Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2021

Ýrbandalýdyń jańa qyrlary

647 ret kórsetildi

Aýyl jáne aýyl sharýashylyǵyndaǵy halyqqa qaraǵanda qalada turatyn jáne aýyl sharýashylyǵymen shuǵyl­dan­baı­tyn halyq sanynyń basym túsýi – qa­zir­gi ýrbandalýdyń basty erek­she­lik­te­ri­niń biri.

 Álemniń úsh bó­li­ginde – Eýropa, Soltústik Amerıka jáne Aýstralııa men Muhıt elderinde aýyl­daǵylarǵa qaraǵanda qala hal­qy áldeqaıda kóbeıe tústi. Latyn Amerıkasynda da osy úrdis jedel órbý ústinde. Al halqynyń sany meılinshe kóp Azııada (álem halqynyń 60 paıyzy turady) ázirge aýyl halqynyń sany basym. Sondaı-aq tabıǵı ósim kórsetkishi bárinen joǵary turǵan (ıaǵnı bala týý jóninen birinshi orynda) Afrıkada da halyqtyń negizgi bóligi aýyl­da qonys teýip otyr. Ǵalymdar bul eki qur­lyqta aýyl halqynyń basym bolý sebebin Azııada halyqtyń kóp shoǵyrlanýymen, al Afrıkanyń damý jaǵynan artta qa­lýymen túsindiredi.

Sonymen, ýrbandalý eń aldymen da­my­ǵan elderge tán qubylys. Eger derekterge júginetin bolsaq, osy úrdistiń kósh basynda eýropalyqtardyń kele jatqanyna kóz jetkizemiz. Máselen, Ulybrıtanııada halyqtyń 91 paıyzy, Shvesııada 87 pa­ıyzy, Germanııada 85 paıyzy qalaly jerlerge shoǵyrlanǵan. Osyndaı úrdis Danııa (84 paıyz), Fransııa (78), Nıderland (76), Ispanııa (74), Belgııa (72), AQSh (77), Kanada (80), Izraıl (89), Japonııa (78), Aýstralııa (89), Jańa Zelandııa (85) elderine de tán. Damyǵan elderdiń tájirıbesi qala halqynyń sany 70 paıyzǵa jetkende ýrbandalý qarqyny tómendep, 80 paıyzǵa jetkende toqtaı bastaıtynyn ańǵartady. Álemniń ár shalǵaıynda halyqtyń negizinen iri qalalyq aglomerasııalarǵa shoǵyrlanýy – osy zamandyq ýrbandalýdyń taǵy bir belgisi. Aglomerasııa, ıaǵnı latyn tilindegi agglomero sózi – qosamyn, shoǵyrlandyramyn, birge qorshaımyn degen maǵynany bildiredi. Iаǵnı bir qalanyń irilený nátıjesinde óziniń burynǵy shekarasynan shyǵyp, aınalasyndaǵy eldi mekenderdi, sonyń ishinde aýyldar men shaǵyn qalalardy jutyp qoıýy nemese teń dárejedegi eki úlken qalanyń arasynda bos jer qalmaýyna baılanysty bir birine qosylyp ketýi – osy qubylystyń áseri.

Qalalyq aglomerasııalardyń paıda bolýyna kóptegen áleýmettik-ekonomıkalyq, ekologııalyq jáne adamı faktorlar yqpal etedi. О́tken ǵasyrda AQSh-taǵy qala or­ta­lyǵyndaǵy jer baǵasynyń turaqty túrde ósýi, kóliktiń kóbeıýine baılanys­ty qalanyń ortalyq kóshelerinde júrý qıyn­dyǵy, ekologııalyq problemalardyń etek alýy (kólikten bólinetin kómir qysh­qyl gazdar, taǵy basqalar), onyń ús­tine kóp páterli úılerdegi súreńsiz tir­likten, ortalyqtaǵy shýly ómirden qajy­ǵan adamdardyń tabıǵat aıasyna qaraı umtylysy aglomerasııalardyń damýyna alyp keldi. Qala syrtynda turmysqa qolaıly, aınalasynda shaǵyn da bolsa jeri bar bir-eki qabatty úıler kóptep salynyp, qalanyń jalpy aýmaǵy keńeıgen ústine keńeıip, ortalyqtan meılinshe qashyqtaı tústi. Sóıtip, 1950 jyly AQSh-ta 170 qalalyq aglomerasııa bolsa, 90-jyldardyń sońynda onyń sany 400-ge jýyqtady. Qazir búkil amerıkalyqtardyń teń jartysy iri aglomerasııalarda ómir súrse, úshten eki bóligi bir-eki qabatty jeke úılerde turady.

Batys Eýropa elderinde de halyqtyń qala shetindegi jeke úılerge qaraı shyǵýy London, Parıj, Gambýrg, Vena, Mılan sekildi qalalardaǵy ortalyq kóshelerde turatyn adamdar sanynyń azaıa túsýine, al shetki jáne qala mańaıyndaǵy aımaqtardyń damyp, jetilýine alyp kelgen. Ǵalymdar bul úrdiske «sýbýrbandalý» degen ataý berdi.

Qazaqstanda qazir qalalyq aglomera­sııa­nyń damýy eń aldymen Almaty qalasynyń bet-beınesinen baıqalady. Bul qala ózine Talǵar, Nıkolaev, Qalqaman sekildi birneshe eldi mekendi qosyp alý arqyly barǵan sa­ıyn qanatyn keń jaıyp keledi. Endi bir adym attasa, Qaskeleńge jetpek. Qapshaǵaı qalasy da qol sozym jerde tur. Mamandardyń aıtýy­na qaraǵanda, Almaty tóńiregi bir ıadroly qalalyq aglomerasııa retinde qalyptasyp keledi. Astanamyz Nur-Sultan qalasynyń qazirgi ósý, keńeıý deńgeıi de aglomerasııalaný úrdisin baıqatady. Elorda mańaıyndaǵy Kóktal, Mıchýrın, Kirpishti sekildi eldi mekenderdi ózine qosyp aldy. Qosshy aýylyna taıap kelgen tusta bul aýylǵa oblystyq deńgeıdegi qala mártebesi berilip, másele basqasha sheshim tapty. Qazirgi ýrbandalý, aglomerasııalyq úrdistiń bul da bir jańa qyry bolyp otyr.

 

Sońǵy jańalyqtar

Astana qalasynyń ákimi aýysty

Taǵaıyndaý • Keshe

Uqsas jańalyqtar