Ádebıet • 18 Tamyz, 2022

Jyrdyń jezkıigi Aqyn Kákimbek Salyqov jaıly tolǵaý

93 ret kórsetildi

El astanasy Alataý bókterinen Arqaǵa aýǵan qos ǵasyrdyń toǵysynda alashqa aty málim nebir qaıratker tulǵalar elorda tórinen qonys tepti. Solardyń biri hám biregeıi – memleket jáne qoǵam qaıratkeri, «jyrdyń jezkıigi» atanǵan aqyn Kákimbek Salyqov aǵamyz edi. Osy jyldary qalalyq basylym «Astana aqshamy» gazetiniń redaksııasy Jeltoqsan kóshesiniń boıynda-tyn. Dál redaksııa­men irgeles Bógenbaı kóshesi men Jeltoqsan kóshesiniń qıylysyna jańadan salynǵan qyzyl úıde aǵamyz turdy. Sál qoly bosaı qalsa, jaryqtyq bálsinip jatpaı redaksııaǵa bas suǵyp, kelip-ketip júrdi. Jaı kelmeıdi, qoǵamnyń betalysy, elimizdegi saıası ahýal jaıly tyń pikirlerin, nıet-peıilin jazyp ákeledi. Kákeńniń ómir joly men shyǵarmashylyǵynan habardar adam retinde ár jolyqqan saıyn birdi-ekili suraq qoıyp, aǵamyzdyń aıtqan jaýabyn jazyp alyp júrdik. Jaryqtyq kóńili túskende áńgimeniń tigisin jatqyzyp, júregińe jetkizip aıtýshy edi. Mine, bıyl qaıratker tulǵanyń týǵanyna 90 jyl tolyp otyr. Osy oraıda balalyq shaǵy qazaqy ortada ótip, keıingi ómiriniń deni keńestik dáýirdiń qazanynda qaınap, KSRO kezinde jeke respýblıka basqarǵan az qazaqtyń biri retinde tarıhta aty qalyp, sonymen qatar oqyǵan mamandyǵy basqa bolsa da, ult rýhanııatyna úlken úles qosqan aǵamyzdyń aýzynan jazyp alǵan dúnıelerdi oraıy kelgende, jastarǵa ǵıbrat, kópke ónege bolar degen nıetpen gazet oqyrmandaryna usynǵandy jón kórdik.

Jeti jasynda «Jumbaq jalaýdy» jattaǵan

Kákimbek aǵanyń týǵan jeri – Saryarqanyń soltústik sheginde oryn tepken, aýasy jupar, sýy bal, topyraǵy qunarly, shóbi shúıgin Saýmalkól deıtin shu­raı­ly ólke. «Menen bes jas úlken Ermek deıtin bóle tátem boldy. Ári ataqty Úkili Ybyraıdyń týǵan nemeresi. Osy tátem maǵan mektepke barmaı turyp latynsha jazý-syzýdy úıretip tastady», deıdi aǵamyz.

Oǵan ne sebep boldy deseńiz, ol zamanda el orynǵa otyrǵan soń kúnde keshke aýyldyń kempir-shaldary bir úıge jınalyp alyp, aýylda hat tanıtyn jalǵyz adam Ermekke kitap oqytady eken. Ol kisi syǵyraıǵan maı shamnyń jaryǵynda tanaýy pysyldap, tún jarymǵa deıin sańqyldap otyrǵany. Ol tusta adamdardyń estý qabileti qaıbir jaqsy deı­siz, qaıtalap oqytyp yǵyryn shy­ǵarady eken. Ábden yǵyry shyqqan Ermek tátesi: «Kákimbek, sen jas bolsań da, qabiletiń jaqsy, men saǵan árip úıreteıin, bir-eki aptada ıgerip ketesiń, myna kempir-shaldarǵa kitap oqyp berem dep sharshap óletin boldym, maǵan kómektes», depti. Sóıtip, jeti jasar jetkinshek óz betinshe saýat ashypty.

