Ekibastuzdy damytýdyń strategııasynda qandaı kedergiler bar?

Osyǵan deıin jınaqtalǵan kadrlyq áleýetti joǵaltýǵa jol bermeý kerek. Sondyqtan Ekibastuzdy damytýdyń orta merzimdi strategııasy kerek» dedi.

О́tken aıda Ekibastuz qalasyna Úkimet basshysy Asqar Mamın da kelip ketti. Jumys sapary kezinde Prezıdenttiń «Eki­bastuzdy damytýdyń 2021-2025 jyl­darǵa arnalǵan keshendi josparyn əzir­leý jónindegi» tapsyrmasynyń oryn­dalý barysymen tanysty. Sapar ba­ry­synda Ekibastuzdy qaıta jańǵyrtý týraly mańyzdy qujat ekonomıkanyń naq­ty sektoryn damytý, qala halqyn ju­myspen qamtamasyz etý, əleýmettik máse­le­ler sheshimin tabý, túgelimen tozǵan ınje­nerlik ınfraqurylymdy jańartý jáne qorshaǵan ortanyń ekologııalyq jaǵ­daılaryna saı nazar aýdartatyn 118 is-shara bólikteriniń túzilgeni belgili boldy.

Ekibastuzdy damytýdyń orta merzimdi strategııasy osy jyldyń aldaǵy alty aı ishinde usynylýy tıis. Oblystyq ákimdik qalany damytýdyń barlyq baǵytynyń áleýetin zertteý qa­jettigine joǵarydan jedel tapsyrma berilgen kúnnen bastap kirisip ketken-di. Bastysy, 2025 jylǵa qaraı óńdeý ónerkəsibiniń úlesin 20%-ǵa deıin arttyrý arqyly qala ekonomıkasynyń otyn-energetıka keshenine jəne taý-ken ón­dirisi salasyna təýeldiligin tómen­de­tý kózdelgen. Mashına jasaý, IT-teh­no­logııalar, kómir hımııasy, qyzmet kórsetý salalarynda 16,5 myńnan astam jańa jumys oryndary qurylady. Jos­pardy iske asyrýǵa 932,3 mlrd teńge qaras­ty­rylǵan, onyń 84%-y – jeke ınves­tı­sııalar.

Bıyl quny 55 mlrd teńgeden asatyn ferroqorytpa zaýytynyń qury­lysyn EkibastuzFerroAlloys bastaıdy. Kəsiporynnyń qurylysy kezinde 1,5 myń adam jumysqa keledi. Al Ansa Silicon kompanııasy jobanyń quny 40 mlrd teńgeden astam tehnıkalyq kremnıı óndi­retin zaýyt qurylysyn bastaıdy. Eki zaýyt 2023 jyly paıdalanýǵa berilmek.

Osy jerde bir másele bar: qy­rýar qarajat bólinetin sansyz jobalar­dyń oryndalýyna, iske asýyna ekibastuz­dyq­tar qanshalyqty senimdi degen oı ke­ledi. Buǵan sebep te joq emes. Mysaly, Úki­met otyrysynda Prezıdent Ekibastuz qala­syn damytýdyń orta merzimdi strategııa­syn ázirleý qajettigin aıtyp, «О́ńirde energetıka jáne ónerkásip salasynyń mamandary az emes, olaı bolsa, bul adamı áleýetti joǵaltýǵa bolmaıdy» dedi. Biraq biz joǵaltyp aldyq. Qazir qalanyń ortasynda qańyrap bos turǵan «Otyn-energetıka salasyna qajetti mamandar daıarlaıtyn óńirlik ortalyqtyń» alyp ǵımarat kesheni úshin kináliler qashan jaýapqa tartylady degen suraq bar. Bul máseleni búkil ekibastuzdyq kútip otyr. Bul jaıynda biz «Egemenge» birneshe márte jazdyq.

