. Endi bul oraıdaǵy máselelerdi sheshý úshin ol jer­­­gilikti bıýdjetten bólingen qa­ra­jat esebinen jedel toptar­dy rasııamen qamtamasyz etýdi usy­nýda. Orman qorynyń jaı-kúıi týraly barlyq jedel aq­parat kórsetiletin mobıldi qo­­symsha ázirlep, arnaıy kıim­der satyp alý qajettigi de ma­ńyz­dy máseleniń biri bolyp otyr. Eger atalǵan usynystar qa­byl­danatyn bolsa, budan bylaı óńir­de órt sóndirý máselesinde mun­daı kedergiler týyndamaýy múmkin. Alaıda júzdegen adam kúshi men tehnıkalardyń ózi tilsiz jaýdy der shaǵynda toq­tatýǵa sep bola almaǵanda, endi qabyldanatyn sharalardyń da nátıjeli bolýy ekitalaı.

Myńdaǵan gektar aýmaqty qyzyl jalyn sharpyǵanmen, órtten zardap shekken adamdar joq. Degenmen bolary bolyp, boıa­ýy sińip bolǵan soń ǵana osyndaı ózekti máselelerdiń kóterilýi tıisti basshylardyń jumysyna syn. Jaýapty adam­dardyń óz jumysyna nem­­quraıdy qaraýy da tilsiz jaý­dyń tez arada toq­tamaǵanyn kór­setedi. Árıne qy­zyl jalynnyń qursaýynda ajdahamen alysqandaı bolyp júrip órt sóndirý de ońaı sharýa emes. Tip­ti mundaıda adamnyń óz ba­­­syn báıgege tigetin kezi de az­ bolmaıdy. Biraq órt shy­ǵýy yqtımal aýmaqtardyń der kezinde qadaǵalanbaýy, naq­ty bir ózara árekettesýdiń te­ti­giniń bolmaǵandyǵy osyndaı jaǵdaıda aıaq astynan ab­dy­ra­typ-aq tastaıdy. Ob­lys­­tyq tótenshe jaǵdaılar de­par­ta­menti basshysynyń min­detin atqarýshy Maqsat Qosy­baevtyń aıtýynsha, osy jyldyń basynan beri oblys aýmaǵynda 241,5 gektar aýmaqta 31 órt, 44 632 gektar alqapta 14 orman órti, sondaı-aq 14 gektar alqapta 3 dala órti oqıǵasy oryn alǵan. Jeti aıdyń ishinde bul az shyǵyn emes. Atalǵan orman órtteri sóz joq ekologııaǵa da úlken zııan keltirýde. Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Sa­parbaev ta mun­­daı jaǵdaılar der kezinde anyqtalsa, onymen kúresý ońaı bolatynyn aıtqan edi. So­­nymen qatar bul máselege jaýap­kershilikpen qaraý jáne bolmashy syltaýlardy izdemeý keregin de eskertken. Endi bul synnan jaýapty basshylardyń nátıje shyǵarýy da ýaqyttyń enshisinde.

Shilińgir shildeniń ishinde ta­ǵy da Jambyl oblysynyń T.Rys­qulov aýdany, Qulan aýy­ly­nynan 100 shaqyrym jer­de, ıaǵnı «Lýgovoı» orman sha­rýashylyǵynyń aýmaǵynda qum­dy jerde qurǵaq shóptiń janý oqıǵasy oryn alǵan bola­tyn. Bul órt kórshi Merki aýda­nynyń «Saryqoba» orman sha­rýa­shylyǵynyń aýmaǵyna ótip ketken. Málimet boıynsha, til­siz jaý 8 myń gektar aýmaqty qamtyǵan. Apat aıtyp kelmeıdi desek te, sol apatty aýyzdyqtaý úshin búginde óńirdegi tabıǵat qorǵaý mekemelerinde barlyq múmkindik bar eken. Orman qo­rynyń jerlerinde 30-dan as­tam órtke qarsy munara men 61 beket ornatylǵan. Al ob­lystyq tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý bas­qarmasynyń arsenalynda 20-ǵa jýyq avtokólik, 66 so­qaly traktor, 10-nan astam úsh tonnalyq ámbebap sısterna-tirkemeler bar. Sonymen qatar ǵaryshtyq monıtorıng órttiń paıda bolý oshaqtaryn esepteýge múmkindik beredi. О́rt sóndirý jasaqtarynda búginde 557 adam jumys isteıdi. Degenmen atal­ǵan basqarma qolda bar múm­kin­dikterdi utymdy paıdalana almaýda. Jer jáne sý resýrstaryn tıimdi paıdalaný boıynsha jumystar da júrgizilmegen. Eger bul jumystardyń bári de bir júıege túsip, atalǵan usy­nystar qabyldanatyn bolsa, bál­kim qyzyl jalynnyń álegi táýliktep sozyla qoımas...

 

Jambyl oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar