Tarıh • 18 Tamyz, 2021

Ultjandy tulǵa ulaǵaty

229 ret kórsetildi

О́zbekáli syndy tulǵany eske túsirgende aldymen oıǵa qasıetti Taıqazan oralady. О́ıtkeni taıqazan halqymyzdyń qutyna aınalǵan, táýelsizdiktiń sımvolyndaı jádiger búginde elimizdiń maqtanyshy. Al osy Taıqazannyń qut bolyp quıylǵanyna 622 jyldan asypty. Taıqazan týraly az-kem málimetke kóz júgirtsek, álemdegi eń úlken qazannyń jalpy salmaǵy 2 tonna, syıymdylyǵy 3 myń lıtr bolady. Oǵan beısenbi kúni sý toltyrylyp, tátti aralastyrylyp qoıady eken. Kelesi kúni, ıaǵnı juma namazdan keıin tátti sý jurtqa taratylǵan. Odan keıin bos qazanǵa árkim óziniń ákelgenin, ıaǵnı saý­dager – tıynyn, qasapshy – etin, ańshy – terisin, sharýa bıdaıyn salatyn bolǵan.

Ony shyraqshylar muqtaj adam­­darǵa taratyp berýdi dás­túrge aınal­dyrǵan. Mine, osy asa qun­dy jádiger elimizge, qa­sıetti Túrkistanǵa qaıta oral­­ǵanyna 32 jyl tolyp otyr. Taıqazan 1935 jyly Le­nıngrad, qazirgi Sankt-Peter­býrg qalasynda óte­tin Iran she­ber­leriniń III Ha­lyq­ara­lyq kon­ferensııasyna úsh aıǵa ji­be­ril­genimen, tek 54 jyldan ke­ıin, ıaǵnı 1989 jyldyń 18 qyr­­kúıeginde tarıhı otanyna qaıta oraldy. Bul iske, ıaǵnı kóne jádigerdiń Túrkistanǵa áke­linýine kórnekti memleket jáne qo­ǵam qaıratkeri, ǵalym-etno­graf О́zbekáli Jánibekovtiń qos­qan úlesi zor.

Halqymyzdyń birtýar azamaty, aıtýly tulǵa О́zbekáli Jánibekovtiń elimizge jasaǵan ózge de qyrýar eńbegin halqy umytpaıdy. О́zekeńniń ómir jolyna úńilsek, ata-anasynan erte aıyrylǵan, sóıtse de bar qıyndyqqa tótep berip, soǵystan keıingi aýyr jaǵdaıǵa moıymaı, jastaıynan qara jumysqa aralasyp, shymyr bolyp shynyǵyp ósken, bilimin de shyńdap, aldyna úlken maqsat qoıyp, ózin ózi qamshylap, ózin ózi jetildirgen azamat ekenin kóremiz.

Keńes dáýirinde túrli deńgeıde bılikte bolǵan, Qazaqstan komsomolyna jetekshilik etken, keıin má­denıet salasynda basshylyq qyz­­met atqarǵan О́zbekáli Jáni­bekovtiń ómirbaıany úlgi tutar­lyq. О́zekeń qazaq halqynyń rýhanı mádenıeti men ónerin búkil álemge tanyta bildi. Osy jolda aıanbaı ter tókti. Elimizdegi kóptegen mýzeılerdi óz qolymen jasatty. О́zbekáli aǵamyz mýzeı isiniń janashyry, ári bilgiri edi. Áz Naýryz sekildi buryn tyıym sa­lyn­ǵan merekeni qalpyna kel­tirý jónindegi qoǵam­dyq bas­tamalardy batyl qoldaǵan Qa­zaqstan Kompartııasy ortalyq Komıtetiniń hatshysy boldy.

