Rýhanııat • 20 Qarasha, 2020

Qazaqy ádep

82 ret kórsetildi

Platon danyshpan: «Igiliktiń tórt túri bar», – degen eken. Olar: júrektilik, danyshpandyq, estilik jáne ádeptilik. Osy qaǵıdanyń biz búgin tek bireýine ǵana, ıaǵnı ádeptilik jaıyna toqtalǵymyz kelip otyr. Oǵan sebep, keıingi kezde jaqsy men jamannyń arajigin ajyratpaı, máseleniń aq-qarasyn bilmeı turyp, bireýdi syrttaı sydyrta sóge sóıleý, synap-mineý, nápsiniń azǵyrýyna erip, jalǵan, lepirme, bos sózge erik berý sekildi halyqtyq qalybymyz ben qazaqy ádebimizben úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn jat qubylystar tym beleń alyp barady.

Tipti áleýmettik jelide bir másele tóńi­reginde oılary bir jerden shyqpaı qalyp jatqan jandardyń ózara daýlasyp, jan­jaldasyp, bet jyrtysardaı bir-birin ǵaıbat sózdermen balaǵattap jatýyn qalypty jaǵ­daıdaı qabaqsyz qabyldaı beretin boldyq. Mundaıda uly Abaıdyń: «Osy kúnde, haıýan­nan da jamanbyz. Haıýan bilmeıdi, bilemin dep talaspaıdy. Biz túk bilmeımiz, biz de bi­lemiz dep nadandyǵymyzdy bilimdilikke bermeı talasqanda, óler-tirilerimizdi bilmeı, kúre­tamyrymyzdy adyraıtyp ketemiz», degen sózi eske túsedi.

Adamdardyń syrtynan jala jabý, dattaý, ósek-aıań, jaǵymsyz ǵaıbat sóz aıtý qazaqy ortada qaı kezde de óte aýyr kúná bolyp sanalǵan. Sodan kelip úlkenniń kishi aldyndaǵy, kishiniń úlken aldyndaǵy ádep saqtaý úlgileriniń umy­tylyp, jan dúnıemizdiń munshalyq azyp-tozyp ketýine ne sebep degen suraq týady. Onyń árıne túrli sebebi bolýy múmkin. Biraq sonyń ishinde ásirese ádeptiń álippesi sanalatyn halyqtyq tól jaýharlardan alshaqtap ketip qalǵandyǵymyzdan kóp opyq jep otyrǵan sııaqtymyz. О́zge tilde mýltfılm, serıal tamashalap, kóbine ınternettiń ónimimen sýsyndap jatqan urpaqtyń boıynan bolashaqta ne kútýge bolady?! Ol úshin ádeptilikke ún­deıtin týyndylardy oqýlyqtarǵa engizý, qun­dylyqtarymyzdy zamanaýı quraldar arqyly nasıhattaý tárizdi máselelerdi tezirek qolǵa almasaq bolmaıyn dep tur.

Halqymyz tárbıesiz daǵdy da qalyptas­paıdy dep eseptegen. Mysaly, balany al­ǵash­­qy kúnnen bastap-aq izgilikti isterge ba­ǵyttap, tárbıelese, sol ister birtindep daǵ­dyǵa aınala bastaıtynyn baǵamdaǵan. Sol sııaqty tárbıemen qol jetken qaıyrymdy is-áreketterdi, minez-qulyqty daǵdy arqyly turaqty qalypqa aınaldyryp otyrmaıyn­sha, adam jany izgilikti bola almaıtyny belgili. Boıymyzdaǵy minez-qulyq pen is-áreketimizdiń keıde qazaqy ádeppen qabyspaı qalyp jatýy – halqymyzdyń sondaı qunarly shúıgin tamyrynan qol úzip qalǵandyǵymyzdyń sal­dary demeske laj joq. Ǵalymdar mysaly, Japonııada «О́negelik týraly keńes» ju­mys isteıtinin tilge tıek etedi. Bul uıym tele­arnalardyń jumysyn baqylaýmen aınalysatyn kórinedi. Telearna balalar kóretin ýaqytta olardyń tárbıesine keri áserin tıgi­zetin fılm nemese bir arnaıy habar taratatyn bolsa, bul arnaǵa kóp mólsherde aıyppul salynady deıdi. Tipti olar uıaly telefonǵa deıin sondaı qyraǵy baqylaý ornata bastapty. Mobıldik saıttardy muqııat zertteý bary­synda zorlyq-zombylyqty nasıhattaıtyn, por­nografııalyq mazmuny bar erekshe re­sýrs­tar toby aıqyndalǵan. Osy kemshilikti bol­dyrmas úshin balalar men jasóspirimderdi qor­ǵaý maqsatynda Japonııanyń baılanys mı­nıstrligi, álgindeı qajetsiz aqparattardyń tú­sýin tejep, telefondy quryqtaý júıesin ja­saýdy qolǵa alǵan. Al bizde bolashaqty oılap jatqan eshkim joq tárizdi. Internet emgen sana­nyń qandaı qoqysqa tolyp jatqany bir Qu­daıǵa ǵana aıan. Osy baǵytta tárbıelengen oı-sa­nanyń «jemisi» keıde áleýmettik jeli­den kórinis taýyp qalyp jatatyny taǵy ras.

«Birde Bóltirikten qasyndaǵy jas óner­pazdar surapty deıdi: – «Aq ata, tániń men janyń birdeı saý bolsyn degen sózińizdiń mánisi ne?» dep.

Sonda Bóltirik aıtqan eken: – Táni saýdyń báriniń jany saý bola bermeıdi. Tán men jannyń saýlyǵy birdeı bolýy – kisi boıyn­da sırek kezdesetin baılyq. Kisiniń janyn azdyratyn derttiń túri kóp: kúnshildik degen bar, sodan saqtan, kekshildik degen bar, sodan saqtan, astamshyldyq degen bar, odan alys júr, sarańdyq degen bar, odan qalys júr, qaraýlyq degen bar, odan taza bol, báleqorlyq degen bar, odan ada bol, ynsapsyzdyq degen bar, odan ada bol. Janyń osy jeti jamannan aman bolsyn», degen eken.

Áńgimeni túıindeı kele aıtpaǵymyz, adam ádebimen ádemi kórinedi. Ádeptilik, sypa­ıylyq, izettilik degen sózderdiń túp-tamyry – ortaq. Qazaq degen qasıetti ataýǵa ıe ulttyń tek ózine ǵana tán bolmysy, dú­nıe­tanymy baryn eskersek, qazir rýhanı qundylyqtarǵa oralatyn kez, bylaısha aıtqanda, qazaq halqynyń ulttyq salt-dástúrin, ulttyq mádenıeti men ádet-ádebin qaıta qalpyna keltirip, alǵa ozdyratyn ýaqyt.

Sońǵy jańalyqtar

Oqýshy neden kóz jumdy?

Qoǵam • Búgin, 19:35

Qostanaıda qurylys alańy otqa orandy

Aımaqtar • Búgin, 18:55

Dollardyń erteńgi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 18:00

Qaraǵandy oblysynda zeınetkerler tonaldy

Aımaqtar • Búgin, 16:37

О́z týystaryn tonaýshylar kóbeıgen

Aımaqtar • Búgin, 16:07

Elordada qylmys sany 20%-ǵa azaıǵan

Aımaqtar • Búgin, 15:24

BQO: Balany qar úıindisi basyp qaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:12

Indet juqtyrǵandar sany kóbeıdi

Koronavırýs • Búgin, 13:58

Aldaǵy kúnderi qar jaýyp, kún jylynady

Qazaqstan • Búgin, 12:47

Uqsas jańalyqtar