Tarıh • 23 Qyrkúıek, 2021

О́rme saba

61 ret kórsetildi

Bul jádiger dál qazir ShUAR qura­myndaǵy Qumyl aımaǵy Barkól qazaq ­avtonomııaly aýdan ortalyǵynda orna­­lasqan «Shyńjan Barkól qazaq avto­no­mııaly aýdany qazaq mádenıet kórme saraıy» dep atalatyn mýzeıdiń tó­rinde tur. Buıymnyń sýretin 2009 jyly qazan aıynda Shyńjań ólkesine saparlap barǵan, Almaty qalasyndaǵy Memlekettik ortalyq mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkeri Dosymbek Qatyran túsirip ákelgen eken.

 О́rme sabany jasaǵan adam Kenje­han Rahmetuly deıtin sheber. Kenjekeń qazir Barkól qalasynda turady. Jal­py, qazaqta órme mádenıeti degen bar. Bul ejelden kele jatqan óner.

Al qazaq órme ónerine keletin bol­saq, jumyr órme jáne jazyq órme deı­tin eki túrge bólinedi. Jumyr ór­me – qamshy, arqan jáne jumyr júgen sııaqty jylqy jabdyqtaryn jasa­ǵanda keńinen qoldanylsa, jazyq órme – aıyl-turman tárizdi jalpaq buıym­darǵa tán stıl. Sol sııaqty órmeniń: úsh demshe, tórt demshe, bes demsheden bastap, on eki demshege deıin túri bolady. Demshe degenimiz – tas­pa. Iаǵnı tórt taspaly, bes taspaly, alty taspaly... degen sııaqty. Reti kelgende, aıtyp ótken artyq bolmas, taspa qanshalyq sheber tilinedi, órim de sonshalyq kórkem óriledi. Al tas­pany túzý ári birdeı etip tilý úshin jattyqqan qol, kanyqqan kóz kerek. Bul uzaq ýaqyt mashyqtanýmen keletin keremet eńbek.

Jádigerdi jasap shyqqan sheber Kenjehannyń aıtýyna qaraǵanda, bul sabany jasaý úshin tórt jýan ógizdiń jon terisinen tilip alǵan 1300 taspa ketipti. Syıymdylyǵy – 100 lıtrge taıaý. Sheber sabany 12 taspa jazyq órme stılin paıdalanyp, ony bir-birine qııýlastyrý arqyly qosórim tásilimen, úsh aıdyń ishinde atqaryp shyqqan. Sabanyń ishine toltyryp suıyq quısańyz syrtqa bir tamshy shyqpaıdy. Nege? Sheber aıtady: sabany jasap bolǵan soń órmeniń dymy keppeı turyp, ysqyshpen ábden ysqylaý kerek. Sonda órim nyǵyzdalyp, syrtqy kedir-budyrynan arylyp, maıdalanady. Odan keıin qaraǵaıdyń qý butaǵy nemese jerde shirip jatqan qojyrymen ystaý kerek. Sonda eshqashan syrtqa tamshy sý aqpaıtyn bolady. Odan keıin ystalǵan teri eshqashan shirimeıdi de, sý tıse yljyramaıdy. Sońynda ys sińgen qaıys-sabany kóktiń nilimen sýarasyz. Kóktiń nili degenimiz – bal arasy qonatyn shóp-gúlderdi terip alyp, olardy sýǵa qaınatyp nárin alý. Osy nildi sýmen jańa ystalǵan sabany shaıǵanda, kóktiń nili sińedi. Nil sińgen saba sazdy jerdiń dymyn boıyna tartpaıtyn bolady. Buny qazaqtar «kóktiń nilimen qaıys sýarý» deıdi.

Sońǵy jańalyqtar

Áskerı tikushaq apatqa ushyrady

Álem • Búgin, 15:21

Túrkistan oblysynda eki brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:06

Efıopııada pilder qyrylyp jatyr

Álem • Búgin, 11:58

Qazaqstanda un óndirý kólemi tómendedi

Ekonomıka • Búgin, 11:45

Dastın Pore: Makgregor – ótken shaq

Jekpe-jek • Búgin, 11:40

Gazǵa aýysqan kólikter sany artty

Qazaqstan • Búgin, 10:50

Alvares aýyr salmaqta alypqa aınala ma?

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

Uqsas jańalyqtar