Aýyldyń kempir-shaldary jınalyp alyp, jańadan hat tanyǵan Kákimbekke Sábıt Muqanovtyń jańa shyqqan «Jumbaq jalaý» romanyn oqytyp qoıady eken. Kákeń bolsa kúni-túni oqı-oqı aqyry jýan kitapty túgin qaldyrmaı jattap alypty. Sharshaǵanda kitaptyń betin ashyp qoıyp jatqa sarnaıdy. Aýyldyń aqsaqaldary: «Oıbaı, myna bala keremet eken!» dep maqtaıdy-aı kelip. Ákesi Aıtahmet talantty ulyn ushtaı túsý úshin qazaq tilinde jaryq kórgen kitap ataýlyny qaıdan bolsa da taýyp, úıip tastapty. Al oqy!

Osylaı, erte ushtalyp, jas­taıynan saýaty ashylǵan bala aýyldaǵy bastaýysh mektepti úzdik bitirgen soń Syrymbettegi orta mektepke aýysady. Syrymbet – Shyńǵys tóreniń orda tikken jeri. Ol tusta Shoqannyń ájesi Aıǵanymnyń qystaýy mektepke aınalǵandyqtan balalar sonda oqypty. Osynda 10 jyldyqty bitirgen Kákimbekti nemere aǵasy úlken aqyn Moldahmet Tyrbaev shaqyryp alyp: «Áı bala, bıyl oqý bitiresiń, qaıda barmaq oıyń bar?» depti. «Muǵalimniń oqýyna baratyn shyǵarmyn». «Táıt ári, ekiniń biri muǵalim bolady, sen ony qoı, jan-jaǵyńa qarashy, myna turǵan Jalǵyztaýda, ana turǵan Aıyrtaýda ken joq deısiń be, men birdeńe bilsem, bul taýlardyń qoınaýy tola baılyq. Biraq bizdiń elde Jezqazǵandy ashqan Qanysh Sátbaev sııaqty ǵalym joq. Sen sol Qanyshtyń oqýyna bar!» deıdi. «Oǵan qalaı baram?..» Moldakeń jaryqtyq, murtyn shıratyp, yrǵatylyp otyryp: «Almatyny qoı, týra Máskeýge tart, jol shyǵynyńdy men moınyma alaıyn», deıdi.

«Bul jerde myna bir oqıǵany aıtpaı ketsem jaramas. 1943 jyly Uly Otan soǵysy júrip jatqan tusta Ǵabıt Músirepov bas bolyp, halyqtyń rýhyn kóterý úshin Almatyda úlken aıtys ótkizgen. Oǵan Jambyl Jabaev qurmetti qonaq retinde qatysqan. Muhtar Áýezov te bolǵan. Osy aıtysqa Shashýbaı, Nartaılarmen birge Moldahmet aǵam da barǵan eken. Aıtysqa qatysqan barlyq aqyndy Qanysh Sátbaev úıine qonaqqa sha­qyr­ǵan. Ishinde Moldakeń de bar. Ǵa­lym­nyń úıine barǵan aqyndar oıyna kelgen suraqty qoıa bergen kórinedi. Sonyń bárine Qanekeń asyryp-tógiltip jaýap beripti. Mundaı zerdeli, taýdaı tulǵaly, bilimi teńiz, kisiligi kemel adamdy kórmedim dep, rıza bolǵan Moldakeń maǵan «Qanysh sııaqty bol!» dep, Máskeýdegi Kalının atyndaǵy Tústi metall jáne altyn ınstıtýtyna qujat tapsyrtty», deıdi Kákimbek aǵa Aıtahmetuly.

Qonaevtyń arqasynda elge oralǵan

Moldahmet aǵasynyń «úki­mi­men» Máskeýde taban aýdarmaı bes jyl oqyǵan Kákeń 1955 jyly oqýyn bitiripti. Maman­dy­ǵy – ýran kenishin ıgerý salasy bolǵandyqtan mınıstrlik aǵamyzǵa shetelge, sonyń ishinde Germanııaǵa baryp jumys isteısiń degendi aıtady. Salyqov bolsa elge oralyp, eńbek etkisi keledi. Qaıtpek kerek?

