Qoǵam • 03 Jeltoqsan, 2020

Balqaraǵaı tergen balaqaılar

313 ret kórsetildi

Ábden qara kúzde uıytqı soqqan jel qara jerdiń shańyn kóterip, mańaıdy astan-kesten etetin. Ymyrt túse kúsheıip, tań atqansha ulıtyn. Áı, biraq sol zamanda bálensheniń shatyryn ushyryp ketipti degendeı oqys oqıǵany estimeıtinbiz. Áıteýir Altaıdaǵy kún raıy jyldaǵy osy qubylysynan jańylǵan emes.

Sýretterdi túsirgen avtor

Túnimen yshqynyp, túske qaraı dala túk bolmaǵandaı meńireý kúıge túsetin. Sonda qol arbasyn súıretip kórshi úıden Danııar jetetin. Bóten kirse, shynjyryn úzip kete jazdap abalaıtyn moınaq oǵan kóz qıyǵyn ǵana salady. «Turdyńdar ma-eı? Kettik taýǵa, balqaraǵaıdyń bári jerde jatyr», dep saldyrlap kiredi úıge. Iá, jazdyń kúni samyrsynnyń basynan túspeı qalǵan balqaraǵaıdyń bárin jel silkip, jerge túsirgen. Qarǵa qadalyp-qadalyp jatqan balqaraǵaıdy jınaý, jazdaǵydaı emes, áldeqaıda ońaı. Bir kósheniń balalary toptasyp, samyrsyndy beldeýge qaraı bet túzep, jaıaýlatyp kelemiz. О́zge aǵashtar jalańashtanyp qalǵan soń balqaraǵaı samyrsyndar kógereńdep kózge alystan kórinedi. Danııardyń súıregen qol arbasy órge qaraı kóp-kórim júk. Ony qoıyp, bos qaptardy nyǵyzdap salyp alǵan rıýgzaktyń ózi salmaq salatyn. Baratyn jerimiz aýyldyń irgesinde-aq, Sarymsaqty ózenin boılaı shyqqandaǵy ıyq. Orman kúzetshileriniń tikushaǵy da Marqakólge ushqanda osy ıyq­pen asady. Áıtpese tikesinen tik Altaıdyń asqaryn tómenge tastap usha almaıdy.

1

Balqaraǵaı baǵasyz edi...

Kóktem men kúzde ańdardyń mıgrasııalaıtyn soqpaǵy da sol mańda.

Birinshi samyrsynnyń túbine jetkende-aq shashylyp jatqan bal­qaraǵaıdy japa-tarmaǵaı jınaı bastaǵanbyz. Qylqandy aǵashtyń sa­laly butaqtarynan «qystaıǵy azy­ǵymyz» degendeı tıinder jáýdireıtin. «Jer bizdiki» degendeı mańaıdy borsha tyshqan torýyldap júretin. Shyn-ótirigin bilmedim, baıqaýsyzda osynaý jotasy tarǵyl borsha tyshqannyń jınap qoıǵan azyǵyn alyp ketseńiz, yza bolǵan ań asha tárizdi butaǵa asylyp óledi eken-mys.

Qońyrqaı tartqan búrshikter qardyń sýyn boılaryna sińirip úl­geripti. Jarty qaptyń ózinde kóp-kórim salmaq bar. О́zimiz de sý qarǵa malshyndyq. Qoıyn-qony­shymyz shylqydy. Erteń kúrk etip jótelgenimizdi anamyz estise, sazaıymyzdy tarttyrady. Sol úshin aýyrmaýǵa tyrysatynbyz. Sana­myzdy aýrýǵa qarsy baǵyttap qoı­ǵannan ba, qyńq etpeıtin edik.

Keshke deıin on shaqty qap­ty toltyrdyq. Bári zildeı. Ne­ de bolsa, tastaıtyn emes. «Kerek tastyń aýyr­lyǵy joq» demek­shi, arqalasaq ta jetkizemiz úı­ge. Dóńgelegi qıqa­laqtaǵan Danııar­dyń qol arbasyna ádistep, tórt-bes qapty óńgergen bol­dyq. Syı­maǵanyn ıyqqa laqtyra sal­dyq. Sál júrgen soń jelkeni qa­jady. Kóz qyzyǵyp jınaı berippiz. Tıin baıǵusqa qal­dyryp ketý kerek edi dep qoıa­myn. Qoıa turyp, demalyp alaıyn deseń, ókshelep kele jat­qandar bar. Bala namysqa tyry­syp baqqamyz. Bilem, olar da namystyń qamshylaýymen kele jatyr. Jalǵyz kele jatsa, ar­qalaǵany altyn bolsa da bir saı­ǵa domalata salar ma edi?! Tó­menge túskenshe, eki-úsh ret tize búgip, tynystaǵanymyz bar. Úı jaqqa jetken soń teńdeı etip bóldik. Báriniń eńbegi bar. En­digi jumys, tisti aǵashpen úgi­tý edi. Ol jarty saǵattyń sharýasy. Eń ókinishtisi, búrshigin úgip, dánin alǵanda bir qabyńnan bir-aq dorba dán shyǵady ǵoı. Ony keshkisin teledıdardyń aldynda otyryp, tyrsyldatyp shaǵyp, taýysa salasyń. Dámi tańdaıdan ketpeıdi. Al ózge jaqtyń adamdary myjyp sha­ǵa almaıdy. Súıegi shemish­keni­kindeı emes, qatqyl. Tyrs etkizip tistegende dánin bólip almaýyń kerek.

Ol zamanda balqaraǵaıda baǵa joq-tuǵyn. О́zimiz qystyń uzaq keshinde ermek qylý úshin ákeletinbiz. Ol zaman dep otyr­ǵanym, toqsanynshy jyl­dardyń sońy-aý deımin. Odan buryn da eshkim satý úshin soqpaıtyn.

1

 

Jańǵaq jınaý kásibi

Keıin ǵoı, balqaraǵaı shyq­­qan jyldary ár aýylda­ bir­­den, ekiden qabyldaý pýnk­teri ashyl­ǵan. Keıbireý basqa isterin ysy­ryp qoıyp, balqaraǵaımen aı­nalysyp ketti. Taýda qona jatyp soǵady. Biraq kez kelgeni elpildep, basyn jel terbep turǵan samyrsynǵa shyǵa almaıdy. Jińishkeleý kelgen shymyr jigitter bolmasa, bitik ós­­ken butaqtardyń ara-arasymen ushar basyna órmeleı almaıdy. Búrshikter de sol, bas jaǵynda ósedi emes pe?! Bıigine kóterilgen soń butaqtardy tepkilep júrip jemisin túsiredi. Aıaq kıim durys bolmasa, tabanyń kúp bolyp isip ketýi de ǵajap emes. Alaqanǵa qap-qara bolyp samyrsynnyń shaıyry jabysady. Ony sary maımen ysqylap ketirmese, sabyn­dy sý­ǵa arshyla qoımaıdy.

Jerge topyrlap túsken búr­shik­terdi jınap alý da ońaı sharýa emes. Qaı bir samyrsynnyń túbi alań-ashyq bolyp jatar deı­­siz. Bu­ta-qaraǵan, jyńǵyl. So­nyń arasynan eńbektep jú­rip bir-birden teredi. Jaqsy shyq­­qan jyldary bir samyr­syn­nan bir, bir jarym qapqa deıin túsetin. Áıtpese jartydan as­paıdy.

Ulttyq park qyzmetker­leri­niń aıtýynsha, jergilikti turǵyndarǵa 10 kıloǵa deıin ruqsat, al shetten kelgender óz erikterimen baryp ala almaıtyn kórinedi.

Keıingi jyldary balqara­ǵaıdy mezgildik kásipterine aı­naldyrǵandar qona jatatyn shatyrlaryn, et tart­qyshqa uqsatyp, temirden jasalǵan zamanaýı balqaraǵaı úkkishterin, qalbyrlaryn alyp biraq shyǵa­dy taýǵa. Taýǵa shyqqanda da, irgedegi emes, anaý jaqtaǵy adam aıaǵy basa ber­meıtin jon-jaı­laý asyp ketedi. Tipti bul kásip­teri úshin asty bıik eski-qusqy kólikke deıin satyp al­ǵan. Kún uzaq júrip tabıǵattyń ber­gen baılyǵyn jınap alǵan soń keshkisin úgitip, dánin qalbyrlap qaptaıdy. Sodan úıine jetkizgen soń jeldetkishpen artyq-aýys qoqymyn ushyryp tazalaıdy. Buryn ǵoı, shatyrǵa shyǵyp alyp, ysqyryp, jel shaqyryp ushyratyn. Qazir halyq bárin ońtaılandyryp alǵan.

