Rýhanııat • 12 Qazan, 2020

Temirdiń juldyzy áli janǵan joq

253 ret kórsetildi

HIH-HH ǵasyrdyń alasapyran oqıǵalary kóshesinde tańbasyn qaldyrǵan Temir qalasynda kózge túsetin birsypyra qurylys bar. Bular – qalanyń aıbaryn asyryp turǵan Qazan úlgisimen salynǵan eski meshit, onymen qurdas pravoslav shirkeýi, 1894 jyly turǵyzylǵan ýezd bastyǵynyń eki qabatty eńseli úıi. Kezinde qalanyń sáýletin aıshyqtaǵan «Zınger» tigin mashınalaryn satatyn dúken, aǵaıyndy kópes Demıdovtardyń saýda úıin, jármeńke dúkenderiniń oryndaryn búginde tappaısyz.

Arǵy beti – Temir ózenine taqa­lyp, bergi beti qalalyq saıabaq­qa tirelgen ýezd bastyǵynyń úıin búginde aýyl ákimi men gaz, sý sha­­rýashylyǵy mekemeleri, ýchas­ke­lik polıseı birge panalap otyr.

Temir qalasynyń burynǵy ataýy – Qaraqamys. 1879 jyly ýezd ortalyǵy Qaraqamys bolyp bekitilip, odan Túrkistan-Orynbor temir joly tartylǵanda Orynbor, Qazan, Buharadan kelip ornyqqan saýdagerler dúkenderi men baspanalaryn Orynbor úılerine uqsatyp salǵan. Qazirgi Temir qalasynyń ákimi Asqar Qoqanovtyń aıtýynsha, ózderi otyrǵan prıstav úıi naǵyz mura­jaıǵa suranyp-aq tur.

Aqtóbe gýbernııasynda Te­mir qalasy men onyń tóńiregi ke­ńes ókimetine eń sońǵy bolyp baǵyndy. Baǵynǵanda da qantó­gispen baǵyndy. Munyń dáleli, qalanyń ortalyq kóshesindegi 24 qyzyl partızan jerlengen oryn. 1918-1919 jyldary polkovnık Dýtov pen bolshevık Frýnzeniń áskerin bólip turǵan Aqtóbe maıdanynyń shekarasy – Embi qalasy bul jerden qashyq emes. 1919 jyldyń maýsymynda Temirden 30 shaqyrym jerde (qazirgi Jambyl aýyly) partızandar men aq kazak áskeriniń arasynda bastalǵan shaıqas qala ishinde jalǵasty. Shildeniń aptap ystyǵynda oqqa ushqan 24 partızannyń betteri asyǵys jasyrylǵandaı. Kók boıaýmen marqumdardyń esimderi jazyl­ǵan kún jegen aǵash taqtadan Dmıtrıev degen 16 jastaǵy jas­óspirim men Masha, Nına esimdi jas medbıke qyzdardyń esimde­rin oqydyq.

1

Ertedegi bul jaqtaǵy negizgi otyn – shaǵyr men qamys. 1904 jyly salynyp bitken meshittiń jylý júıesi shaǵyr men qamys­pen jaǵýǵa laıyqtalyp, sol za­man­nyń qýat únemdegish tásilimen jasalǵan. Peshterdiń zoraıyp syrtqa shyǵyp turatyn murjasy kózge túspeıdi. Endeshe tútin qaıda ketedi? Shirkeýdiń jylý júıesi de solaı jasalǵan deı­di turǵyndar. Otyn-sý tapshy ýaqyt­ta eki qabatty aýmaqty qu­ry­lys­tardy tútinsiz peshpen jy­­­ly­tý júıesin jasaǵan Nıko­laı II ın­jenerleri qazaq dalasyndaǵy qupııa­laryn ózderimen birge ala ketkendeı.

Orynbordan tasylǵan qara tastan turǵyzylǵan meshittiń jylý júıesin Májıt Fatkýllın kópestiń qalaı jasatqanynan qazirgi ımam Erbol Balashov emis-emis habardar. «Burynǵylardyń aıtýynsha, qabyrǵa tastarymen baılanysty pesh aptasyna bir ret qatty qyzdyrylyp jaǵylǵanda, onyń qyzýy bir aptaǵa jetetin bolǵan. Jaǵý tásilin meshittiń alǵashqy ımamy Ahmet halfe Na­syrov qana bilgen. Ol kisi sha­ǵyr­dy tutatqanda, ot byq­syp janyp, tútini meshittiń qabyr­ǵasyn qýalaı kirpishine deıin qyz­dyrǵan. Munda murja joq.

