Surapyl Surkójek

Surkójek attyń sońǵy báıgesi jaıly áńgime kóbeıip ketti dep. Ondaǵan jyl báıgeniń aldyn bermegen júırik emes, ózgeshe turpatty tulpar týraly ańyz, ańyz emes, ertegi-qııalǵa bergisiz qısynsyz áńgime kóship, aldy baspasóz betterin qydyryp júrgenin qaperlep, núktesin jazýshynyń ózi qoıady. Ańyzǵa aınalyp, ádebı shyǵarmaǵa arqaý bolǵan sol Surkójektiń basy kúni búginge saqtaýly turǵanyn estigen soń, Qulager taǵdyrly tulpar týraly shyǵarmaǵa toqtalyp, naqty ne bolyp edi, qalaı bolyp edi, oqyrmanǵa jaqyndastyrǵymyz keldi.

Qaraǵandydaǵy Shet aýdanynyń atyn shyǵaryp, Arqaǵa dańqy ketken tul­par týraly negizgi shyǵarma – Muhtar Maǵaýınniń «Surkójek attyń sońǵy shabysy». Qudaıberli Myrzabektiń «Surkójek» atty dastany jáne bar. Aýyl aqsaqaldarynyń aıtýynsha, kezinde Sáken Júnisov te bir shyǵarmaǵa arqaý qylam dep tańdaı qaǵyp ketken eken. Al Maǵaýınmen báıgeni birge tamashalaǵan áńgimeniń keıipkeri, Surkójek attyń sońǵy báıgesiniń kýágeri jazýshy Kámel Júnistegi shyǵarma sol qalpy bolǵan oqı­ǵa izimen jazylǵanyn jetkizdi. Jazýshy M.Maǵaýın áńgimesinde oıdan eshteńe qospaǵanyn, Surkójektiń sońǵy báıgesin Sáken Júnisov, Muhtar Maǵaýın úsheýi tamashalaǵanyn eske saldy.

«Surkójek attyń sońǵy báıgesi týraly alypqashpa áńgime kóp» dep bastaıdy Muhań. Bul kisi oqıǵany kórkem oımen kúltelemeı jazyp otyrǵany shyǵarmadan da baıqalady. Shet aýdanynyń 60 jyldyq toıyna baryp, báıgege deıin Kámal Jú­sipten (Kámel Júnistegi) Surkójek at týraly estıdi. Aýdan qurylǵan jyldan eseptesek, 60 jyldyq toıy 1988 jyly bolǵanyn bilemiz. «Atalmysh báıge múlde basqa sypatta boldy. Kerek deseńiz, Surkójek attyń ózi jurt keıiptep júr­gen ádepki, toptan ozǵan júırik emes, múl­de basqasha bitim, ózgeshe taǵdyrly tul­par edi. Nyqtap aıtyp otyrǵanym – óz kózim­men kórdim. Atty da, báıgeni de» deıdi jazýshy.

Muhtar aǵa aýdan toıyna kezdeı­soq barmaǵan. Qurmetti azamat retinde sha­qyrtý alǵan. Ol kezde jazýshyǵa jurttyń yqylasy bólek. Qurmeti de jo­ǵary. Aýdan toıyna Muhtar Maǵaýın men Sáken Júnisov qatar kelgeniniń ózi biraz jaıdy ańǵartady. Árıne mundaı kisilerdiń qatarynda áńgime aıtyp, bir­ge júretin jan Kámel Júnistegi ekeni ekibastan belgili. Kámel ata bolmaǵanda, biz jýrnalıst retinde izdeý salyp, áńgi­mege arqaý bolǵan attyń deregin, ıesiniń jónin tabar ma edik degen suraq mazalaıdy.