Ásirese, áýlıe kesenesi ne­gi­zin­de qurylǵan «Áziret Sul­tan» qoryq-mýzeıiniń qurylýyna abzal aǵamyzdyń ja­sa­ǵan eń­be­gi orasan. Keńes óki­­me­tiniń qy­ly­­shynan qany tamyp turǵan shaqta kesenede jerlen­gen handar men sultandar, bıler jáne batyrlardyń qul­py­tastaryn mýzeı ekspo­zısııasyna qoı­dy. Munda jerlengender halqymyz­dyń uly tul­ǵa­lary edi. О́ziniń batyl­dy­ǵynyń arqasynda az ýaqyttyń ishinde mýzeı ekspozısııasyn jasap shyqty. Bul ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin sharýa. Sondaı-aq ateıstik qo­ǵam­da eń aldymen elimizde áýlıe babamyz – Qoja Ahmet Iаsaýıdiń murasy men ilimine bet­burysty bas­taǵan da osy О́zbekáli Jáni­bekov bolatyn.

HH ǵasyrdyń 70-jyldarynyń ózin­de-aq Qoja Ahmet Iаsaýı kese­ne­­­siniń qalpy­na kel­tirilýine uıyt­­­­qy boldy. О́zbekáli Jáni­be­­kov­tiń bastamasymen Qazaq­s­tan­­nyń kóptegen qalasynda et­no­­­g­ra­fııalyq mýzeıler ash­yl­­dy. Ol kisi «Sherter», «Adyrna», «Al­tynaı» jáne bas­qa kóp­­tegen fol­klorlyq óner an­sam­­bl­­­de­rin uıymdastyrdy. Naý­ryz meıramyn, Mirjaqyp Dýla­tov, Jú­sipbek Aımaýytov, Maǵjan Jumabaev, Sháká­rim Qudaıberdıev esimderiniń hal­qy­na qaıta oralýyna belsene atsalysty. Ana tilin damytý baǵdarlamasynyń memlekettik tujyrymdamasyn jasaýǵa qatys­ty. О́.Jánibe­kov­tiń bastamasymen Qazaqstannyń kóptegen qala­la­ryn­da etnografııalyq mýzeıler ashyldy. Qazaq­stannyń tarıhı jáne mádenı eskertkishterin saqtaý men qalpyna keltirý maq­sa­tyn kózdegen «Arqas» qoǵamy qu­­ryl­dy.

О́.Jánibekov – «Qazaqtyń ulttyq qol óneri», «Jańǵyryq», «Ýaqyt kerýeni», «Jol­aıryqta», «Qazaq kıimi», «Ejelgi Otyrar», «Taǵdyr taǵylymy» eńbekteriniń avtory.

Áli esimizde, jetpisinshi jyldary О́zekeń Torǵaı oblysy jańadan qurylyp, sol óńirge jas­tar jappaı bet alyp, bolashaqqa degen senim, jasampazdyq sezim kúsheıip turǵan shaq bolatyn. О́zbekáli Jánibekovtiń esimi jıi estilip, onyń bastamasy res­pýb­lı­kaǵa tarap jatqan kez edi. Ol kisiniń mádenıetke qam­qor­lyǵy, halqymyzdyń ulttyq dástúrine degen erekshe kózqarasy, jastar teatrynyń jalyndap, dúrkirep shyǵýy osy Torǵaı oblysynan bastaý aldy.

Kezinde Torǵaı oblysynda qyz­met at­qarǵan tusta Arqa­lyq­taǵy mádenıet úıi­niń qabyr­ǵa­la­ryn óz qolymen áktep, boıap-syrlaǵanyn estigende, bul kisiniń ulyq bolsań-kishik bol degen qarapaıym bolmysymen naǵyz tulǵa ekenin tanyp, súısine túse­tin­biz.

Arqadaǵy kóne dáýir jádi­ger­­leri týraly sonshalyq bil­gir­likpen aıtylǵan áńgime tarıh bilgiriniń, ulttyq sáýlet ǵulamasynyń tutas akademııalyq dárisi tárizdi: qaı eskertkish qaı dáýirdiń murasy, qaı eskertkish qaı keńshardyń aýmaǵynda tur, onyń ólshemderi qandaı? Mine, О́zekeń osyndaı kóp derekti basynda saqtaı berýshi edi. Ol kisi elimizdiń ár qıyryndaǵy má­de­nı oryndardy, tarıhı qundy dúnıe­ler­di, balbaltastardy, nebir já­di­gerlerdi jatqa biletin, kóbin aralap kórgen. О́kinishke qaraı, qazir sonyń birazy qoldy bolýda.

