Dúbirden týǵan óleń

Biz áli kúnge deıin tyńdap júrgen «Jorǵa taı», «Eki jıren», «Býryltaı», «Mańmańger», «Sur jekeı», «Aqbaqaı» sııaqty halyqtyq sıpattaǵy ánder árıne, halyq kompozıtorlarynyń jylqyǵa degen mahab­baty­nan týyndaǵan. Ánder­den bólek Abylaı hannyń kúıleri jáne halyq kúıshileriniń «Aqala attyń júrisi», «Telqońyr», «Kókbalaq», «Jetimtory» atty kúıleri de ulttyq ónerimizdiń máıegine aınaldy. Bári de jylqy túligine degen sezim men súıispenshiliktiń belgisi.

Qazaq jazba ádebıetindegi jylqy týraly hakim Abaıdyń «Attyń syny», Ilııas Jansúgirovtiń «Qulager» sııaqty máńgilik týyndylary jadymyzdan áli óshken joq. Qazaqy ómirdiń qyry men syryn biletin aqyn árıne, jylqy týraly jaqsy jyrlar jazýǵa mindetti. Biraq dala tósinde quıǵyta shaýyp, tabany tıgen jerdiń som topyraǵyn oıyp jiberetin bolat tuıaq tulparlar týraly kimniń qalamy júırik bolǵanyn saraptaıtyn da ýaqyt jetti.

Abaı qalyptastyrǵan poezııa mek­tebinen túlegen aqyndardyń jylqy týraly jyr jazbaǵany kemde-kem. Biri, kóne dáýirdi kóz aldyńa elestetip, arǵy zamanǵa qııalmen sapar shektirse, endi biri, qyl quıryqtyń qadirin bilgen halyq ekenimizdi qaıtara esimizge salady, oılandyrady.

Qosh, sóz basyna oralaıyq, álginde aıtqan «Muhıttaǵy jylqy» óleńin jazýshy Táken Álimqulov bylaı aýda­rypty:

«Jaldaıdy sýǵa

kún týsa jylqy,

Maltyǵyp demde qalady, biraq.

Úıirdiń sansyz buzyldy shyrqy,

Betinde sýdyń, saparda uzaq.

 

Tıelip jylqy kemege alyp,

Kele bir jatty qapasta nalyp.

Jaǵalaýdy ańsap

myń jylqy dátsiz,

Dúńkildeıdi taǵasy tórt myń.

 

Boldy da, átteń, sapary sátsiz,

Janýarlardy tosty

bir dert-muń.

Jaryldy keme mınany basyp,

Jaǵalaý bolsa –

moıny tym qashyq».

О́leń osylaı jalǵasa beredi, sý ju­typ shyqqan jylqynyń «ý-shý» bolyp, «túbine sýdyń ketkenshe» tyn­baı jylaǵanyn jetkizedi. Bylaı qa­ra­sań, adamnyń jylaǵany óz aldyna, al jylqylardyń jylaýy ne sumdyq? Oı ústinde otyryp, jylqynyń taǵdyry – adam taǵdyry ekenine sene bastaısyz. Alash arystarynyń biri, aǵartýshy Ahmet Baıtursynuly da jylqy taqyrybyn aınalyp óte almapty. «At» dep atalatyn óleńi tulpar men ıesiniń ózara dıalogy sıpatynda jazylǵanymen, oıy tereń jyr ekeni sózsiz.

«Sen nege, tulpar atym, kisineısiń?

Jabyǵyp neden kóńiliń,

tústi eńseń?

Erigip, aýyzdyǵyń qarsh-qarsh

shaınap,

Bu qalaı, burynǵydaı silkinbeısiń?

 

Álde men babyń taýyp

baqpadym ba?

Bolmasa jemnen qysyp,

saqtadym ba?

Áıtpese, ábzelderiń sándi emes pe?

Jibekten tizginińdi taqpadym ba?

Maldyryp saf altynǵa úzeńgińdi,

Taǵańdy shyn kúmisten

qaqpadym ba?