1937 jyly Ahmet halfeni ustaǵan belsendiler peshtiń aýzyn bitep ketken. Qasıetti oryn alpys jyl boıy ańǵal-sańǵal kúıde turdy. 1995 jyly qaıta qalpyna keltirile bastaǵanda, halfeniń peshin eshkim taba almady. 2018 jyly temirlik azamattar meshittiń ishine kúrdeli jóndeý júrgizgende, men qabyrǵa men kirpishtiń arasynan kúıe men ysty kórdim. Jylý qabyrǵa arqyly berildi degenge dálel osy», deıdi Temir qalalyq meshtiniń ımamy.

Shirkeýdiń jylý júıesi de ­aýasyz janý tásiline saı jasal­ǵan. Orylǵan qamys bir-birine órile baılanady. Sodan sýyq tús­kende, bir sheti tutandyrylǵan soń ot ózinen ózi byqsyp jana be­redi. Aýa kirmegen ot tútindep janady. Shirkeýdiń de tútin shy­ǵatyn murjasy joq.

 

Jıenǵalı zıratynda

Temir qalasynyń kúnshyǵys betinde eski qorym – Syrlytam­da pýblısıst-jazýshy, fele­ton­shy, qazaqtyń tuńǵysh drama­týrg­teriniń biri – Jıenǵalı Tilep­bergenov jerlengen. Ol 1933 jyl­dyń sáýirinde 38 jasynda Te­mir qalasynda ashtyq pen aýrý­dan azap shegip, kóz jumdy. Talant­ty pýblısıst Aqtóbe, Soltústik Qa­zaqstan, Qyzylorda oblys­tyq gazetterinde tilshilik qyzmet at­­qa­ryp, qazaq baspasóziniń qa­lyp­tasýyna ólsheýsiz úles qos­qan. «Perızat-Ramazan», «Til­shi», «Kúnjan – kedeı qyzy», «Súıiskender», «Oraza» pesa­la­rynyń da avtory, 1895 jyl­dyń 3 qarashasynda Temir aýda­nynyń 47-aýylynda týǵan. Bul qazirgi Muǵaljar aýda­nynyń Jem áskerı qalashyǵy túbi. Ol lıngvıst-ǵalym Qudaı­ber­gen Jubanovpen qatar ósken, Oryn­bordaǵy «Hýsaınııa» med­re­­sesinde de birge oqyǵan. Jıen­ǵalı Ýfadaǵy «Ǵalııa» medre­sesinde oqyp júrgende «Sadaq» jýrnalynyń sońǵy sandaryn shyǵaryp turǵan.

1918 jyly Temir ýezine oralyp, Qonjarda, Qandyaǵash aýyldarynda muǵalimdik qyzmet­ke kirisken. Ol zamanda qatar otyr­­ǵan aýyldardyń balalaryn jınap oqytady. Sý tasyp jatqan mezgilde balalardy sý­dan ótkizip júrip, sýyq tıip qat­ty aýyrǵan. Bul dert Jıen­ǵa­lıǵa ábden jabysty. 1932 jy­ly Qyzylordadan qaıtyp ke­lip, Temirdegi aýdandyq gazette ju­mys istep, odan jaǵdaısyz-jaı­syz kúı keshkende 1933 jyly qańtarda Ilııas Jansúgirovke hat jazǵan. Ádebı ortamen qoshtasý hatynda ol bylaı dep jazady: «Ilııas, seniń jibergen hatyńdy alyp, birsypyra boıym kóterilip, naýqasym sergip qalǵandaı boldy. Beıimbet «aryqtasa» aryqtaǵan shyǵar. О́ıtkeni ol hat jazýyn toqtatty. Bálkim «bir túngi eń­be­gime jabysyp bále qylar» dep basyn alyp qashyp, boıyn aýlaq salǵysy kelgen shyǵar. Se­nen góri ekeýimiz jaqyndaý edik, qazir ol qudaı urǵanǵa sá­lem aıt, olaı qoryqpasyn, hat jazar­lyq dostyǵynan aırylmasyn! Taǵy da hat jaz! Istep jatqan kúrdeli isterińdi aıt, eń bolmasa ólgenimshe estip jataıyn. Jaı-kúıińdi aıt!».