Qazir qańyrap bos turǵan ortalyqqa respýblıka bıýdjetinen 4,5 mlrd teńge bólingen. Ortalyq 14 bólikten, ıaǵnı 14 jeke ǵımarattan turady. Árqaısysy 240 oryndyq eki jataqhana, 100 oryndy qonaqúı, sport ǵımaraty, ákimshilik korpýsy, 3 oqý ǵımaraty, 2 sheberhanasy bar. 2009 jyly Janseıit Túımebaev mınıstr, Baqytjan Saǵyntaev oblysta ákim bolyp turǵan kezde Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń tapsyrysymen «Otyn-energetıka salasyna mamandar daıarlaıtyn óńirlik ortalyqtyń» qurylysy bastaldy. Joǵaryda qarjy qoldy bolmasyn dep jazǵanymyz da osy edi.

Alyp keshenniń qurylysyna alań­daǵan ekibastuzdyq Amanqos О́tegenov bastaǵan burynǵy depýtattar 2011 jyly sáýir aıynda sol kezdegi Premer-mı­nıstr Kárim Másimovke shuǵyl túrde hat jazǵanyn da bilemiz. Úkimet basshysy sol jyly ótkizgen Úkimet otyrysynda «Tenderdi jeńip aldyńdar ma, sol qarajatqa salyp bitirińder, artyq aqsha suralmasyn» degen bolatyn.

Máseleniń mánisine kelsek, ortalyq­tyń qurylysyn júrgizetin merdiger kompanııany tańdaý da uzaqqa sozyldy. Bas merdiger dep tanylǵan «NIKO» JShS 2011 jyly ózderin bankrot dep jarııa­lap, jumysty toqtatyp ketip qalady. Merdigerdi tańdaǵan da – Bilim jáne ǵylym mınıstrligi.

Sońǵy júrgizilgen saraptama qory­tyn­dysyna sáıkes, qurylystyń 70%-y durys salynbaǵany anyqtaldy. Joba talaptarǵa múlde saı emes. Bastapqyda oqý ortalyǵyn 2011 jyly ashý josparlan­ǵan edi. Alaıda nysandy paıdalanýǵa be­rý merzimi birneshe ret keıinge shegerildi. Qurylysy aıaqtalmaǵan ǵımaratty belgi­siz bireýler bólshektep, tonap ketken de bolatyn.

О́kinishke qaraı deımiz be, ortalyq sol qalpy iske qosylmaı áli tur. Ortalyq qurylysyna ketken qyrýar qarajatqa obal. Elimizdiń quqyq qorǵaý oryndary Ekibastuzdaǵy bul máseleni jabýly kúıinde qaldyrdy. Joǵaryda attary atal­ǵan eki azamat Ekibastuzǵa kelip, óz­deri tapsyrys bergen jobanyń qandaı kúı­de qalǵanyn kórip, halyqtan bir keshi­rim suraýy kerek shyǵar dep oılaımyz.

Bul kúnderi oblysta 50 kásip boıynsha 26 kásiptik lıseı jáne 84 mamandyq boıynsha bilim beretin 32 kolledj bar. Ekibastuz polıtehnıkalyq kolledji bol­sa Reseıdiń Sibir ındýstrıaldyq ýnıver­sıtetimen, Tomski ulttyq zertteý ýnı­ver­sıtetimen, Tomski memlekettik ýnı­versıtetpen, Ekaterınbýrg kólik jáne qurylys kolledjimen áriptestik baılanysta.

Al qaladaǵy Q.Sátbaev atyndaǵy ın­jenerlik-tehnıkalyq ınstıtýty eli­miz­degi energetıkalyq keshen, iri óndi­ris­ter ornalasqan aýmaqqa qarasty óńirlik oqý orny sanalady. Instıtýtta 2 myńnan asa stýdent bilim alýda. Oqý tehnıkalyq jáne ekonomıkalyq profıldegi 14 mamandyq boıynsha júrgiziledi, 20 jyl ishinde óńir kásiporyndary úshin 6 971-den asa maman daıarlandy.