 

Jaýaby ıesine bergen attyń:

«Suraısyń ne sebepten

men jabyqtym?

Alystan qulaǵyma keler dúbir

hám daýsy

kerneı tartyp, atqan oqtyń.

 

Kisinep sebebim sol men ah urǵan,

Kóp júrip dalada endi seıil qurman.

Ábzelmen jarqyraǵan ásem basyp,

Az qaldy syıly,

syndy kúnder turǵan».

Atqan oqtyń daýysynan «jabyqqan» jylqynyń muńyn aqyn sátti jetkize alǵan. Oqtyń adam balasy ǵana emes, tórt aıaqty haıýanǵa da úreı men qor­qynysh syılaıtynyn osy óleńnen túsinemiz.

Aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń da qalamy jylqy janýaryn jyrǵa qosqan. Onyń «Maıdannyń báıgesine» atty óleńi bir talaı shyndyqty ashyp aıtqysy keletin jyr.

«Qarasazdyń sý iship bulaǵynan,

Júretuǵyn qulpyryp qula qunan.

Qylyǵy da, jup-jumyr músini de,

Aýmaıtuǵyn kıiktiń laǵynan.

 

Qımyldasa shı basy sekem alyp,

Quıyn bolyp dalaǵa ketedi aǵyp.

Úıirinen úzilip jeke qalyp,

Jarysatyn jelmenen jeke baryp.

 

Jelige de baılanbaı qulynynda,

Jel oınatyp júretin tulymynda.

Taı boldy, qunan boldy áli biraq,

Kórgen joq jylqyshynyń

 quryǵyn da».

Basyna quryq tımegen shý asaý­lar­dyń erkindigin qazaq halqynyń erkindigine teńegisi kelgen kóregen aqyn­nyń oıyn seziný úshin jylqynyń halin, syryn bilýge tıispiz. Budan ári aqyn jylqy men qazaqtyń etene ekenin, tabıǵatty tirek etken ult pen keń dalada bort-bort jelgen kúlikterdiń taǵdyry týraly aıtqysy keledi.

«Izdeseń meni kimde-kim,

Qaladan izdep júrmegin!

Úıime de izdep kirmegin!

Aıazdy boran aq taýdyń,

Arasynda ómir súrgemin.

Solarmen máńgi birgemin!».

Muqaǵalı Maqataevtyń «solarmen máńgi birgemin» deýinde salmaq bar, óleńniń aıtary oıy osy tusta. Meıli qandaı zaman bolsyn, jylqy – qazaq, qazaq – jylqy degen uǵymdy osy bir tarmaq óleńge syıǵyzyp tur.

Endi qazaq óleńine ózgeshe stıl ala kelgen aqyn Qadyr Myrza Álıdiń «Jylqysyn» oqyp kórelik.

«Qyl shylbyryn súıretip,

Qaı shýmaǵyń shashaý júr?

Ábden seni úıretip

Aldyq bilem, asaý jyr.

 

Omaqasyp ólseń de,

Osqyryný joq sende.

Sen daıynsyń minsem de

Sen daıynsyń jeksem de.

 

Oı tundyryp kózińe,

Ustaǵanmen kúıli etip,

Tórt aıaqtyń ózimen

Qoıdyq sulý bıletip.

 

Orasan is isteýmen,

О́shti me oty úmittiń?!

Baıaǵysha tisteý men

Tebýdi de umyttyń».

Aqyn jazyp otyrǵan óleńin dalanyń sulý jylqysyna teńeıdi, en dalaǵa baryp, býsanyp kelshi dep tilek aıtady. Oryndy tilek. Qadyr Myrza Álıdiń budan basqa da jylqy taqyrybyndaǵy jyrlary kóp. Bári dala tulparlarynyń saltanatyn asyrǵan sarabdal týyndylar.

Qazaq poezııasyndaǵy qubylys aqyn Jumataı Jaqypbaev ta jylqy týraly jyr jazǵan, jylqy bolǵanda, óziniń Kenejıren dep atalatyn atyna bir emes, birneshe óleń arnaǵan. Aqynnyń «Kene­jıren-aı, qos ókpeń seniń nege kúıgen-aı» deýi Qambar ata túligine degen shynaıy mahabbatyn beınelese kerek. Júırik baptap, kókpar tartqan Jumataı seriniń «Kenejıren» óleńi attyń sıpatyn anyqtap turǵandaı. Ol búı deıdi:

«Aldynan sóre, artynan

qıqý taıalsa,

Buzaý tis qamshy butynan

shaqsa shaıansha,

Qula jıren at quıqyljyp

shyǵyp baıansha,

Qula bir dóńnen

quıqyljyr edi qoıansha.

 

Arqasy qozsa, yldı ma,

ór me, elemeı,

Zymyrar edi syndarly

syrly jebedeı,

Aýany tasyp aspanda

ushqan kemedeı,

Nemese bezip túrmeden

qashqan nemedeı».

О́leń bir demmen oqylady, Kene­jı­rendi aspandatyp, asqaqtatyp turǵan joq, onyń ózi biletin qalpyn, minezin oqyrmanǵa dál jetkizip tur dep oılarsyz. «Zymyrar edi syndarly syrly jebedeı» degeninen-aq Kenejırenniń toptyń aldyn bermeıtin janýar ekenin ańdaısyz. Aqyn Jumataı osyndaı sańlaq minbeı qaıtsin?!

«Zyrqyrar edi súrinem dep

te qoryqpaı,

Toqtatar ony kedergiler

de jolyqpaı.

Sóreni betke ap úsh kúndik

jerden zoryqpaı,

Quıyndar edi qulanyn

kórgen qodyqtaı.

Án bolyp bitken

Qulager álgi kúlikteı,

Báıgeden kelse kerineıshiler de

ilikpeı.

Alshańdar edi ala aıaqtary

birikpeı,

Qylyqty qyzdyń qasynan

kelgen jigitteı…».

О́leń osylaı aıaqtalady. Aqynnyń sańlaǵyna tamsanyp, taqym qysasyz. Jumataı Jaqypbaev jyrlaǵan Kenejı­reniniń shabysy týraly oqı bastaǵanda, Syrym Datulynyń: «At – shabysyna qaraı shabady, er – namysyna qaraı shabady» deıtin sózi oıǵa oralady. Kene­jırenniń shabysy «Sóreni betke ap úsh kúndik jerden zoryqpaı, quıyndar edi qulanyn kórgen qodyqtaı» deıtin shabys. Aqynǵa sol unaıdy, sony jyrlady, árıne, óz bıiginde jyr etti.

Oqyrman arasynda kóp oqylǵan dú­nıe­niń biri Oljas Súleımenovtiń «Arǵymaqtar» atty óleńi. Qalanyń qaza­ǵy bolsa da, Oljas aqyn dala­nyń bolmysyn jatsynǵan joq. «Arǵy­maqtardy» Ábish Kekilbaıuly, Qadyr Myrza Álı men Ulyqbek Esdáýlet orys tilinen qazaqshalady. Úsheýiniki de klassıkalyq aýdarma. Biraq biz Ábish Kekilbaıulynyń aýdarmasynan mysal keltirip kórelik.

«Qypshaqtardyń oı-hoı,

quba jondary-aı,

Jer tarpyǵan tulparyn aıt,

 tulparyn!

Shar aınadaı saýyryna

qomdap aı,

Arǵymaq júr

Kók shalǵynǵa-kók kilemge

Súrtip múıiz ultanyn.

 

Bershi meniń taqymyma bireýin,

Jeti qııan jer túbine asaıyn.

Arǵymaqtaı alasurǵan júregim

Shapshyp-aq tur,

Ony qalaı basamyn».

Dala erkindigine ǵashyq jannyń ańsa­ry, armany dersiz. Aqyn bir sát arǵy­maq minip, bel asyp, ór qııalyna júıriktiń bóken jelisi qosylyp, qııanǵa qydyryp kelgisi keledi. Arysy túrki, berisi qazaq balasynyń atqa minýden asqaq armany bolǵan ba?! At ústinde ózin áýlıe sanaıtyn halyqtyń urpaǵy óleńin osylaı erkindik áleminde sóılete bastaıdy. Jyrda arǵymaqtyń tektiligi de qaltarysta qalmaıdy, ke­ri­sinshe, aıqyn­dala túsedi. «Kók shalǵynǵa-kók kilemge, Súrtip múıiz ultanyn» deýi de áne sodan.

«Atylaıyn arǵymaqtyń jalyna,

Sońymda tek saq-saq kúlip

dos qalsyn.

Balǵyn shalǵyn aınalyp kók jalynǵa

Nóker bolyp artymda aq shań

toptansyn.

Shappaı tulpar kisineme atpyn dep,

Shabaıyqshy shań qońdyrmaı etine.

Shabaıyqshy kóp jyl

tynysh jattyń dep.

Momyn qyrdyń bylsh-bylsh

uryp betine».

Aqyn qııaly arǵymaqtyń jalyna jabysyp, sonaý qyrlarǵa, kók maısa belderge ketkisi keletindeı. «Jylqy – maldyń patshasy» dep bilgen halyq danalyǵy da osyndaıdan shyqsa kerek. Aqyny jyrǵa, ánshisi ánge qosyp, qyl quıryqtardyń qadirin asyryp, onyń tektiligin tanyp jetýge sanamyzdy silkileıdi. Oljas Súleımenovtiń óleńiniń atyn «Arǵymaqtar» dep ataýynda da úlken syr bar sııaqty. Jyr­lap otyrǵany arǵymaqtar emes, qazaqtar shyǵar dep te oılanasyz. Arǵymaq sóziniń tórkini týraly ǵalym Serikbol Qondybaı: «Búgingi qazaq tilindegi «arǵymaq» sózi «jylqynyń tańdaýlysy, tektisi, júırigi degendi bildiredi, bul sózdiń bastapqy maǵynasy múldem basqasha, Arǵymaq – «arǵy túpki ana»; Arǵymaq – «arǵy o dúnıelik ana»; Arǵymaq – «Arǵy Imaq ana»; ıaǵnı arǵy­maq – Arýg-Imaq» – «Uly Baba» beınesiniń bir varıanty» dep paıymdaý jasaıdy. Qalaı degenmen de, arǵymaq sózi bizge jaqyn, etene. Oljas aqynnyń móldirete jyrlaýy da sondyqtan.

Aq qaǵaz betindegi jylqynyń beıne­sin oqyp otyryp, erkin dala tósindegi jylqylar týraly oılaısyń, kenet qara­sy, qulasy men torysy, kúreńi, jıreni ózgeshe qalpynda kóz aldyńa kele qalady. Erkindikti súıetin tekti janýarlardyń jyrdaǵy bolmysy bıik­teı beredi.

Endigisi aqyn Toqtaráli Tańjaryq­tyń «Jylqylary».

«Olar shurqyrap sup-sury

tumannan shyǵatyn,

Qaıtadan kiretin

 sup-sury tumanǵa.

Dúbirden dúnıeniń júregi

dúrsildep turatyn,

Jańǵyryp beıýaq kil ańǵar...

 

Qolymyzǵa quryq ap qula

dúzden izdeımiz,

Izdeımiz olardy –

Kóshpendi jylqysyn.

Qula ma, qońyr ma, qylań ba...

bilmeımiz,

Biz úshin beımálim túr-túsi.

 

Bizdi de solardaı barady jemirip,

Ýaqyt pen qara jol –

Ireleńdegen qos jylan!

Jaly men quıryǵy sýsyldap,

tógilip,

Bul kúnde olar tek túsimde osqyrar.

 

...Ińirde jatqan bir jandaıyn

esinep,

Tarıhym umytqan olardyń tuıaǵyn.

Men ony minemin dalalar tósinde,

Iá, bul kádimgi aqynnyń qııaly.

...Endi únsiz otyrmyn

saǵynysh sarǵaldaqtaryn

búrletip sanada,

jýsany burqyrap

kóktem ǵoı bul mezgil qulpyrar.

Qulazý keıpindegi

mendik bul qasiretti bilmeıdi

taǵy olar,

 Kisinegim keledi beıýaq...

Shurqyrap...

...Qaıda sol úıirli jylqylar?!», deıdi ol. Shynymen, qaıda sol jylqy­lar? Mań dalanyń tósinde úıir-úıirimen júretin qylquıryqtar qaıda? Olardyń tuqymy nege azaıyp barady? Aqyndy mazalaǵan osy suraq bárimizdi beıjaı qaldyrmaıdy. Sanaǵa salmaq túsirer bul suraq keshegi kúnnen bizge jetip, erteńge jalǵasatyn túri bar. Ata-baba­la­rymyzdyń saıyn saqarany, en dalany atpen jortyp, bizge amanattap ketken topyraqta sáıgúlikterdiń daýysy nege estilmeıdi? Toqtaráli aqyn aıtpaqshy, «qolymyzǵa quryq alyp jylqy izdeý» – ózimizdi izdeýimiz emes pe?!

Aqynnyń «Tarıhym umytqan olar­dyń tuıaǵyn» degen tarmaǵy osy óleńdi oqyǵan, durysy sezingen adam úshin aýyr­laý. Bizdiń tarıh nelerdi joǵaltpady deısiń? Al endi sol joǵaltýǵa qasıetti boz kúlikterdiń jer tarpyǵan dúbiri men som tuıaǵyn joǵaltý qosylsa, ne bolmaq?

Sup-sury tumanǵa qaraı shógip ba­ra jatqan jylqylardy elestete otyryp, esińizge birden Serikbol Qon­dy­baıdyń arǵyqazaq tarıhyndaǵy jylqylar týraly ańyzy túsedi. «Sý­dan shyǵatyn tulparlar týraly ańyz­dardyń barlyǵy bir – Hasarly (Kaspıı) teńiziniń jaǵalaýyna kelip toǵysady. Mańǵystaýlyq qazaqtar teńiz jylqylaryn «sýyn» dep ataıdy, mıf pen ańyzdyń bolmysyna qaraı «sýyn bıe», «sýyn aıǵyr» dep ajyratady. Ańyz boıynsha sýyn aıǵyrlar jyl maýsymynyń belgili bir kezeńinde, ıaǵnı naqty bir kúni teńiz astynan jaǵaǵa shyǵady eken. Mine, osy datany (sýdan shyǵatyn kúndi) bilgen jylqyshylar ózderiniń úıirdegi bıelerin sol mańaıǵa jiberedi. Mine, osyndaıda sýyn aıǵyr túsip býaz bolǵan bıeler bolsa olardy bólektep baǵyp, odan týǵan qulyndy erekshe kútimge alyp ońasha ósiredi eken. Mańǵystaýda baılyǵymen aty shyqqan Sanazar baı týraly da naq osyndaı ańyz bar». Mine, ǵajap! Jylqy týraly mıftiń ózi bizdi tym aryǵa jeteleıdi. Ony zerdeleý úshin sergek sana, ushqyr oı kerek.

Álem ǵalymdary jylqyny eń alǵash qolǵa úıretkender qazaq halqy dep biledi. Bul da bizdiń tarıhymyzdyń, mádenıetimizdiń tym aryda ekenin aıǵaqtaıtyn aqıqat. Dalasynda úıir-úıir jylqy ósirgen ulttyń ózi jylqy minezdi bolýy da sondyqtan. Keshegi jyraýlardan qazirgi aqyndarǵa deıingi aralyqtaǵy tórt-bes ǵasyrda jylqy týraly san myń taraý shyǵarmalar jazyldy. «Darvın maımyldan jaralsa jaralǵan shyǵar, men – jylqy­dan jaralǵanmyn» degen Asqar Súleı­menovtiń oıly sózi sanamyzda jańǵyra beredi. Jeti qazynanyń biri sanalatyn tekti janýar týraly áli de talaı jyrlar jazylar, bastysy, qazaqtyń – jylqydan, jylqynyń – qazaqtan aıyry­lar kúni bolmasyn.