Baıtaq elimizdiń ár tusynda kóne tarıhtan syr shertetin bal­baltastar kóp edi. Búginde sonyń kóbi joıylyp ketken, dep kú­ıinetin О́zekeń. Árkim tasyp áketip, taǵylyqpen qurtylýda. О́z tarıhymyzdy ózimiz tonap jatyrmyz. Mádenıettegi dúmsheler – eń qaterli jaý. Solardy kór­gende kúıinip ketetin.

Halqyna qaltqysyz qyzmet etken tuǵyry bıik tulǵa týraly áıgili jazýshy Ábish Kekilbaev: «Ult­tyq memleketimizdiń qaıta­dan qalpyna keltirilip, táýelsiz damý jolyna túsýine de О́zaǵanyń sińirgen eńbegi erekshe» dese, Halyq jazýshysy Sherhan Mur­taza «О́zbekáli Jánibekovtiń hal­qyna sińirgen erekshe eńbegin tizbelep shyǵý úshin ǵana úlken kitap jazý kerek. Ol – kıeli adam» dep baǵalady. Ol búkil sanaly ómirinde qazaq halqynyń dúnıejúzilik órkenıetke qosqan úlesin dáleldeýmen ótti», – dep, baǵasyn berdi. Ǵalym Myrzataı Joldasbekov О́zbekáli Jánibekov jaıynda: «Ol el tarıhy men mádenıetiniń bilgiri, qasıettiń tunyp turǵan tunbasy, oıdyń tereńi, halqymyzdyń keskini men kelbeti, qaıraty men aıbaty edi, arysy edi, dara tulǵasy edi, eliniń asyly, barshanyń jaqyny edi, qaıyspaıtyn qara nary, shalys baspaıtyn kerjorǵasy edi, boıyn jasyrǵan tulpar edi. Zamanymyzdyń Buqar jyraýy, Tóle bıi edi» dep, erekshe baǵalaǵan eken.

Ol 1986 jyly Jeltoqsan oqıǵasynan keıin ǵana Mádenıet mınıstri, sodan keıin Ortalyq Komıtettiń hatshysy bolyp saılandy. Kezinde oǵan Mıhaıl Esenálıev: «Jánibekov óz be­tinshe oılaı biletin, bireýge ja­ǵyný degendi bilmeıtin tulǵa edi, jaǵympazdyǵy joq týrashyl adam boldy. Ol mansap izdemegen adam edi», degen sıpattama bergen.

Elimizdiń astanasy bolǵan Almatyda qazaq tildilerdiń azdy­ǵyn, sol az qazaqtyń birazy ana tilinde oqymaıtynyn syltaý etip, qazaq tilinde keshkilik gazet shyǵarýǵa kedergi keltirýshiler jetkilikti bolǵan. Mine, osy kezde jurtshylyqtyń talap-tilegin batyl qoldap, qazirgi «Almaty aqshamy» gazetiniń shyǵýyna tike­leı kómek kórsetken de О́zbekáli Jánibekov bolatyn.

О́zekeń qaı jerde, qaı salada júrse de jastarǵa jiger berip, jumysqa jigerlendirip, árbir is-áreketine nazar aýdaryp, qyz­met­ker­lerin qanattandyryp oty­ratyn. О́zbekáli Jánibekov – qazaq­tyń mańdaıaldy, asa kór­­nekti qaıratkeri. Ol kisini ári saıa­sı, ári mem­lekettik, ári má­de­­nı qaıratker dese bolady. Ásirese, ol – bizdiń ultymyzdyń tarı­hyn, mádenı murasyn, ónerin, ótken ádebıetimizdi zertteýge ólsheýsiz úles qosqan adam. Ol kisi jáı ǵana zerttep qoıǵan joq, kóptegen já­digerlerdi izdep jú­rip ashyp, olardy nası­hattap, zertteýge barynsha kúsh saldy. Halqymyzdyń salt-dástúrlerin, ádet-ǵu­ryptaryn, asqaqtaǵan áni men kúmbirlegen kúıin, myń bu­ral­ǵan bıin, talǵamy mol qol óne­rin tanytyp, nasıhattaýǵa jol ashty.

О́zekeń jumysta talapshyl bolǵan-dy. Qara­paıym kıinetin, tap-tuı­naqtaı taza jú­retin. Kon­fe­ren­­sııa­lar men túrli jına­lys­­tar­­ǵa jan-jaqty daıyndalyp, mán-jaıdy meılinshe zerttep, baıan­damany ózi jazyp otyratyn. Ol kisi qandaı laýazymdy qyzmet at­qarsa da, tip­ti mınıstr, ortalyq ko­mıtet hatshysy bolsa da osy qasıetinen aınyǵan emes.

Daryndy tulǵa, ultyn jan-tánimen súı­gen, sol úshin qalt­qy­syz qyzmet istegen aza­mat óziniń ósıe­ti boıynsha týǵan to­pyraǵy Otyrar jerinde – Qoja Ahmet Iаsaýıdiń ustazy, baptardyń baby Arystanbab áýlıeniń kese­nesi janyndaǵy qorym­ǵa jerlendi. Al búgin О́zbekáli Jánibe­kovteı tul­ǵadan tálim alǵan táýelsiz el­diń ur­paq­tary onyń ónegeli eń­bek­­terin odan ári jal­ǵastyrýda.

Ulttyq rýh, dástúr men salt, til men ádebıet jóninde uzaq keńes quratyn. Tolyp jat­qan ish pystyrar uzaq-sonar basqosýlarda el esinep, qalǵyp-múlgip otyrar qulaqty jaýyr etken qysyr keńes emes, О́zaǵań ótkizgen jıyndarda halyqtyń, urpaqtyń qamyn jep, bolashaǵyn boljaǵan kemel oılar, kóregen pikirler ortaǵa túsetin. Kóp sóı­lemeıtin, qa­tań­daý kórinetin kisi alysty ańǵaratyn aqylgóı aǵa keıpinde ashylyp sóıleıtin.

Qazaqstan mádenıetin bas­qar­­ǵan azamat­tar­dyń arasynda Temirbek Júrgenov pen Ilııas Oma­rovtyń dańqy men ańyzy el arasyna keńinen taraǵan. Sol tulǵalar syndy Alashqa ataǵy ja­ıy­lyp, ult­tyq deńgeıdegi kósemge aınal­ǵan tulǵa osy О́zbekáli Jánibekov boldy. Aı­tý­ly tulǵa tolyp jatqan ıgi is­teri­men qosa, aıtystyń aıaǵynan tu­ryp ketýine de úlken úles qosqan.

О́zekeńdi qurmet tutatyn aza­mattar joly tús­kende Arys­tanbab kesenesine baryp, arna­ıy basyna táý etip, Quran baǵyshtap, qurmet kórsetýden jalyqpaıdy.

Búginde dara tulǵanyń týǵa­­ny­na toqsan jyl bolady. Osyn­daı ha­lyq qurmetine bólen­gen azamatty umytýǵa bola ma? О́ldi deýge bola ma aıtyńdarshy, ól­meı­tuǵyn artyna is qal­dyrǵan.

 

Serik SEIDÝMANOV,

Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń  bas dırektory, Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi

Sońǵy jańalyqtar

Dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 16:52

Qosshyda jańa mektep ashylady

Bilim • Búgin, 16:25

Almatyda esirtki tasymalynyń joly kesildi

Aımaqtar • Búgin, 14:55

Hamenova óz kinásin moıyndaǵan joq

Qoǵam • Búgin, 14:16

Qazaqstanda jylqy eti qymbattady

Qoǵam • Búgin, 14:02

Uqsas jańalyqtar