Osylaı ekiudaı kúıde ne is­terin bilmeı ańtarylyp júrgen kúnderi «Máskeýge QazSSR Mı­nıstrler kabınetiniń basshysy Dinmuhamed Qonaev keldi», degen habardy qulaǵy shalady. Dereý Dımekeńniń qabyldaýyna jazylyp: «Dımash aǵa, meni shetelge jibereıin dep jatyr, shamańyz kelse alyp qalyńyz, meniń óz elime qyzmet etkim keledi», dep júrekjardy ótinishin jetkizedi.

Janary otty jas jigittiń ótinishin únsiz tyńdaǵyn Qonaev taý-ken salasynyń mınıstri óziniń eski dosy Efım Slavskııge týra telefon soǵyp, Kákeńdi Qazaq­stanǵa qaldyrady da, «Qa­raǵym, Qazaqstannyń qaı je­rine barasyń?» depti jyp-jyly únimen. Kákeń Jezqazǵandy tań­daǵan. «Jumysty qatardaǵy mas­­ter bolyp bastadym. Odan seh bastyǵy, bas ınjenerdiń orynbasary, sońǵy 6 jyl shahta bastyǵy boldym. Eń úlken shahtanyń eń jas bastyǵy retinde tarıhta qaldym», deıdi Kákimbek kókem.

* * *

Adam balasynyń jeke ómirin­de umytylmastaı oqıǵalar bolady. Aǵamyz úshin osyndaı tarıhı oqıǵanyń biri – 1961 jyly ataqty ǵalym Qanysh Sátbaevpen júzdesýi. Qanekeń qasynda úlken oqymysty О́.Baıqońyrov bar Salyqov basqarǵan shahtaǵa kelip, astyna túsken eken. Osy saparynda jas azamattyń bilimi men biligine rıza bolǵan Sátbaev: «Sen bala, budan bylaı ǵylymmen aınalys, beıimiń de bar eken», depti. Qanekeń aıtty, ol zań. Sóıtip, ǵalym bolmaqqa nıeti ketken jas Jezqazǵan shahta basqarmasynyń dırektory, Sosıalıstik Eńbek Eri, iri qazaq Muhıt Bópejanovqa baryp: «Qanekeń ǵylymmen aınalys dep jatyr, soǵan qaraı bet burǵanym durys shyǵar», degen eken. Ana kisi: «Ǵylymda neń bar, jumysyńdy iste, Qanyshpen ózim sóılesem», dep kesip tastaǵan. Sodan keıin bul taqyrypqa qaıta aınalyp ekinshi ret soqpaǵan kórinedi.

«Qanyshty tek qana ken barlaý isiniń bilgiri dep qaraǵan durys emes, – deıdi Kákimbek aǵa. – Dala tarıhynyń úlken janashyry, aıtalyq Jezqazǵan óńirindegi Alasha han, Joshy han, Dombaýyl kesenelerine júr­gizilgen arheologııalyq qazba ju­mystaryna tikeleı osy kisi­niń qatysy bar. Sonaý mońǵol jerindegi baıyrǵy qaǵan ordasy Qaraqorymnan bastap, batystaǵy Saraı Batýǵa deıin eki arada asa mańyzdy «Han joly» bolǵanyn, osy joldyń boıynda árbir 60-70 shaqyrym saıyn at beket pen qonys bolǵanyn tuńǵysh dáıektegen adam – Qanysh Sátbaev. Elimizdiń atom fızıkasynyń negizin qalaǵan osy kisi. Geografııa ınstıtýtyn ornatqan – Qanysh. Ulttyq Ǵylym akademııasynyń negizin qalady. Ortalyq Qazaqstannyń metagonnııalyq kartasyn jasady. Qaı jerden neni izdeý kerek, bárin táptishtep kórsetip berip ketti. О́mirden erterek ketpegende, Nobel syılyǵyn sózsiz alatyn edi. Biraq Keńes úkimeti Lenın atyndaǵy syılyqty berdi. Kelesi bir kóp aıtyla bermeıtin dúnıe – qazirgi Mańǵystaý munaıynyń ashylýyna muryndyq bolǵan da Qanysh Sátbaev. Osynda barlaý jumysyn júrgizgender «munda munaı joq» dep ketkeli jatqanyn estigen Qanekeń ózi ushyp kelip, jumysty qaıtadan qolǵa alady. Mınıstrge sóılesip aqsha, qarajat bólgizedi. Barlaý kartasyn ózi jasap beredi. Osylaı, Mańǵystaý munaıy ashylǵan.

Jaqsylardyń dámin tatyp, tálimin alǵan

Kákimbek aǵamyzdyń birinshi qyry – taý-ken salasynyń bilgir mamany hám saıası qaıratkerligi bolsa, ekinshi qyry – aqyndyǵy. Onyń ber jaǵynda aǵamyz Jez­qazǵanda basshylyq qyzmet atqaryp júrgen jyldary kór­shiles Qaraǵandy qalasynda, alash­tyń irisi Álimhan Ermekov, shejire – qalamger Jaıyq Bekturov, úlken bilim ıesi Evneı Bóketovter boldy. Osylar arqy­ly aǵamyz alash rýhyn sezip, Maǵjan jyrymen aýyzdanǵan eken.

«Jezqazǵanda qyzmet istep júrgen kezim bolatyn. Kezekti demalysqa shyǵyp, kýrortqa bardym. Sol jerde fılolog ǵalym Serik Qırabaevpen kezdestim. Sekeń aqynnyń «Súıshi, sáýlem, taǵy súı», deıtin óleńin jatqa aıtyp berdi. Taǵy da basqa jyrlaryn biledi eken. Men tań qaldym. «Mynaýyńyz sumdyq aqyn ǵoı, sizde kitaby bar ma?» dep suradym. Ol kisi «joq» dedi. «Qaıdan tabýǵa bolady?». Sekeń aıtty: «Qaraǵandyda Jaıyq Bekturov deıtin jazýshy aǵań turady, sol kisiden surap kórshi» dedi.

Sodan Kákeń shaýyp otyryp Jaıyq aǵasyna kelip: «Sizde Maǵjan Jumabaev degen aqynnyń kitaby bar eken, berińiz!» depti. Jaqań: «Bar, bereıin, erteń keshten qaldyrmaı qaıta ákelip tasta!». «Qup bolady». Ashyp qarasa, kitap Maǵjannyń «Batyr Baıany» eken. Erterekte latyn ǵarpimen basylypty. Latyn jazýyn bala kúninen biletin Kákeń tań atqansha kitapty bas almaı oqyp, jattap alypty. Tańerteń ýáde boıynsha ıesine aparyp bergen.

«Men qazaqtyń aqyn-jazý­shylary ishinde Sábıt Muqa­novpen óte jaqyn boldym», deıdi aǵamyz. Sábeńmen ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary Býrabaı kýrortynda tanysqan eken. Ataǵy Alataýdaı jazýshyny shaqyryp, qonaqasy beripti. Attanarda Sábeń jaryqtyq: «Kákimbek, múmkin aıtaryń bar shyǵar, aǵyl-tegil syı kórsettiń, bunyń óteýine ne isteıin?», deıdi. «Oıbaı, Sábıt aǵa, siz bilmeısiz, meniń saýatymdy ashqan sizdiń «Jumbaq jalaýyńyz», bul – sonyń óteýi» depti. Sodan turǵan boıy sol jerde kitapty basynan bastap jatqa aıtyp bergen. Sábeń shalqasynan túsipti. Osy oqıǵa Sábeń ekeýimizdi jaqyndastyrdy, deıdi aǵa.