1920-1932 jyldardaǵy belsen­dilerdiń elge jasaǵan qııanatyn jaza júrip, zorlyqshylardan jaý taýyp alǵandaı. Máselen, 1921-1922 jyly Qandyaǵash te­mir ­jol beketindegi deldaldar bir ta­baq bıdaıǵa baılarǵa ash ke­deı­diń qyzdaryn satqanyn ashyp kórsetken. Barymta, ur­lyq, áper­baqan belsendiler, salyq­tyń zábiri, el ishindegi qııanat – Jıen­ǵalıdyń qalamynan ý bo­lyp tógildi. Jazýshynyń áıeli Alfııa da ábden qııanat kór­di. Jıenǵalı ólgennen keıin Alma­tyǵa oralǵanda, eriniń amanaty – qoljazbalaryn áldekimder qoldy qyldy. Qııanattan, qusalyqtan, sharasyzdyqtan qınala júrip, erinen keıin ol da kóp keshikpeı dúnıeden ótti.

 

Jıenǵalı kóshesinde

Qazirgi aýyl ákiminiń, burynǵy ýezdik prıstav úıiniń aldynda – Ábilqaıyr han men Ábý Tá­kenov atyndaǵy kóshelerdiń qıy­lysynda turǵan eski barak úı – burynǵy bilim bólimi, aýdandyq «Sosıaldy maıdan» gazetiniń re­daksııasy. Bul – Jıenǵalı Tilep­bergenov qyzmet etken oryn.

Temir aýdandyq ardager­ler keńesiniń tóraǵasy Nurmuhan О́tepov 1995 jyly Jıenǵalı Tilepbergenovtiń 100 jyl­dy­ǵyn ótkizer kezde, kóp tómpe­shik­tiń biri bolyp jatqan jazý­shynyń zıratyn taýyp bergen Seıten Tilesov aqsaqal deıdi. Jas­óspirim shaǵynda Jıenǵalı Tilepbergenovtiń jerleýine qa­tysyp, keıinnen stalındik saıa­sattyń qurbany bolyp, uzaq jyl­ǵa sottalǵan Seıten aqsaqal kór­setken tómpeshikke sol jyly aq kirpishten beıit turǵyzyldy.

Jazýshynyń 100 jyldyǵyna professor Tursynbek Kákishev bastaǵan bir top ǵalym, jazýshy kelip, kópshilikpen kezdesý ótkizgen. Odan keıin Jıenǵalı Tilepbergenovtiń murasyn tú­gen­deý jóninde aıtylmaıtyn bol­dy. Nasıhaty joq, izdeýshisi joq talanttardyń kóshinde qalǵan jazýshyny sodan beri eshkim izdegen emes.

Qazirgi ýaqytta eki dáýir ara­­­synda qalǵandaı kúı ke­ship otyrǵan Temir qalasy mono­­qa­lalardy damytý baǵdarla­ma­sy­na engizilmeı qaldy. Turǵyn­dary kásipkerlikti damytý, ju­myspen qamtý memlekettik baǵ­darlamalaryna qatysyp, nesıe alyp, shaǵyn kásipkerlik nysandaryn kóbeıtkendikten de, qala birte-birte qatarǵa qosylyp ke­ledi. Eger memlekettik deńgeıde kúshti qoldaý jasalynsa, Temir qalasy az ýaqyttyń ishinde ózin ózi asyraýǵa qaýqarly monoqalaǵa aınalar edi.

 

Aqtóbe oblysy,

Temir aýdany,

Temir qalasy

Sońǵy jańalyqtar

16 tamyzǵa arnalǵan valıýta baǵamy

Ekonomıka • Búgin, 09:47

16 tamyzǵa arnalǵa aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

1453 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:06

Jigittermen kúsh synasqan arý

Ulttyq sport • Búgin, 08:43

Qytaıdan qalyp qoıdyq

Sport • Búgin, 08:42

Tabystary – 2 117 000 dollar

Sport • Búgin, 08:40

Sınsınnatıdegi týrnır bastaldy

Sport • Búgin, 08:38

Úzdik qurylysshylar marapattaldy

Qoǵam • Búgin, 08:37

Olımpıadadan keıingi oılar

Sport • Búgin, 08:35

Jarys qyzǵan shaǵyna jetti

Sport • Búgin, 08:34

Tehnopark tegin oqytady

Qoǵam • Búgin, 08:32

Balalarǵa arnalǵan startaptar

Qoǵam • Búgin, 08:30

Julynqurt laboratorııasy áshkerelendi

Aımaqtar • Búgin, 08:27

«Talgodaǵy» talan-taraj

Qoǵam • Búgin, 08:25

Shalǵaıdaǵylar shaǵym aıtady

Bilim • Búgin, 08:22

Jańa mektepter kóbeıedi

Bilim • Búgin, 08:20

Jalbyz ben jaýynqurt ósiredi

Qoǵam • Búgin, 08:17

Moıynqumda mańyzdy máseleler aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Jańa Qazaqstan – sheteldikter kózimen

Saıasat • Búgin, 08:10

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar