Tipti áleýmettik jelide bir másele tóńireginde oılary bir jerden shyqpaı qalyp jatqan jandardyń ózara daýlasyp, janjaldasyp, bet jyrtysardaı bir-birin ǵaıbat sózdermen balaǵattap jatýyn qalypty jaǵdaıdaı qabaqsyz qabyldaı beretin boldyq. Mundaıda uly Abaıdyń: «Osy kúnde, haıýannan da jamanbyz. Haıýan bilmeıdi, bilemin dep talaspaıdy. Biz túk bilmeımiz, biz de bilemiz dep nadandyǵymyzdy bilimdilikke bermeı talasqanda, óler-tirilerimizdi bilmeı, kúretamyrymyzdy adyraıtyp ketemiz», degen sózi eske túsedi.
Adamdardyń syrtynan jala jabý, dattaý, ósek-aıań, jaǵymsyz ǵaıbat sóz aıtý qazaqy ortada qaı kezde de óte aýyr kúná bolyp sanalǵan. Sodan kelip úlkenniń kishi aldyndaǵy, kishiniń úlken aldyndaǵy ádep saqtaý úlgileriniń umytylyp, jan dúnıemizdiń munshalyq azyp-tozyp ketýine ne sebep degen suraq týady. Onyń árıne túrli sebebi bolýy múmkin. Biraq sonyń ishinde ásirese ádeptiń álippesi sanalatyn halyqtyq tól jaýharlardan alshaqtap ketip qalǵandyǵymyzdan kóp opyq jep otyrǵan sııaqtymyz. О́zge tilde mýltfılm, serıal tamashalap, kóbine ınternettiń ónimimen sýsyndap jatqan urpaqtyń boıynan bolashaqta ne kútýge bolady?! Ol úshin ádeptilikke úndeıtin týyndylardy oqýlyqtarǵa engizý, qundylyqtarymyzdy zamanaýı quraldar arqyly nasıhattaý tárizdi máselelerdi tezirek qolǵa almasaq bolmaıyn dep tur.
Halqymyz tárbıesiz daǵdy da qalyptaspaıdy dep eseptegen. Mysaly, balany alǵashqy kúnnen bastap-aq izgilikti isterge baǵyttap, tárbıelese, sol ister birtindep daǵdyǵa aınala bastaıtynyn baǵamdaǵan. Sol sııaqty tárbıemen qol jetken qaıyrymdy is-áreketterdi, minez-qulyqty daǵdy arqyly turaqty qalypqa aınaldyryp otyrmaıynsha, adam jany izgilikti bola almaıtyny belgili. Boıymyzdaǵy minez-qulyq pen is-áreketimizdiń keıde qazaqy ádeppen qabyspaı qalyp jatýy – halqymyzdyń sondaı qunarly shúıgin tamyrynan qol úzip qalǵandyǵymyzdyń saldary demeske laj joq. Ǵalymdar mysaly, Japonııada «О́negelik týraly keńes» jumys isteıtinin tilge tıek etedi. Bul uıym telearnalardyń jumysyn baqylaýmen aınalysatyn kórinedi. Telearna balalar kóretin ýaqytta olardyń tárbıesine keri áserin tıgizetin fılm nemese bir arnaıy habar taratatyn bolsa, bul arnaǵa kóp mólsherde aıyppul salynady deıdi. Tipti olar uıaly telefonǵa deıin sondaı qyraǵy baqylaý ornata bastapty. Mobıldik saıttardy muqııat zertteý barysynda zorlyq-zombylyqty nasıhattaıtyn, pornografııalyq mazmuny bar erekshe resýrstar toby aıqyndalǵan. Osy kemshilikti boldyrmas úshin balalar men jasóspirimderdi qorǵaý maqsatynda Japonııanyń baılanys mınıstrligi, álgindeı qajetsiz aqparattardyń túsýin tejep, telefondy quryqtaý júıesin jasaýdy qolǵa alǵan. Al bizde bolashaqty oılap jatqan eshkim joq tárizdi. Internet emgen sananyń qandaı qoqysqa tolyp jatqany bir Qudaıǵa ǵana aıan. Osy baǵytta tárbıelengen oı-sananyń «jemisi» keıde áleýmettik jeliden kórinis taýyp qalyp jatatyny taǵy ras.
«Birde Bóltirikten qasyndaǵy jas ónerpazdar surapty deıdi: – «Aq ata, tániń men janyń birdeı saý bolsyn degen sózińizdiń mánisi ne?» dep.
Sonda Bóltirik aıtqan eken: – Táni saýdyń báriniń jany saý bola bermeıdi. Tán men jannyń saýlyǵy birdeı bolýy – kisi boıynda sırek kezdesetin baılyq. Kisiniń janyn azdyratyn derttiń túri kóp: kúnshildik degen bar, sodan saqtan, kekshildik degen bar, sodan saqtan, astamshyldyq degen bar, odan alys júr, sarańdyq degen bar, odan qalys júr, qaraýlyq degen bar, odan taza bol, báleqorlyq degen bar, odan ada bol, ynsapsyzdyq degen bar, odan ada bol. Janyń osy jeti jamannan aman bolsyn», degen eken.
Áńgimeni túıindeı kele aıtpaǵymyz, adam ádebimen ádemi kórinedi. Ádeptilik, sypaıylyq, izettilik degen sózderdiń túp-tamyry – ortaq. Qazaq degen qasıetti ataýǵa ıe ulttyń tek ózine ǵana tán bolmysy, dúnıetanymy baryn eskersek, qazir rýhanı qundylyqtarǵa oralatyn kez, bylaısha aıtqanda, qazaq halqynyń ulttyq salt-dástúrin, ulttyq mádenıeti men ádet-ádebin qaıta qalpyna keltirip, alǵa ozdyratyn ýaqyt.