Sońǵy báıgege qosylarda Surkójektiń jasy jıyrma altyda kórinedi. Báıgege, alamanǵa qosylmaǵaly «týra on eki jyl bolyp edi» deıdi avtor. Biraq munda mynany eskerý kerek. Osy shyǵarmadaǵy derekke súıenip, qansha tulpar bolsa da, 14-15 jasynda toqtasady, boldy, sonymen bitti desek, qatelesemiz. Oǵan Surkójektiń sońǵy shabysy dálel. О́ıt­keni avtor áńgimesinde aýdandaǵy báı­geni ǵana baıandap bermeıdi, aldyna qara salmaǵan tulpardyń taǵdyryn keńinen tolǵaıdy. Tulpar bolyp týdy eken, tulpar bolyp óledi degendi aıtady. «Tulpardyń ary – ozý tek» demeı me aqyn Maraltaı Raıymbek? Tip­ti qaı jasyna tap kelse de. Mımyrt ómir tul­pardy mezi etip jiberetini emeýrin etiledi. Mundaı oıdy Muhtar Maǵaýın Narqyzyl attyń taǵdyryn sýrettegen «Júırik» shyǵarmasynda keńirek tolǵaǵanyn eskerýimiz kerek. Aıaqtan qalǵan Narqyzyl kóp jylqynyń ishin­de únemi aldynda júretini aıty­lady. «Sálden soń keıbiri sherý basyndaǵy qy­naly bozǵa teńespek. Al ol... shoqańdap jele jónelýge tıis. Basqalar da jeliske kóshse, tura shabýdan taıynbaıdy. Al basqalar da shabysqa tússe she? Úsh aıaq­tap ilese ala ma? Ileser-aý, ozyp, il­geri shyǵa ala ma? Shyǵa almaıdy, árıne. Sonda qaıter edi?

«Qusadan óler edi – dep oılady qart jylqyshy. Narqyzyl attyń adamnan nesi kem?!». Iá, Narqyzyl attyń adamnan nesi kem? Aqyry jylqy balasynyń bul qasıeti ózine sor bop jabysady. Mundaı artyqshylyq jylqy balasyna azapqa aınalǵanda, adam balasynyń tulparyna tipten aýyr. Narqyzyl adam qastyǵynan aıaqtan qalyp, sonyń kesirinen alamanmen erte qoshtasady. Iesi Mamaı bolsa, aty kisi qastyǵynan aqsap, báıgeden kelmeı qalǵan soń kóp uzamaı óledi. Aqsap júrip kóp jylqyny bastaǵany úshin jas jylqyshynyń bólip alyp sabaǵany – aıtýǵa aýyz barmaıtyn sumdyq emeı ne? Al Surkójek basyndaǵy jaı múlde bólek. «Mingeni Isataıdyń Aqtaban-aı, Sút berip, suly berip baptaǵany-aı» degendi eske túsiredi. Shyǵarmada avtor at ıesin tek Jylqyshy dep ataıdy. Jylqyshynyń ómirinde baptaǵan tul­pary osy Surkójek qana. Keıin júgirt­kisi kelmedi emes, keldi. Qolyna tul­par túspegen. Soǵan qaraǵanda avtor Jyl­qyshy ataǵan Jumajan Jahmetov jyl­qy balasyn qapysyz tanyǵan. Shet aýda­nyndaǵy Taldy, Bereketti aýylynyń týmasy eken. Bala kezinen birge oınap, qatar ósken Bilál Doskeevtiń aıtýynsha, Surkójek Jumajan atbeginiń ákelerinen qalǵan eski jylqylarynyń tuqymy desedi.

Qunan jarysynda kózge túsken Sur­kójek bestisinde alaman báıgeden birinshi keledi de, jalǵyz Shet aýdany emes, sol kezdegi Jezqazǵan oblysy kólemindegi báıgelerde aldyna qara salmaıdy. Jy­lyna jalǵyz báıge degen joq qoı jáne. Eki báıge me, úsheý, tórteý me? Sóıtip, Arqa dalasynda toǵyz jyl boıy báıgeniń aldyn bermeıdi. «Aqyry tulpardyń tuıaǵy aýyrlaı bastaǵan on tórt jasynda eń sońǵy báıgesine qosady. Árıne, birinshi, talassyz ozǵan. Endi qansha jasasa, sonsha júrer dep erkin jibergen» kórinedi. Biraq kútimi keremet bolǵan. Jazy-qysy júgensiz, qur jibergen, bıeniń sútine deıin iship turǵan. Balasha mápelegeni aıtylady. Sóıtip júrgende balasynyń dámeli aty bar asa bir syılas qurdasy kelip, qolqa salady. Syılasy ári balasynyń meseldesin qaıtarmaý kerek bolǵandyqtan, olar jetelep ákel­gen Aımańdaıdyń shappaıtynyn bilse de, kelisimin berip alyp qalady da, at­begi jarata bastaıdy. Surkójektiń jasy jıyrma besten asqan kezi. Juma­jan atbegi, áńgimedegi Jylqyshy «Aımań­daıdyń belin jazyp, Jákeńniń ózi minip júgirtkende, Surkójek anadaı jerdegi úıirden bólinip kelip, qatarlasa shaýypty». Osy jaǵdaı bir emes, úsh qaıtalanady jáne túnde atbegi jaratyp júrgen atyn sýarýǵa shyqsa, sharbaq syrtynda Surkójek te ottamaı, qańtarylyp turǵanyn kóredi. Jaıylyp qur júrgen dańqty tulpary ózin báıgege daıyndaı bastaǵanyna kózi jetip, atbegi kózine jas alady. Ony da jaratýǵa kirisedi. Basynda báıge attarmen birer aınalyp qoıar, shyǵaryp alarmyz degen. Olaı bolmaı shyǵady. Surkójek kúnnen kún­ge jarap, baıaǵy qalpyna enip, ózgeshe kúıin tabady. Sonda jasy jıyrma altyny shamalaǵan Surkójekti kórgendegi Muhtar Maǵaýınniń sýretteýi tipten bólek: «Shatqaıaqtap turysy ózgeshe, moı­ny bıik, tákappar aqbozǵa kózim tús­ken. Áýelde ózine emes, sıraǵyna. Tym jińish­ke, qý súıek qana tárizdi. Tuıaǵy tik, dóp-dóńgelek, tóńkerilgen kishkene kesedeı. Al tizesi... shodyraıǵan. Qos ju­dy­ryqtaı býyltyq. Artqy aıaq, tirsegi maıysyp, kólbeý tur, lap dese ytqı atylatyndaı. Omyraýy ashyq, qoltyǵy keń, keýdeli eken. Artynan qaradym. Serbegi taıqy. Sıyr quıymshaq, qulan quıryq. Qaıtadan aldyna shyqtym. Jaly suıqyl, moıny qamshynyń órimindeı, bileý-bileý. Serek qulaq, qý bas». Tulpardyń bir qaraǵandaǵy naqty beınesi – osy. Kámel Júnistegi jeke muraǵatynan ji­bergen Surkójektiń sýretinen de tulpar jaı turǵanda shatqaıaqtap turǵany anyq baıqalady. Shodyraıǵan tizesi de kózge uryp tur sýrette. «Surkójektiń kózi – jyl­qy emes, adamnyń, meıirban, izgi adam­nyń, alyp, márt adamnyń kózi sııaq­ty. Nur shashyp, jaınap tur.

– Arýaq abyroıdan aıyrmasyn – de­dik, er ústinde jambastaı, salǵyrt otyr­ǵan tompaqbet kishkentaı ulǵa qara­typ» deıdi jazýshy. Surkójek attyń soń­ǵy báıgesine shapqan osy tompaqbet kishkentaı uldyń esimi Qaıyrjan Balaý­bekov – Bereketti aýylynyń týmasy. Tórtinshi synyp oqıtyn kezi eken atqa shapqanda. Búginde jasy qyryq jetige kelgen jigit aǵasy.

Attar lap qoıǵanda, Surkójek eń sońynan shyqqany aıtylady báıgede. Sodan keıin sońǵy at pen alǵashqy at­tyń arasy birtindep qysqara bergen, qys­qara bergen. Jarysty bastap shyqqan aldyńǵy eki júırik – Taıjıren men Qaraqasqany tórtinshi aınalymnan asyp, sońǵy, besinshi aınalymǵa bettegende basyp ozǵanda, halyq «Surkójek, Surkójek» dep shýlap ketken. Bul da arýaqty tulpardyń el ishindegi dańqy der edik. «Kóterilip shapty» deıdi ǵoı jazýshy. Jáne ekinshi aınalymnan keıin Muhań, Kámel aǵa, Sáken aǵa – úsheýi báı­geni sheńberdiń ishinde kólikpen júrip tamashalaǵan. Qurmetti qonaqtarǵa aýdan arnaıy kólik bólgen. Shyn tulpardyń shabysyna sonda mán bergenin jazady avtor. «Bólektigi – júgirisinde eken. Tórt aıaqtap shabady. Tórt tuıaǵy birdeı. Bir mezette kóteriledi. Osy ǵumyrymda ondaǵan toı, júzdegen júırik kórgende, solardyń ishindegi teńdesi joq tulpar – Narqyzyl at edi. Meniń úlken ákem baptap, óz qo­lynan ótkergen. Qos aıaqtap, taý tekedeı orǵyp shabatyn. Aldyńnan tizilip ótkende, basqa attardyń júgirisi – tekirek tárizdi kórinetin. Myna Surkójektiń josyny da ózgeshe bolyp shyqty. Tórt aıaǵymen bir mezette serpilip, tap-tup túsip keledi» deıdi Muhtar Maǵaýın.

Jazbamyzdyń basynda Narqyzyldy sóz etkenimiz tegin emes-ti. Ol da bir tarıhta qalǵan tulpar edi. Bizdiń Surkójek te solaı bolyp tur. «Janýar shaýyp kele jatqanda aldynan qarasań, ushyp kele jatqan alyp qus pa dersiń. Aıaǵy jerge tımeıdi» deıdi Kámel aǵa.

Sońǵy, besinshi aınalymda dara shyq­qan Surkójek sol beti uzaı beredi. «Soń­ǵy oram da jutylyp barady. Jarymy­nan astamy ótti. Otyz eki shaqyrym artta qaldy. Otyz úsh... Endi kóp bolsa eki shaqyrym. Kenet... Samǵap kele jatqan Surkójek shoqalaq ete túskendeı boldy. Tapyraqtap turyp qaldy».

Shyǵarmany tutas oqyp kele jatqan oqyrmannyń júregi de osy jerde zyrq etýi bek múmkin. Tulpar osylaı aıaqtaıdy sońǵy báıgesin. Bastysy, qartaıyńqy­ra­sa da, taǵy bir serpilip, júırikterdiń aldyna qaıta tústi. О́z ýaqytynyń júı­rikterinen ozǵan tulpar, ózinen keıingi júıriktermen de jarysyp, aldyna túsip armansyz aqty. Eń sońynan shyǵyp bárin birtindep jeńip ozdy. Ár jaratylystyń óz ýaqyty bar desek, Surkójek sporttaǵy mansabyn bir de bir utylyssyz abyroımen aıaqtap, keıin taǵy araǵa on jyl salyp, bir mezetke bolsyn ózge tul­parlar ýaqytynyń aldyna shyǵyp alǵan júırikterdiń piri ispetti.

«Eń sońǵy báıgesin aıaqtaǵan Sur­kójektiń sondaǵy keıpi kúni búginge kóz aldymda. Oń jaq sıraǵy shasha túbi­nen opyrylyp ketken. Tuıaǵy kebisshe qaı­qaıyp, kári jiligi jerge tıe jazdap tur. Álde sarshunaq ini, álde shekip basqan budyr tas – shashasynan qıdy».

Osyny kórgen jazýshy da ári-sári kúıge túsedi. El de shýlap, jylap qoıa bergenin qosady avtor. Sońǵy aınalymda Surkójektiń sońynda qalǵan Taıjıren ıa Qaraqasqa keldi me, eshteńe qyzyq emes edi deıdi. Jurttyń da nazary solaı bolǵan, Surkójek úshin qamyqqan. Alǵashynda jazýshy da sondaı kepti qushsa da, shyǵarmanyń sońynda basqasha baılamǵa toqtaıdy.

«Surkójek – qasıetti Qambar atanyń súıikti tóli edi. Toǵyz jyl – tutas ǵumyr boıy báıgeniń aldyna saldy. Budan soń tynysh, baraqat ómir berdi. Biraq uly dúbir úshin týǵan tulparǵa kerek pe edi osy mımyrt tirshilik? Pirinen – at ıesi emes, túlik ıesi Qambar atadan taǵy bir báıge surady – eń sońǵy báıge. Janýardyń kókeıin tesken aqyrǵy armany oryndalypty. Bir aınalymǵa da jarasa baqyt emes pe edi? Bir emes, bir­neshe aınaldy. Otyz shaqyrymdyq mejede toqsan atty artta qaldyrdy, olar da eren júırik, biraq tulpar týmaǵan. Qambar atanyń meıirine emes, yqylasyna ǵana jetken qos sáıgúlik – Taıjıren men Qaraqasqany sharaı top aldynda basyp ozdy, taǵy da úsh shaqyrym erkin samǵady. Qambar ata alqap, bar muratyn tapty. Budan sońǵy az ǵana jer... Jaraıdy, Piri esirkep, qaraqshyǵa aman jetsin. Birinshi kelsin. Buryn kelmep pe? Talaı ret kelgen. Sol kóp kelistiń erek­shesi bolsa da, úırenshikti bireýi ǵana bolatyn edi. Bálkim Qambar atanyń áýel bas­ta qaıta kóterip, qaıtadan qýat quıyp, báıgege qosqan kezdegi mindetti sharty da osy shyǵar. Kóp júıriktiń biri retinde umytylmaı, eldiń esinde máńgi saqtalsyn, jazýshy qalamynyń ushyna ilinsin dep jasaǵan ózgeshe raqymy» dep túıedi.

Surkójek báıgeden kelgende mundaı týyndy týar ma edi? Joq. Qatardaǵy bir báıge bolyp, jyldar ótkende kókeıden ósher edi, onyń osylaı mert bolýynyń ózi qasterli jazmyshy, shyn tulpardyń baqyty degenge saıady. Sonda Surkójek attyń sońǵy alǵan báıgisi de jazýshynyń osy shyǵarmasy bolyp qalmaqshy. Jáne buǵan qosar dastan baryn aıttyq joǵa­ryda. Jyldar ótedi, zaman ózgeredi, júz­degen júırikter men tulparlar kelip, ketedi, biraq onyń bári bulaı qalam ushy­na ilige bermeıdi. Surkójektiń tul­par aty qalsa, kórkem shyǵarmaǵa arqaý bolǵanynan. Tarıhtan atyn óshir­meıtin belgi atalǵan shyǵarmalar bolsa, ekinshi bir belgi – Shet aýdanynyń arheologııalyq-etnografııalyq mýzeıine jazýshy Kámel Júnistegi tapsyrǵan Surkó­jektiń bassúıegi.

Osy materıaldy jazý barysynda neshe túrli qyzyqqa keziktik. Dastanda Surkójekke qastandyq jasalǵany jazylady. Alaıda báıgeni tamashalaǵan, tipti shapqan attardyń janynda kólikpen qatarlasyp otyrǵan qos jazýshy ondaı derek aıtpaıdy. Al shabandoz Qaıyrjan «sońǵy aınalymdy ortalap, jeke-dara kele jatqanymda, aldymdy qyzyl býyr­ly at mingen kesip ótkeni ras. Biraq dál tusymnan shabýyl jasaǵan eshkim joq» deıdi.

Al at ıesi Jumajan Jahmetovke kel­sek, ómir boıy eńbek saýǵan adam eken. Tyl eńbekkeri. Erkebulan, Erkin, taǵy basqa ul-qyzdary bar, Qaraǵandy, Shet óńirinde ósip-óngen. Jumajan aqsa­qalmen birge ósken Bilál Doskeevtiń aıtýynsha, ol kisi Nura-Taldyda bas zoo­tehnık, Taldy, Bereketti aýyldarynda ferma meńgerýshisi bolyp eńbek etken. «Meılinshe eńbekqor, halyqshyl jan edi» deıdi Bilál aqsaqal. Sońǵy báıgesinen soń Surkójekti ıesi ne istegenin suradyq. Erekshe kútimde bolǵanyn, eki-úsh jyl bos júrgenin eske aldy. Tıispegen. Tek qana jary Rymkesh ol dúnıelik bolǵanda Qudaı qosqan qosaǵynyń qonaǵasyna arnap shalypty. Jylqy aryq, kóktemniń kezi desedi. Onyń ústine Surkójek múlde aryq kórinse kerek. «Eldiń sózin elemeı soıyp edi, syrtynda túk bolmaǵanymen, ishi aqtarylyp tústi, eki eli qazy berdi, qý qazanat eken» deıdi. Eki jaǵyna da bir qabyrǵadan artyq bitken kórinedi. Ondaı artyq jaratylysty qazaq qanat dep ataıtyn. Shyn tulparǵa qanat bitip týatyny ras boldy, demek.

Surkójektiń basy mýzeıde saqtaýly turǵanyn estip Kámel aǵaǵa qońyraý shalǵanymyzda, ol kisi Surkójek týraly biletinderin eske alyp, Kókjaıdaq attyń ańyzyn áńgimelep berdi. Oqıǵa Sazanbaı batyrdyń Kókjaıdaqty Hıýadan ákel­gendegi erligine qatysty órbıdi. Qýsa jetetin, qashsa qutylatyn tulpar kimniń armany bolmaǵan? Aýzymen qus tistegen álgindeı tulpar Tashken begi Begderbek bekte baryn estigen Sazanbaı batyr ese­bin taýyp, aqyry alǵan deıdi. Bir derekterde Kókjaıdaq tekejáýmit tul­pary atalady. Ákelgen aıǵyrynyń júırikti­gi­ne kózi jetken batyr kelesi jyly Kók­jaıdaqtyń úıirin, ıaǵnı bıelerin alýdy kózdeıdi. Sóıtip júrgende serigimen birge qolǵa túsip qalady. Hıýalyqtar Sazanbaıdy tutqyndap, serigin bosatyp, Kókjaıdaqty qaıtarýyn talap etedi. Sazanbaıdy sonda ǵana bosataty­nyn aıtady. Tulparynan aıyrylǵan hıýalyqtar raıynan qaıtpasyn bilgen Sazanbaı serigine: «Qazaqta mendeı talaı er týar, Kókjaıdaqtaı aıǵyr qolǵa túspeıdi, aıyrylmasyn. Elge sálem aıt, qunym joqtaýsyz», dep Orynbaımen qosh­ta­syp qalǵan desedi. Kókjaıdaqtyń tuqymy negizinen osy Shet óńirindegi Taldy, Nura-Taldy mańynda qalǵany týraly áńgime kóp. Túsine qaraı qulyndary da kók, sur, boz bolatyn kórinedi. Kámel aǵa Surkójekti Kókjaıdaqtyń tuqymy bolýy múmkin degen qısynǵa keltiredi.

Sóz sońynda oqyrmannyń qaperi­ne bizden de bir sóz. «Arǵymaq» ult­tyq-tanymdyq portalynda Qudaıberli Myr­za­bektiń «Surkójek» atty derekti das­tany bar. Onda shyǵarmamen birge Surkójektiń fotosy jarııalanǵan. Muhtar Maǵaýın jubaıymen, Kámel Júnistegi, Jumajan atbegi jáne shabandoz attyń ústinde tur. Alaıda ondaǵy bir áttegen-aı – at ıesi men shabandoz­dyń esiminen qate ketken. «Bapkeri – Jaqmetjanov Jumajan, shabandozy – Jaqmetbekov Qusaıyn» bolyp jazylypty. Anyǵynda, at ıesiniń esim-soıy Jumajan Jahmetov bolsa, ol sýrettegi shabandoz esimi – Qaıyrjan Balaýbekov. Kezinde Surkójekke Qusaıyn Jahmetov te shapqan kórinedi, biraq Qaıyrjannan burynyraqta bolsa kerek. Sońǵy báıgede tulparǵa Qusaıyn emes, Qaıyrjan otyrǵanyn atbeginiń balasy Erlan da rastaıdy. Qaıyrjannyń ózimen sóılesip bilgenimiz jáne bar.

«Surkójek» dastany kórkem dúnıe sanalǵandyqtan, oqyrmannyń qııalyn ár qıyrǵa jeteleıdi. Túrli tuspal, kórkem­dik sheshimder jasalady.

«Shapqan joq Surkójekti

ushty dersiń,

Nanbaǵan ony kórsin, qusty kórsin.

Qasynan on bir attyń oqtaı ozdy,

Ornynan óre turdy jurt

túgel shyn.

Sýyrylyp bir shaqyrym

ketti shyrqap,

Barady kóz ushynda quıyn burqap» degen joldarynan dastannyń uıqasy shy­myr, deregi mol ekenin baıqaý qıyn emes.

Ýaqyt ozyp, jyl jańarǵan saıyn jańa júırikter keledi dúnıege. Birinen biri ozyp, jer tanabyn qýyryp jatady. Biraq bári bulaı kórkem shyǵarmaǵa arqaý bola bermeıdi. Myńnyń ishinen ilýde bireýi ǵana. Endeshe, Surkójektiń sońǵy báıgesi – máńgilik baqyty der edik.

SÝRETTERDE: coldan ońǵa qaraı atbegi – Jumajan, Muhtar Maǵaýın zaıyby Baqytpen, Súrkójek pen shabandoz Qaıyrjan, Kámel Júnistegi; Sur­kójektiń mýzeıdegi bassúıegi.