«Oblysta, aýdandarda, Ekibastuzdyń ózinde kásiptik mamandyqtarǵa oqytatyn birneshe oqý orny bola tura alyp ortalyq jobasyn salýdyń, bos qaldyryp ketýdiń qandaı qajettigi boldy?» degen saýal bar.

Bul – birinshi másele. Ekinshiden, qala­nyń búkil ınjenerlik ınfraqu­ry­lymy tozǵan. Buǵan ınjenerlik, áleý­mettik jáne sporttyq ınfraqurylym, qoǵamdyq kólik, qurylys, ınvestısııalar tartý máselelerin qosyńyz.

Úshinshiden, qalanyń aınalasynda otyrǵan úlkendi-kishili 30-ǵa jýyq aýyl bar. О́zimiz jýyrda barǵanda kórip qaıtqandaı, aýyldary adam shoshyr­lyq­taı ábden tozǵan, jergilikti bılik nazarynan tys qalǵan. Bir tirek aýylyn taba almaısyz-aý. Solnechnyı jáne Shiderti degen óndiristik kentteri jáne bar. Iаǵnı damý áleýeti Úkimette qaralǵan qalanyń aýyldyq aýmaqtarynda da ómir súrý sapasyn jaqsartý qajet-aq. Tipti Ekibastuzdyń aýyldaryna janashyrlyq jasaıtyn bir baǵdarlama kerek. Buryn qala ákiminiń aýyl jónindegi orynbasa­ry bolǵan edi, qazir de osy laýazymdy qaıta oraltyp, tozǵan aýyldaryn nazarǵa almasa, aýyldan el kóship keteri sózsiz.

Jalpy, bul – Úkimettiń Ekibastuz­dyń damý strategııasyna jekeleı kóńil bó­lýinde úlken mán bar degen sóz. Strate­gııany iske asyrýǵa 932,3 mlrd teńge qarastyrylypty.

Munyń bir sebebi, adamzat tirshi­li­ginde «jasyl ekonomıkaǵa», basqa da zamanaýı tehnologııalarǵa den qo­ıy­lyp jatyr. Qazir elimizdiń kómir óndi­risindegi kór­set­kishteri tómendep keledi. Basqan je­rinen keni men kómiri kórinetin Ekibas­tuz úshin de synaq ýaqyty kelip jetken­deı. Bu­ǵan mysal, Reseıdiń elektr stan­sa­la­ry­nyń ekibastuzdyq kó­mir­den bas tartýy, elektr energııasy eks­portyn shek­teýi.

– О́ıtkeni bolashaqta kómir ónerkásibi tıimsiz bolyp qalýy da ábden múmkin. Álemdik trendtegi kómir generasııasynan bizdiń elimiz de artta qalyp qoımaı, otandyq kásiporyndardy hımııalyq ba­ǵytqa qaraı qaıta qurýdy oılaý kerek. Kómirden hımııalyq jolmen boıaý da, dári-dármek, plastmassa, ıis maı, basqa da túrli ónimder jasaýǵa bolady. Sol úshin kómir ónerkásibi salasyn ártaraptandyryp, kómirdi hımııalyq óńdeýge, gazdandyrýǵa almastyrýǵa ja­qyn­daı berýimiz qajet, – deıdi hımııa mamany Eldos Qajenov.

Otandyq kásiporyndardy hımııalyq baǵytqa qaraı qaıta qurý demekshi, Úkimet basshysy Asqar Mamınge Ekibastuzdaǵy jýyrda ashylǵan ındýstrııalyq aımaqta iske asyrý josparlanǵan, jalpy quny 227,5 mlrd teńgege eseptelgen taý-ken ón­dirisi, metallýrgııa, kómir-hımııa jəne óńdeý ónerkəsibi salasyndaǵy ınvestı­sııalyq jobalar tanystyryldy.

Bul mańyzdy qujat úshin qalanyń damý strategııalyq tujy­rymdamasyn ázirleýge bedeldi konsal­tıng­tik agent­tikter shaqyrylýda. Qala­nyń orta mer­zimdi damý strategııasyn jasaýshy top Indýstrııalyq aımaq qurý, klasterlik damý, energetıkalyq jań­ǵyr­tý, bilim berý júıesi, ınnovasııalar men shaǵyn jáne orta bıznes Ekibastuz ekonomıkasyn ártaraptandyrýdyń draı­verlerine aınaldyrýy tıis.

Baǵdarlamalyq qujattyń mazmunyn­da qalanyń barlyq salasyn, ónerkásip­ten bastap áleýmettik máselelerge deıin damytý jónindegi qajetti sharalardy kórsetedi. Keshendi jospardyń negizinde halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartý, turǵyndar tabysynyń ósýi, jańa óndi­rister qurý, jańa ınvestorlar tartý, qala ekonomıkasyn ártaraptandyrý qol­ǵa alynýy tıis. Sonda ǵana adamdar Eki­bastuzdyń bolashaǵyna senedi.

Oblys ortalyǵyndaǵy Toraıǵyrov ýnıversıtetinde strategııany ázirleý­ge, iske asyrýǵa qajetti barlyq resýrs bar ekeni habarlandy. Biraq bul aıtyl­­ǵandardyń bári de Ekibastuz úshin jańa­­lyq emes, qala tirshiligi onsyz da áýel­den tynymsyz, óndiristeri, shaǵyn jáne orta bıznes toqtap qalǵan joq, óz yrǵa­ǵymen jumys jasaýda. О́ńir boıynsha eń joǵary eńbekaqy Ekibastuzda ekeni belgili.

Sonymen qatar arzan elektr energııa­sy jáne turaqty tarıf Ekibastuzdyń basty artyqshylyǵy ekeni belgili. My­saly, «KEGOG» AQ qosalqy stansasy aımaǵynda ındýstrııalyq aımaq qurý úshin oblysta qajetti ınfraqurylym, iri bıznes jáne tutyný naryǵy bar.

Jańa óndirister demekshi, qalada jyl saıyn jańa óndirister qatary kó­beıýde. Biraq 2011 jyly ashylǵan «Qazaq­stan vagon jasaý kompanııasy» JShS osy kúnge deıin durys jumys jasaǵan joq, birde toqtaıdy, birde jú­redi. Basshylyq ujymdy taratýǵa da máj­búr bolǵan edi. О́ıtkeni «Qazaqstan temir joly» UK men onyń enshiles kompanııalarynan tapsyrystardyń bolmaýynan osyndaı jaǵdaıda qalyp otyr. Sonymen qatar temirjol dóńgelekte­rin jasaıtyn «Prommashkomplekt» JShS, temirjol osteri men dońǵalaq jupta­ryn shyǵaratyn «RWS Wheelset» JShS, baǵyttamaly burmalarǵa arnalǵan bi­leý­ler shyǵaratyn «RWS Concrete» JShS, «Ferro Trans Treıd» JShS sııaqty kásip­oryndarda da turaqty jumys úshin kezdesken máseleler boldy.

Úkimet basshysy Asqar Mamın bul jolǵy saparynda ózine óte jaqsy tanys búkil jumystary temirjol salasyna arnalǵan qural-jabdyqtar jasaıtyn osy óndiris oryndarynyń jumys yrǵaǵyn baıqap, aralap kórdi.

Buǵan deıin 2012 jyly Elbasy Joldaýyn júzege asyrý maqsatynda elimizde monoqalalardy damytý baǵdar­lamasy qolǵa alyndy. О́ndiristik ále­ýeti joǵary qalalardy áleýmettik-eko­nomıkalyq turǵydan ilgeriletýge baǵyt­talǵan monojobaǵa bizdiń óńirden Eki­bastuz, Aqsý qalalary qosylǵan. Sol kezde-aq Jańaózen, Jańatas, Abaı, Ken­taý, Qarataý, Zyrıan, Kýrchatov, Arqalyq sııaqty ekonomıkalyq áleýeti artta qal­ǵan shaǵyn qalalarmen óndiristik ále­ýeti joǵary Ekibastuzdy, Aqsýdy sa­lys­tyrýǵa kelmeıtinin «Egemenge» jaz­dyq. О́ıtkeni Ekibastuz ben Aqsý bir ǵana kásiporynǵa táýeldi emes, eki qalada da ENRC quramyndaǵy alyp kásiporyndar, «Bogatyr» kómir kenishi, GRES-1, GRES-2 stansalary, úlkendi-kishili bir emes, birneshe ese, kóptegen óndiris oryndary shoǵyrlanǵan. Qos qalada shaǵyn jáne orta bıznes te jaqsy damyǵan. Eki qala da qala ǵana bolyp qalyp otyrǵan joq, qazir azaıyp ketkeni bolmasa, sol kezderi árqaısysynyń 30-40-tan aýyldary boldy. Eki qalaǵa qaraıtyn aýyldyq aýmaqtar qos qalany aýylsharýashylyq ónimderimen, kókó­nis, kartoppen qamtamasyz etedi. Oblys ortalyǵynan Ekibastuz 140, Aqsý 50 sha­qy­rym jerde ornalasqan.

Sondaı-aq Ekibastuzdyń aýmaǵynda óndiristi Bozshakól, Tórtqudyq, Shiderti, Qarasor, Qalqaman aýyldary, álemge áıgili GRES-2 stansasy ornalasqan Sol­nechnyı kenti bar.

Jýyrda biz de Ekibastuzǵa baryp qaıttyq. Qala ákimi Ardaq Qańtarbaevtyń aıtýynsha, qala ákimdigi óńirdiń Eko­nomıka jáne bıýdjettik josparlaý bas­­qarmasymen birlesip, Ulttyq eko­no­mı­ka mınıstrliginiń, salalyq mınıs­t­r­lik­terdiń usynystary men eskertýle­­rin es­kere otyryp, qalanyń ortasha damý jospar jobasyn ázirlegen. Jospar 2013-2015 jáne 2015-2017 jyldarǵa ar­nal­ǵan keshendi damý josparlaryna uqsas ázirlenipti.

– Qalanyń Bas josparyna túzetý en­gizý, sondaı-aq ınjenerlik-kólik kom­mý­nıkasııalaryn ınventarızasııa­laý josparlanýda. Ekonomıkany ártarap­tandyrýǵa, shaǵyn jáne orta bıznesti, sondaı-aq óńirdiń agroónerkásiptik ke­shenin damytýǵa baǵyttalǵan is-shara­lardy qamtıdy, – dedi A.Qańtarbaev.

Tipti qala ákimdigi mańyzdy joba­ny ázirleý barysynda myńnan asa qala tur­­ǵynynyń qatysýymen saýaldama uıym­­dastyrylyp, 1,5 myńǵa jýyq usy­nys qa­­byldanypty. Sondaı-aq sala maman­da­ry­men 130 sarapshylyq suhbat ótkizip úlge­ripti.

Biraq Aqkól aýylynyń ábden tozǵan joly emes, demeýshiler qarajatyna jań­ǵyrtý jumystary júrgizilgen aýyl ja­nyn­daǵy «Isabek Ishan Hazret» kesene­si­niń taǵy da jańǵyrtý jumystary stra­­­tegııalyq josparǵa engizilgenin baı­qadyq.

Sóz sońynda aıtarymyz, Ekibastuz tip­ti de monoqala emes, bul erekshe ma­ńyzy bar qala. О́ńirlik qana emes, respýb­lıkalyq ekonomıkany damytýda erekshe oryn alady. Aldaǵy ýaqytta Úkimet usyn­ǵan orta merzimdi damý strategııasy senimdi, serpindi ekonomıkalyq jaǵynan saýatty túrde júzege asyrylsyn desek, biz taldap jazǵan biraz máselelerge de nazar aýdarylsa deımiz.