Kılogramdap emes, tonna­lap jınaý qanshalyqty zańdy, beı­málim bizge. Bir baıqaǵanymyz, burynǵydaı aǵashtan aǵashqa sekirip júretin tıinder kózge kóp túse ber­meıdi. Aýyp ketse ke­rek, kim bilsin?! Balqaraǵaı sa­myr­synnyń ózi de úsh-tórt jyl­da bir jemis beredi.

Sóıtip, tyrnashtap jınaǵan dán­derin ábden keptirip, qapqa salady da qabyldaý pýnkterine ótkizedi. Kılosy 800-1000 teń­geden. Qara bazardaǵy lıtrli ban­kidegisi 1500-2000 teńgeniń ma­ńaıynda bolatyn.

 

Qyzyǵyn Qytaı kóredi

Al qabyldaý pýnktterinen qa­laǵa, odan ári Qytaıǵa jónel­tetin kórinedi. Qytaı bal­qa­raǵaıdyń dánin syǵyp, maıyn alady da qabyǵyn untaqtap, un jasaıdy eken. Odan dámdi toqash, bálish pisiriletin kóri­nedi. Meıramhanalarynda jań­ǵaq qosylǵan syra baǵaly má­zir­lerdiń biri desedi. Qytaıda ǵana emes, Eýropanyń kóptegen mem­le­ket­terinde balqaraǵaı dá­ninen ja­salǵan dárilerge suranys kóp. Tarıhı derekterge kóz júgirtsek, Ivan Groznyı patshanyń tusynda balqaraǵaı jańǵaǵyn Reseı jylyna 300 myń putqa deıin Shvesııa men Anglııaǵa eksporttapty. Al aka­demık P.Palastyń XVIII ǵasyrdaǵy jazbalarynda Shve­­sııanyń dáriha­nalarynda omy­­raý bezderiniń aýrý­laryna qar­sy balqaraǵaı maıynan dá­ri­ler satylatyny jazylǵan. Taǵy bir derekterge zer salsaq, orys em­shileri bul jańǵaqtyń maıyn gıpertonııa, ateroskleroz, asqazan jarasyna qarsy paı­dalanypty. Teriniń kúıgen jer­­lerin de tez jazady eken. Adam­nyń ımmýndyq júıesin kú­­sheı­tetin de qasıetke ıe. Ma­ıynda túrli mıkro, makro ele­­mentter bar. Quramynda kó­mirsý, aqýyz, fosfor, kobalt, ıod kezdesedi. Demek kóz ja­na­rynyń kórýine, balanyń ósip-jetilýine taptyrmas dárý­men­derdi sheteldikter baǵzy zamannan beri tutynyp júr.

Bizde she?! Bizde erikkenniń ermegi sııaqty. Odan qalsa, sálem-saýqatqa qosyp, balqara­ǵaı – brendimiz dep qur maqta­namyz. Sondaı áýremen keletin Altaıdyń jemisin nege ózi­mizde óndirmeske?! Balqaraǵaıdy qabyl­daıtyn pýnkterge qadaǵa­laý bolmaǵan soń da esil baılyq shekara asyp jatyr. Qazannan qaqpaq ketken soń asa beredi de.   

  

P.S. Katonqaraǵaıdyń qaq ortasynda maıyn syǵyp, qabyǵyn kádege jaratatyn zaýyt salyp, ıgiligin nege ózimiz kórmeımiz?! Shekaralyq aımaqtardy damytý kerek bolsa, sondaı aýqymdy jobalardan bastaǵan durys shyǵar. Áıtpese, «aýylǵa sý tarttyq, jaryq tarttyq, jolyn jóndedik» degen jańalyq XXI ǵasyrǵa tán emes. Qyl aıaǵy, ol degen memlekettiń mindeti emes pe?!

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda urlyq sany eki esege azaıdy

Qazaqstan • Búgin, 17:15

Kann festıvali jazǵa shegerildi

О́ner • Búgin, 16:42

Prezıdent Alık Shpekbaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 16:02

Uqsas jańalyqtar