Abaı • 06 Qańtar, 2021

Abaı murasy zerttele bermek

287 ret kórsetildi

О́tken jyly qazaqtyń ǵulama oıshyl aqyny Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn atap óttik. Elimizdiń barlyq salalarynda aqynnyń mereıtoıyna arnalǵan kóptegen ıgi sharalar ótti, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Abaıdyń bilim salasyndaǵy ornyn memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev óziniń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» degen maqalasynda arnaıy atap kórsetken bolatyn: «Alǵa ilgerileýdiń negizi bilim men ǵylymda ekenin anyq bilemiz. Abaı qazaqtyń damylsyz oqyp-úırengenin bar jan-tánimen qalady. «Ǵylym tappaı maqtanba» dep, bilimdi ıgermeıinshe, bıikterdiń baǵyna qoımaıtynyn aıtty. Ol «Biz ǵylymdy satyp mal izdemek emespiz», – dep tujyrymdap, kerisinshe, el dáýletti bolý úshin ǵylymdy ıgerý kerektigine nazar aýdardy. Uly Abaıdyń «Paıda oılama, ar oıla, Talap qyl artyq bilýge» degen ónegeli ósıetin de osy turǵydan uǵynýymyz qajet. Bul tujyrymdar qazir de asa ózekti. Tipti burynǵydan da zor mańyzǵa ıe bolyp otyr. Sebebi HHI ǵasyrdaǵy ǵylymnyń maqsaty - bıikke umtylý, alysqa qulash sermeý ekenin kórip otyrmyz. Al bizdiń mindetimiz – osy ilgeri kóshke ilesip qana qoımaı, aldyńǵy qatardan oryn alý.

«Ol úshin eń aldymen, bilim berý salasyn zamanǵa saı damytýymyz kerek», – degen edi Memleket basshysy.

Prezıdenttiń osy sózi bilim salasyndaǵy bizderge asa úlken jaýapkershilik júkteıdi. Abaıdyń danalyǵyn nasıhattaý bizdiń tikeleı paryzymyz. Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyl tolǵan mereıli jyldy Semeıdegi Shákárim ýnıversıteti júıeli túrde atap ótti. Adamzat balasyna qaýip tóndirgen pandemııa jaǵdaıyna baılanysty kóptegen mádenı-ǵylymı, bilim-tárbıe jumysyna baılanysty is-sharalardy onlaın mánerinde ótkizdik, oǵan professorlyq quram, stýdentter belsene qatysty.

Sonymen qatar, ýnıversıtet janynan «Abaı ınstıtýtyn» ashyp, sol ortalyq arqyly Abaı murasyn nasıhattaýdy jolǵa qoıdyq. Osy jobanyń aıasynda ýnıversıtette «Abaı jyly – oqý jyly» dep jarııalanyp júıeli sharalar ótti. Jıdebaıdaǵy keshenniń amfıteatrynda «О́leń tolqyny» poezııa pleneri uıymdastyryldy. Ýnıversıtettiń ǵylymı kitaphanasynda ashylǵan Kovorkıng ortalyǵynda ǵalymdar Abaı shyǵarmashylyǵy týraly stýdentterge turaqty túrde dáris oqydy.

Ýnıversıtet ǵalymdary qalamyzdaǵy Abaı mýzeıimen birlesip aqynnyń 1909 jyly jaryq kórgen óleńder jınaǵynyń reprınttik basylymyn, «Abaıtaný. Tańdamaly» 5 tomdyq jáne «Abaı jáne aqyn shákirtteri murasy» 4 tomdyq eńbekterin jaryqqa shyǵardy.

Abaıdyń bilim joly bir ǵasyr buryn nasıhattala bastaǵan bolatyn. Máselen, bizdiń ýnıversıtet atyn alyp otyrǵan Shákárim Qudaıberdiuly hakim Abaıǵa qaratyp bylaı degen edi:

Kel, jastar, biz bir túrli jol tabalyq,

Aram aıla, zorlyqsyz mal tabalyq.

О́shpes ómir, taýsylmas mal bererlik

Bir bilimdi danyshpan jan tabalyq.

Barsha jastardy Abaı bilimine úndegen, onyń danalyǵynan sýsyndaýǵa shaqyrǵan.

Hakim Abaıdyń ózi ǵylymnyń ornyn erekshe atap aıtqan: «Teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozady. Odan basqa nársemen ozdym ǵoı demektiń bári de – aqymaqtyq».

Joǵaryda atap ótkenimizdeı memleket basshysy Abaıǵa arnap maqala jazyp nasıhattaýy sondyqtan. HHI bilim ǵasyryndaǵy Abaıdyń ornyn sol maqalasynda jan-jaqty ashyp bergen.

Shákárim ýnıversıteti aqyn mereıtoıyna oraı túrli baǵytta rýhanı bas qosýlar, kezdesýler men semınarlar, saıystar ótkizdi. Atap aıtqanda, qazan aıynda ótken «Abaı murasy jáne álemdik rýhanııat» halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik onlaın konferensııasynda abaıtanýdyń ózekti máseleleri qarastyryldy. Qazaqstan, Reseı, Nıderlandy, Túrkııa elderi ǵalymdary óz oılaryn ortaǵa saldy. Abaı jylynda ótken bul ǵylymı bas qosý abaıtanýdyń ózekti máselelerin aıqyndaýǵa múmkindik berdi. 

Shákárim ýnıversıteti stýdentterdiń tulǵalyq damýyn qamtamasyz etý isinde erekshe oryn alady. Ǵylymı, oqý-ádistemelik jumyspen qosa ýnıversıtet jastarynyń jetistikteri maqtanarlyq. Ýnıversıtette jumys isteıtin stýdenttik teatr, aqyndar mektebi, stýdentter Alıansy, «Jas Otan» jastar komıteti, ár túrli baǵyttaǵy úıirmeler men sport seksııalary osynyń jarqyn kórinisi.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev óziniń joǵaryda atalǵan irgeli maqalasynda: «Aqyn el-jurtyn túrli ónerdi ıgerýge úgittedi. Sonyń bári ýaqyttyń talaby ekenin ol anyq ańǵaryp, ultyna erterek ún qatty. Tipti qazir aıtyp júrgen ıntellektýaldy ult qalyptastyrý ıdeıasy Abaıdan bastaý aldy deýge bolady. Uly oıshyl ár sózimen ulttyń óresin ósirýdi kózdedi. Sondyqtan, Abaıdy tereń tanýǵa basa mán bergenimiz jón. Abaıdy taný – adamnyń ózin-ózi tanýy. Adamnyń ózin-ózi tanýy jáne únemi damyp otyrýy, ǵylymǵa, bilimge basymdyq berýi – kemeldiktiń kórinisi. Intellektýaldy ult degenimiz de – osy. Osyǵan oraı, Abaı sózi urpaqtyń baǵyt alatyn temirqazyǵyna aınalýy qajet», – dep túıin jasady.

Abaı murasyn taný, nasıhattaý tek mereıtoı aıasynda ǵana júzege aspaıtyndyǵy belgili. Sondyqtan da, ýnıversıtet ujymy uly aqynnyń shyǵarmashylyq murasyn zertteý, nasıhattaý isinde qashanda aldyńǵy orynda bolmaq. Ýnıversıtette birneshe jyldan beri osy maqsatqa qyzmet etip otyrǵan qurylymdar jas urpaqtyń tolyqqandy tulǵa bolýyna, Abaı sózin sanalaryna túıýine óz úlesin qosa beretini anyq.

Hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy abaıtanýdyń jańa bir belesi boldy. Abaı Qunanbaıulynyń qazynaly murasyn zertteý, zerdeleý – ýaqyttyń bizge qoıyp otyrǵan talaby bolsa, osy baǵyttaǵy jumystarymyz jandana beredi dep esepteımiz.

Tek qana aqyn Abaıdy emes, jyraý Jambyldy, kúıshi Qurmanǵazyny, jalpy qazaq elin álemge tanytqan Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev sol danalarynyń armany táýelsizdik jyldary oryndala bastaǵanyn óziniń «Abaı amanaty» degen maqalasynda atap aıtqan bolatyn: «Abaı qanshama tas qapas zamanda ómir súrse de, bolashaqqa úmitpen kóz tikti. Ol óleńderinde «jańa óspirim, kók órim», «tileýi, ómiri aldyndaǵy», «kókiregi sezimdi, tili oramdy» jastarǵa úlgi bermek úshin ǵıbrat aıtty. «Bilimdiden shyqqan sóz, talaptyǵa bolsyn kez» deı otyryp, «dúnıe de ózi, mal da ózi, ǵylymǵa kóńil bólseńiz» degen taǵylymyn úıretti. Batys pen Shyǵystyń ilimin tolyq ıgergen Abaıdyń ónegesin eskere otyryp, táýelsiz memleketimizdiń jastary arasynan halyqaralyq standarttarǵa saı, bilimi men biligi joǵary mamandar daıarlaý maqsatymen «Bolashaq» prezıdenttik stıpendııasyn taǵaıyndadyq. Sonyń arqasynda uly aqyn ómir súrgen zamanda «ınternatta oqyp júrgen» qazaq balasynyń urpaqtary HH jáne HHI ǵasyrlar toǵysynda álemniń eń tańdaýly ýnıversıtterinde bilim alý múmkindigine ıe boldy».

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń aıtqan «Abaı amanaty» bilim salasyndaǵy bizderge jaýapkershilik júkteıtini anyq. Jumyla kótergen júk jeńil degendeı, bilim-ǵylym salasyndaǵy bizder joǵaryda aıtylǵan danalyq sózderden úlgi alyp, bolashaqqa qyzmet etkenimiz abzal.

 

Muhtar Baıjumanov,

Semeı qalasynyń Shákárim

atyndaǵy ýnıversıtetiniń

Basqarma tóraǵasy - rektory m.a.

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar