Abaı • 10 Tamyz, 2021

Hakim muraty

704 ret kórsetildi

Abaı – qazaq ulty úshin erekshe dana tulǵa. Uly daryn ıesinen jetken mura sóz – qadirin tanyǵan jannyń júreginen oryn taýyp, sanasyn terbeıdi. Abaıǵa bas qoıǵan pende balasy izdegenin tabady. Birde qazaqy toıda tilek sózge shorqaq bir aǵamyz: «Toı dese qý bas domalaıdy dep» Abaı atam aıtpaqshy» dep saldy. Iаǵnı utym­dy aıtylǵan sózdiń bárin qazaq Abaıǵa telı salady. Nege?

Bul suraqqa jaýap aıtpas buryn dananyń jeke basyna jáne ómir súrgen ortasyna úńilgen jón. Jaryqtyq óziniń ákesi jaıly balasy Ábdirahman ólimine arnaǵan óleńinde:

Arǵy atasy qajy edi

Peıishten tatqaı shárbátti, –

dep bastap, adaldyq, aqyl jasynan, janyna tynyshtyq bermegen, muńly, sherli joq-jitikke qaıyry mol, kisige alalyǵy joq, ádil, myrza dep tolǵaıdy. Qashannan asyra maqtaýǵa ádettenbegen Abaı ákesi Qunanbaı qajyǵa joǵarydaǵy ıgi qasıetterdi telip shyǵady. «Ol sypatty qazaqtan dúnıege eshkim kelmepti», deıdi. Endi bir óleńinde «zeket jıyp, egin sap, toıdyrǵan ǵarip, jataqty» dep Mekkede ýaqyp úı saldy dep tamsanady.

Odan keıin ǵulamanyń anasy Uljan, qalaberdi ájesi Zere. Abaıdyń bular jaıly «ana tegiń ondaǵy ózen sýdyń tunyǵy» deıdi. Eki asyldyń birine teńeıdi.

Al Abaıdyń oqý-toqýyna toqtalsaq, iliminiń irgetasy Ahmet Rıza medresesinde qalandy. Onda úsh jyl dáris aldy. Áýezov jazǵandaı: «Oqýshy shákirtiniń kóbi medresede jatyp oqıdy. Oqý, árıne, eskishe, ylǵı din sabaqtary». Endi maǵlum boldy. «Halqyna degen mahabbat, talap pen uǵym shyǵady» dep dananyń ózi aıtqandaı, aqyly men qaıratyna qarýdy «jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qurby, jaqsy ustazdan» tapqan Abaı, ıslam káýsarymen aýyzdanyp, bala kezden adal men aramdy haqtyń zańymen aıyra bilgen.

Sondyqtan bolar, ǵulamanyń ár nársege berer baǵasy dál. Aıtary anyq. «Kóńil qusy shartarapqa sharyqtasa da» ásire shalqý, beı-bereket laǵý Abaıǵa jat. Sebebi Abaı súıengen tuǵyr – ǵadilet sezim. Ǵadilet degenimiz – ár nársege beriler baǵanyń dáldigi.

Abaıdy biz hakim dep tanydyq. Hakimniń sıpaty – aqıqatty múltiksiz tanymaǵy. «Anyq úshin ol Allanyń ózine ǵashyqtyq. Ǵylym – Allanyń bir sıpaty, ol haqıqat, oǵan ǵashyqtyq ózi de haqlyq hám adamdyq dúr.(!) Bolmasa mal tappaq, maqtan tappaq, ǵızzat-qurmet tappaq sekildi nárselerdiń mahabbatymen ǵylym-bilimniń haqıqaty tabylmaıdy (38-shi qarasóz). Abaıdyń muraty osy.

Abaı – aqyn. «Abaı – aqyldyń aqyny» degen Áýezov. Bul – barsha qazaq kelisken mámile. О́zi aıtady: «Biz jaratýshy emes, jaratqannyń kóleńkesine qaraı biletuǵyn pándemiz. Ol mahabbat pen ǵadiletke qaraı tartpaqpyz. Sol Allanyń hıkmetin bireýden bireý anyǵyraq sezbekpen artylady» (!) (45-shi qarasóz). Mine, qadirli oqyrman, Abaı muratyn osylaı jarııa etip otyr.

«Allahtyń hıkmetin sezý!». Jáne anyǵyraq deıdi! Oǵan barar jol qaısy? Jaýap: «Múmın bolsań áýeli ımandy bol, Pendege ıman ózi ashady jol». Bul Abaı meńzegen ıman muraty. Abaı jazǵan óleńin – kóńil sergiterlik ermek emes, kókiregi sezimdi, tili oramdy jastarǵa shashqan úlgim dep jar salady. Tili oramdyǵa baǵyttaýynyń sebebi – sóziniń jalǵas tabýyna ińkárlikten týsa kerek-ti. Hakim Abaı – ǵalym. Ǵalymǵa júıelilik tán. Retti súıedi. Sonymen ol óz qarýyn sıpattaıdy, ıaǵnı óleńge baǵa beredi. Júıege júgine sóıleıdi dana, aıtaryn saralap anyq jazady.

«О́leń – sózdiń patshasy, sóz sarasy.

Qıynnan qıystyrar er danasy»

deı kele, qajetti faktorlardy tizedi. Tilge jeńil, júrekke jyly tııýi shart, jup-jumyr tegistik, bóten sózben bylǵanbaýy kerek deıdi. Buǵan qaıshy kelse, sharasy kem, ǵylymy az jannyń aqyn aty qalǵanymen qajetti talap úrdisinen shyqpaı qalatynyn aıtady. Sóıtedi de, Abaı óz muratyn meńzeıdi. Súıenerin pash etedi. Ár sózdiń qadir-qasıetin qylaýsyz tanıtyn dana «áýeli» dep bas­taıdy. Bul jerdegi «áýeliniń» jóni tym basqa. Abaıdyń áýelisi – taban tirer tuǵyry, sóziniń basy. О́zi aıtqandaı «qoryqpas júrek, aınymas kóńil, bosanbas býyn kerek» degen ımany. Sonymen Abaı:

«Áýeli – aıat, hadıs sózdiń basy,

Qosarly báıit mysal keldi arasy.

Qısyny men qyzyqty bolmasa sóz

Nege aıtsyn paıǵambar men ony Allasy», – dedi. «Já, budan ne ınandyq» demekshi – Abaı aıatqa súıenip, hadısten tııanaq taýypty. Sebebi aıat – Quran bólshegi – Allanyń sózi dúr. Hadıs – paıǵambarymyz Muhammedtiń ónegesi! Bul – musylman Abaıdyń – Qunan­baı qajynyń uly Ibrahım hakimniń muraty.

 Abaı óziniń anyq muratyn osylaısha aıqyndaıdy. «Alladan kelgen tórt kitaptyń» adamzat qolyndaǵy anyǵy – Quran Kárimdi ras dep tanyǵan – absolıýtti aqıqat dep bilgen Abaı uly kitaptyń túpnusqasynyń tunyǵynan káýsár tartady. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s) hadısterin janyna azyq ete otyryp sóz qozǵaıdy. Shyn aqıqatqa ózi aıtqandaı ımanmen boı urǵan Abaıǵa, zerdesi orasan, qabileti joıqyn Abaıǵa has danalyq esik ashqan. Sondyqtan da uly ǵylymǵa bas qoıyp, minsizge súıengen Abaıdyń da nazarynan tys dúnıe az. Sonysymen de Abaıda min joq.

«Qısyny men qyzyqty bolmasa sóz,

Nege aıtsyn paıǵambar men ony Allasy»,

deıdi Abaı. Abaı tanymyndaǵy din – sholastıka emes. О́mir súrýdiń salty. «Ǵumyrdyń ózi haqıqat. Ǵumyr joq jerde kámálat (tolysý), kemeldený joq», deıdi dana. Din ıslam qalǵyp-múlgigen sólsiz sóz, jalań ǵıbadat emes, shynnyń júzin taný! «Et júreksiz ernińniń sózin aıtý» emes. Abaı muraty – haqty taný! Súıengeni – absolıýtti aqıqat. Haqtan tıgen qabiletin qarý etken, haq jolyna jumsaǵan Abaı Getedeı 143 tom, Tolstoıdaı 96 tom jazbasa da ónimi – adamzatqa úlgi bolardaı asa som sóz murasyn qaldyrdy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda kópqabatty úıden órt shyqty

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Umytylmas tarıhı sát

Pikir • Búgin, 07:43

Batyl kózqaras, baıypty jol

Pikir • Búgin, 07:42

El senimin arttyrǵan

Pikir • Búgin, 07:41

Qapysyz halyq qalaýy

Pikir • Búgin, 07:40

Shaǵyn bıznestiń sharapaty

Bıznes • Búgin, 07:39

Qoqys máselesi qalaı sheshiledi?

Qoǵam • Búgin, 07:38

Sapaly ınternet qoljetimdi

Qoǵam • Búgin, 07:35

Jas saıasatker mektebi

Qoǵam • Búgin, 07:33

Mamandyq tańdaýdyń mańyzy

Qoǵam • Búgin, 07:31

Shabanbaı bıge qurmet

Aımaqtar • Búgin, 07:30

Altyn júlde úshin baq synaıdy

Sport • Búgin, 07:26

Eıs jasaýdyń sheberi

Tennıs • Búgin, 07:25

Ile-Balqashtaǵy qulan úıiri

Qazaqstan • Keshe

Ekibastuz eleń-alańy basyldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdikter iriktele bastady

Fýtbol • Keshe

Beısen Quranbek týrnıri

Qoǵam • Keshe

Eriktiniń eńbegi eren

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar