Ádebıet • 29 Maýsym, 2022

Ýaqytpen birge túlegen

569 ret kórsetildi

«Sóz toqtaǵan jerden án bastalady» degen sóz Muqaǵalıdyń máńgi ólmes ómiriniń bir sypaty sekildi. Aqynnyń ózi «ánsiz ómir ómir me, qańsymaı ma?» dep jazypty Shámilge hatynda. Án tilep, jan túletip ótken júrektiń óleńderine jazylǵan ánderdi bireýler júzge jetkizse, bireýler bes júzge shamalaıdy. Ony sóz etpek emespiz. Sóz etpegimiz, Muqańnyń sózine jazylǵan ańyz án, ǵajap týyndy.

Muqań men Nurǵısanyń dostyǵy týraly áńgimeler ańyzǵa bergisiz. Jyr­dyń kúıindeı jandy terbeıtin qubylysqa para-par. Onyń shet jaǵasy «Muqaǵalı» kórkem fılminde de kóri­nis tapqanyn bilemiz. Ekeýi 1975 jyly, aqyn óleriniń aldynda bir jyl buryn Nuraǵańnyń shańyraǵynda bir aı jatyp, kompozıtormen birge shyǵarmashylyq jumystar atqarǵan desedi. Ekeýiniń dostyq qarym-qatyna­synyń belgisindeı birneshe án qalǵany aıan. Arasynan «Saryjaılaý» men «Darıǵa, dombyramdy bershi maǵan-dy» atasa da jetkilikti shyǵar. Al biz ataǵaly otyrǵan án... Sózi Nuraǵańa amanatqa qalǵan sekildi. Nuraǵań oǵan qııanat jasamasy anyq qoı, desek te el arasyna ánshi, kompozıtor, aqyn Elena Ábdihalyqovanyń áýeni arqyly keńinen taraǵan.

Muqańnyń birneshe sózine án jazǵan Nuraǵań 1976 jyly aqyn dúnıe salǵanda qatty qaıǵyrady. Aǵyl-­tegil jylap, búk túsip jatyp qal­ǵany aıtylady. Sóıtse, bir kún­deri Muqań ekeýi jazǵan ánderdiń mátinin paraqtap otyrsa, arasynan Muqaǵalıdyń búkteýli haty shyǵady. Aqynnyń «Esińe meni alǵaısyń» óleńi eken. 1975 jyly bir aı qonaqta bolǵanda uzaqqa barmasyn bildi me eken, Muqań Nuraǵańnyń shyǵarmashylyq jumystary qattalǵan qaǵazdar arasyna osy óleńin qaldyrypty. Muny kompozıtor aqyn o dúnıelik saparǵa attanǵan soń qaǵazdaryn aqtaryp otyryp taýyp alady. Ásirese sonda qatty tolqyp jylaǵanyn aıtady jary Darıǵa Tilendıeva apa. Týra sol kúni Nuraǵań sózge án jazypty. Biletinder vals esebine balaǵanymen, bul ánniń sazynda qoshtasý men qımastyq qylań urary sózsiz ǵoı. «Otyrar sazy» orkestri oryndap keledi kúnige. Dál osy áńgimeniń bir ańyzy el ishinde Muqaǵalı «Esińe meni alǵaısyń» óleńin Nurǵısanyń kostıýminiń qaltasyna salyp ketipti» delinip júr. Ǵajaby onda da emes, bizdińshe. Ǵajaby – Muqań qaıbir jyldary bir jazyp tastap, keıingi ýaqytta qaıta óńdegen bul óleńine Nurǵısadan keıin Elena Ábdihalyqova stýdent kezinde án jazyp, halyq arasyna keńinen taralyp ketkeni. Qazaq radıosynyń efırinen aqyn ózi de oqyǵan bul týyndyǵa Nuraǵań men Elenadan basqa da birneshe kompozıtor án jazypty. Alaıda oryndalyp júrgeni – Elena Ábdihalyqovanyń áni.

«Áli esimde, Maqataevtyń «Soǵady júrek» degen qos tomdyq kitaby boldy. Sol ýaqytqa deıin birneshe ret oqyǵan bolýym kerek, ashyp qalsam osy óleńi tur eken, qatty áser etti. Jyldyń tórt mezgilinde de meni esińe al deıdi. Sol kezdegi meniń jastyq kúıimdi, ǵashyq kúıimdi, pák, taza bolmysymdy dóp basqandaı. Aqynnyń qudireti de osy dep bilgen jón shyǵar. Sonda men dombyrany alyp, Muqańnyń osy óleńin birden án qylyp aıta bastadym», deıdi Elena. Án týǵan ýaqyt 1990 jyldyń tamyzy deıdi avtor. Ekinshi kýrsty aıaqtap aýylǵa barǵan kezi eken.  

«Nur jaýyp turǵan kóktemde» degen sózdiń ózi kıeli emes pe? Qazaq razy bolǵanda «Allanyń nury jaý­syn» desetin. Jastyqtan, albyrt, asqaq sezimnen bastalady ómir. Án de solaı tynys ashady baıqasa. Jo­ǵary, keń terbelispen shyrqap alyp jóneledi. Jáne bul uly týyndyny alǵash oryndaǵan ánshini aıtsańyzshy?! Madına Eralıeva degen qazaqtyń qaıtalanbas ánshisi! Ol kisi ándi 1994 jyly attaı qalap alǵanyn eske salady avtor.

«Esińe meni alǵaısyń» qazaq sahnasynda osylaı jarq ete qaldy dege­nimizben, oǵan deıin tyńdarmanǵa Maqpal Júnisovanyń shyrqaýynda jetipti. Ol kisiniń oryndaýynda da ózgeshe estiledi. «Men» degen ánshi­lerdiń qaı-qaısynyń bolsyn nazaryn aýdartqan týyndyny bertinde Jubanysh Jeksenuly men avtory Elena Ábdihalyqova qaıta shyrqap shyqty. О́lmes týyndy osylaı ýaqytpen birge túlep otyrsa kerek. 

Sońǵy jańalyqtar

Búgin 3 qalada aýa sapasy nasharlaıdy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

Uqsas jańalyqtar