Aıtpaqshy, 1970 jyly Sábıt Muqanov 70 jasqa tolyp jez­qazǵandyqtar qandaı syı kór­setemiz dep aqyldasqanda, qaladaǵy áskerı bólimniń bas­tyǵy: «Bizdiń murajaıda tuńǵysh ǵaryshker Iýrıı Gagarınniń antennasy bar, sony syıǵa tar­taıyq», degen eken. Osy oraıda «Gagarınniń antennasy Jezqazǵanda qaıdan júr?» degen suraq týary anyq. 1961 jyly Iý.Gagarın Baıqońyrdan ǵaryshqa ushyp, qaıta jerge oralǵanda minip barǵan ǵarysh kemesi Jezqazǵannyń dalasyna túsken. Sony áskerıler baryp jınaǵanda, ǵarysh kemesiniń antennasy qoldaryna túsedi. Tekserip kórse, antenna tolyq jumys istep tur...

«Al Evneı aǵa ekeýmiz – jerles adamdarmyz», – deıdi Kákeń. Birin-biri erteden tanıdy eken. Tipti sonaý elýinshi jyldary stýdent kezinde Salyqov Tekeli kenishine óndiristik tájirıbeden ótý úshin kelip júrip aǵasymen tanysqan. Odan bertinde K.Sa­lyqov Jezqazǵan qalalyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp saılanǵan tusta, bul jańalyqty radıodan estigen Ebe­keń: «qutty bolsyn!» aıtypty.

Qaraqalpaqstan úshin Gorbachevqa qaýly shyǵartqan

Ortalyq partııa komıteti 1984 jyly K.Salyqovty Qaraqalpaq ASSR-ine birinshi hatshy etip jiberedi. Osy jerde 1989 jylǵa deıin qyzmet atqaryp, eki márte KSRO Joǵary Keńesine depýtattyqqa saılanǵan. «Men barǵanda Qaraqalpaqstannyń jaǵdaıy jaqsy emes eken. О́ıt­keni eldiń kúnkóris kózi Aral teńiziniń sýy tartylyp, ólkeni qur­ǵaqshylyq jaılap alǵan. Jaǵ­daı qıyn boldy», deıdi K.Salyqov.

Ne isteý kerek? Sodan Bas hatshy M.Gorbachevqa baryp: «Qurmetti, Mıhaıl Sergeevıch, siz bilesiz, burynǵy Bas hatshy Chernenkonyń tusynda artta qalǵan Týva ASSR-in órkendetý týraly sheshim qabyldandy, Andropovtyń tusynda Karelııa ólkesine mańyz berildi, endi sizdiń tusyńyzda Qaraqalpaq respýblıkasyn órkendetýge qatysty sheshim qabyldańyz», dep ótinipti.

Nátıjesinde, bir jyldan keıin 1985 jyly Ortalyq partııa komıteti men Mınıstrler Keńesi «Qaraqalpaq ASSR-ine kómek berý týraly» birikken qaýly qabyldaıdy. Osynda Aral ekologııalyq máselesi de qamtylady. Qaýlynyń kúshimen aýyl turǵyndaryn gazben qamtý 92 paıyzǵa deıin kóterilipti.

Onyń syrtynda respýblıkada alǵash ret Opera teatryn ashyp, Erkeǵalı Rahmadıev bas­taǵan bir top qazaqstandyq óner maıtalmandarynyń kúshimen al­ǵashqy qoıylymdy sahna tórine shyǵarsa, odan keıin Núkistegi jalǵyz pedınstıtýtqa ýnı­ver­sı­tet mártebesin alyp berip, ja­ńa­dan úlken ǵımarat sal­ǵyz­ǵa­ny bir tóbe.

«Instıtýttyń eski ǵımaratyn halyq murasyn zertteıtin oryn­ǵa aınaldyrdyq, ári daryndy balalarǵa arnalǵan mektep ashtyq. Halyq aqyny Berdaq Qarǵabaevtyń murasyn nasıhattaý maqsatynda jyl saıyn «Berdaq oqýlaryn» ótkizetin dástúr engizdim», – deıdi Salyqov aǵamyz.

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar